II maailmasõda (2)

1. Millised olid rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja Saksamaa välispoliitilised eesmärgid ning teiste riikide käitumine( Austria liitmine, Müncheni kokkulepe, Poola-vastane tegevus, Molotovi-Ribbentropi pakt).
Rahvasteliit ei suutnud enam 1930.-l aastatel taltsutada sõjakaid suurriike. See innustas Jaapanit, Itaaliat ja NSV Liitu planeerima suuremaid vallutusi. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine.
1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. ( Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga.
1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 29.sept. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe. Sellega sunniti nõustuma ka Tšehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele.
1939. aasta kevadel nõuab Hitler Poolalt Danzigi piirkonda ja okupeerib Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna. Poolakate olukord püsis stabiilne kuni Molotovi – Ribbentropi pakti sõlmimisene NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. august 1939. See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel 10 aasta jooksul. Lisaks kehtestati selles NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid Euroopas.
2. Millised olid II maailmasõja põhjused ning milliste riikidega oli Saksamaa sõlminud liidu?
Poliitilised: Versailles ’i süsteem muutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud enam oma ülesannetega toime, Teisi riike tegid murelikuks Hitleri erinevad kokkulepped teiste riikidega.
Majanduslikud: Hitleri sõjatööstuse arendamine ja laenude võtmine teistelt riikidelt, NSVL ehitas üles Punaarmeed, millele oli vaja leida rakendust.
Ideoloogilised: Hitler plaanis hankida eluruumi oma lähiriikidelt, Stalin unistas kommunismi laiendamisest läände.
Saksamaa sõlmis liidu: NSVL-ga (Molotovi-Ribbentropi pakt), Jaapaniga( kominterni -vastane pakt)
3. II maailmasõja algus: kuidas kulges Saksamaa ja NSV Liidu Poola-vastane sõda ning NSVL Balti riikide vastane tegevus. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas: Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine , lahing Britannia pärast.
1. sept 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat, lootes et teised riigid ei sekku, kuid juba 3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, aga nad ei alustanud kohest sõjategevust ja Poola vallutamist ka ära hoida ei suutnud. 17. sept. sisenes Poolasse ka NSVL, kes vallutas endale Poola idaosa. Saksamaa ja NSVL vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati.
1939. aasta Novembri lõpul algas Talvesõda (NSVL – Soome), kus soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid nad pidi loovutama NSVL-le Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Venemaa Baltimaad ja Rumeenialt Bessaraabia.
1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset sõjategevust Saksamaa, kes vallutas Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi. Seejärel võeti ette Prantsusmaa, siis astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti pidi Prantsusmaa alistuma. Sõlmiti Saksa - Prantsusmaa vaherahu 22. juuni 1940 Compiegne ’i metsas. Saksamaa tahtis veel vallutada Suurbritanniat ja pidevalt tehti õhurünnakuid Inglismaa linnadele. Hitler üritas valmistada meredessanti Suurbritanniasse, kuid see plaan kukkus läbi, sest seda ei suudetud organiseerida. Toimusid küll ägedad lahingud Põhja-Aafrikas Suurbritannia asumaadel, kuid britid jäid endiselt peale.

4. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja kuidas arenes sõjategevus idarindel 1941-1943? ( Leningradi blokaad, Moskva lahing, Stalingradi lahing)
Molotovi-Ribbentropi paktiga lubasid NSVL ja Saksamaa teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata, kuid kumbki riik ei plaaninud seda plaani täita ja mõlemal oli plaanis teist rünnata, aga Saksamaa jõudis oma liitlastega ette ja tungis 22, juunil 1941 NSVL aladele . Saksamaa okupeeris Baltimaad ja jõudis välja Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid Hitleri vägedel ei õnnestunud. 1941. aasta lõpul toimus Moskva all võimas lahing, mis lõppes Saksa vägede taganemisega. 1942. aasta lõpul ja 1943 aasta algul sattus Stalingradi lähistel umbes 300000 meest Punaarmee piiramisrõngasse, toimusid verised lahingud ja Saksa väed said lüüa. 1943. aasta jaanuaris murdis Punaarmee välja ka piiramisrõngast Leningradi ümber, mis oli sellesse sattunud juba 1941. aasta septembris. Selle aja jooksul suri nälga üle 640000 inimese.

5. Hitleri-vastase koalitsiooni (Suure kolmiku) teke: Atlandi harta, USA sõttaastumine, Teherani konverents .
Kui Saksamaa ründas NSV Liitu, sattus viimane Hitleri-vastsesse leeri. Hakkas kujunema Hitleri-vastane koalitsioon. 1941. aasta juulis sõlmiti NSV Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe, kuhu kuulus ka USA, kes varustas Stalinit sõjavarustusega.
USA ja Suurbritannia kirjutasid augustis 1941 alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1943. aasta lõpul toimus Teheranis konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustasid USA ja Suurbritannia, et avavad Prantsusmaal teise rinde ning alustavad sakslaste vastu pealetungi Normandias.NSV Liidu sõjavägi pidi toetama üldpealetungiga idast.
6. Kuidas toimus Natsi-Saksamaa sõjaline purustamine? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll (II rinne) selles? Saksamaa kapitulatsioon. Jaapani purustamine ja kapitulatsioon.
6. juunil 1944. aastal maabusid USA, Kanada , Suurbritannia ja Poola sõjajõud Normandias ja see muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. 1944. aasta teisel poolel vabastati kogu Prantsusmaa ja jõuti välja Saksamaa piirile. Idarindel jõudsid venelased välja Ida- Preisimaa piirini. Septembris- oktoobris vallutas Punaarmee Eesti ja Läti. 1945. aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, kus otsustati, kuidas Saksamaa lõplikult purustada. Muuhulgas määrati ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht (aprill – juuni 1945, San Fransisco, ÜRO põhikiri jõustus 24. okt. 1945).
1945. aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist ja Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine 7.-8.-l mail 1945. Hitler oli selleks ajaks sooritanud enesetapu. USA ja Jaapani vastases sõjas oli selgelt näha USA ülekaalu, kuid jaapanlased ei andnud alla kuni USA heitis Jaapanisse kaks tuumapommi. Sellega oli jaapanlase vastupanu murtud . 2. sept. 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti, millega lõppes II maailmasõda.
7. Millised olid vastupanuliikumise vormid ja tähtsus; mida kujutas endas holokaust; ja Nürnbergi protsess? Kuidas käitusid Saksamaa ja NSVL okupeeritud riikides?
Põrandaalused vastupanurühmitused tegutsesid pea igalpool vallutatud maades aga ka Saksamaal ja Itaalias. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd, rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid esindajaid ja kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis ka partisaniliikumine. Vastupanuliikumine oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fašistliku Itaalia purustamisel. Punaarmee aladel toimus kommunismivastane võitlus.
Holokaustiks nimetatakse natside julma käitumist juutidega. Juutide tagakiusamist alustati kohe peale Hitleri võimuletulekut, mõni aasta hiljem hakati neid massiliselt hukkama. See ei toimunud mitte ainult Saksamaal vaid ka kõigil Saksamaa poolt okupeeritud aladel. Juute saadeti getodesse, surmalaagritesse või surmati gaasikambrites.
Pärast II maasilmasõja lõppu korraldati Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette ja 12 nendest mõisteti surma. Teistele määrati erinevaid vanglakaristusi.
Venemaal peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla.
8. Millised muutused toimusid Eestis 1939.-1940. aastal? (baaside leping, Eesti okupatsioon, Varese valitsus, arreteerimised, küüditamine, natsionaliseerimine)
Peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise lubada tuua Eesti pinnale oma väed ja luua sõjaväebaasid. Seda nõudmist saatsid ähvardused ning seetõttu sõja vältimiseks kirjutas Eesti valitsus 28. sept. baasidelepingule alla. Juunis 1940 nõudis Venemaa nõudis Venemaa Eesti (ka Läti ja Leedu) valitsuse väljavahetamist ja uute vägede sissetoomist. Kuna vastupanu oli lootusetu, siis okupeeriski Punaarmee Eesti 17. juunil 1940. Mõni päev hiljem moodustati Moskvale alluv valitsus Eestis, mille juhiks sai Johannes Vares – Barbarus . 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Kõik Eesti tähtsamad asutused likvideeriti ja asendati Nõukogude omadega. Algselt arreteeriti kõik endised poliitilised liidrid Eestis, kuid hiljem hakati likvideerima kõigist rahvakihtidest. 14. juunil 1941 toimus massiküüditamine, kus viidi Eestis vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta üle 10000 inimese (Siberisse). Ühiskondlik ja kultuurielu rakendati raske kontrolli alla. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, sealhulgas pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne. Langes elatustase ja tekkis toidu- ja tarbekaupade puudus.

9. Kuidas elasid eestlased üle II maailmasõja (Saksa okupatsioon, sõjategevus 1944. aastal, katse taastada iseseisvust, põgenemine läände, sõjapurustused, inimkaotused)
Saksamaa okupatsioon asendas kommunistliku režiimi natslikuga. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, käivitati repressioonid. Saksa okupatsiooni aastail tapeti Eestis üle 5000 elaniku. Enamiku neist moodustasid juudid . Elanikkonna varustamine toiduga ja tööstuskaupadega peatus peaaegu täielikult, kuid Saksa võim astus ka samme, et sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada.
Alates 1944. aastast toimusid ägedad lahingud Punaarmee ja Saksa vägede vahel (Eesti pinnal). Punaarmee saavutas edu ja sai aasta lõpuks enda valdusse kogu Eesti. Kuna kardeti, et Nõukogude okupatsioon taastatakse, põgenesid paljud oma kodudest . Umbes 80000 inimest lahkus välismaale, sealhulgas Saksamaale ja Rootsi.
Saksa okupatsioonivõimude poliitika tekitas paljudes pahameelt ja tekkis mitmeid põrandaaluseid rühmitusi. 1944. aastal alustas mitmeid vastupanugruppe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. 18. sept 1944 nimetas Jüri Uluots (Eesti Vabariigi viimane peaminister ja presidendi kohusetäitja) ametisse iseseisva EV uue valitsuse. Selle juhiks oli advokaat Jüri Tief. Valitsus kuulutas Eesti sõjas erapooletuks ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Relvastatud jõu puudumise tõttu sellest loobuti. Mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast.
Eesti sai rängalt kannatada: Narva oli peaaegu täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja teised linnad suuresti purustatud . Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra.
Eesti rahvaarv vähenes ligi 200000 inimese võrra. Kümned tuhanded langesid repressioonide ohvriks, kümned tuhanded hukkusid lahingutegevuses, kümned tuhanded põgenesid läände.