Nõukogude liidu ja Venemaa juhid

Lokk, Kaisa

Nõukogude liidu ja Venemaa juhid (0)

Keskkool - Ajalugu - Venemaa

1 Hindamata

Nõukogude liidu juhid
Stalin (sündinud 1879 , suri 1953)

Valitses 1924-1953

Haridutee

Nooruses pidi temast saama preester , aga halva õppeedukuse pärast visati ta sealt välja
lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli
Tiflisi õigeusklik vaimulik seminar

Sisepoliitika

GULAG - üle Nõukogude Liidu olevad sunnitöövõrgustikud, karistust kandis üle 5,5 miljoni inimese
Isikukultus (juhikultus)
Repressioonid
- tšistka - suurpuhastus , mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader
- näidiskohtuprotsessid – avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis.
Ateismikampaania

Välispoliitika

NSVL laiendamine
Idabloki teke
II MS
Korea sõda
Berliini blokaad
VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu - sotsialistlike riikide organisatsioon , mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd.
„ Raudne eesriie“
Tuumarelv

Majandus

Industraliseerimine – mindi üle tehaselisele tootmisviisile
Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse
- Kolhoos - Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis) majand
- Sovhoos - Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte
Rasketööstuse eelisarendamine – sõjamasinate tootmine, et kindlustada sõjalist võimu
Plaanimajandus – ei toodeta nõudluse alusel, vaid ette antud koguse järgi vms.

Hruštšov(sündinud 1894, suri 1971 )

Valitses 1953-1964

sündis Kurski kubermangus talupojaperekonnas ning hakkas iseseisvalt tööle varases nooruse
12-aastaselt asus tööle Donbassi kivisöebasseini tehastes ja kaevanduses
1918. aastal astus VK(b)P liikmeks ja osales ka Venemaa kodusõjas, pärast sõda oli majandus- ja parteitööl

Haridustee

Lõpetas külakooli
Keskhariduse omandas Hruštšov pärast kodusõda töölisfakulteedis

Sisepoliitika

„Sulaperiood“
- Ühiskonnaelu muutus liberaalsemaks
- Tühistati piirangud erinevates eluvaldkondades
- Hruštsov kritiseeris avalikult Stalini kuritegusid
- Hruštsov koondas enda kätte kogu võimutäiuse asudes ka ministrite nõukogu esimehe ametikohale
- Lubas paremat tulevikku kommunismis, kui lahendatakse kõik majandusprobleemid
- Majanduse vallas tiomusid pidevad kampaaniad ja ümberkorraldsed
Elamujärje paranemine, elamuehitus (nn hruštšovkad)
Konflinkt intelligentsiga

Välispoliitika

Ungari kriis

Suessi kriis (relvamüük, laen, sekkumine)

Berliini müür

Kuuba kriis

1962 – osaline tuumakatsetuste piiramine

Majandus

Detsentraliseerimine – keskvõimu vähenemine -> rahvamajandus – nõukogud
Kampaaniad – ruutpesiti külv, mais
Viljapuudus, hindade tõus

Brežnev (sündinud 1906, suri 1982)

Valitses 1964-1982

Haridustee

1915 võeti Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi
hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas 1921
Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi, kus ta õppis 1923—1927, ning sai III järgu maamõõtja klassifikatsiooni

Sisepoliitika

Stagnatsioon ehk ühiskonnaelu ja majanduse paigalseis
Nomenklatuuri kõikvõimsus - Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades juhtivaid ja strateegilisi ametikohti riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidi kinnitama kommunistlik partei
Gerontokraatia - valitsemis liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast
Uus venestus laine NSV Liidus

Välispoliitika

Praha kevad – NSVL viis oma väed Tšehhoslovakkiasse, kuna kartis , et sealsed sündmused kanduvad üle, teistesse sotsialismi maadesse ning seega tugis NSVL koos oma liitlastega Prahasse 1968, surudes ülestõus maha. (ülestõusu eesmärk oli läbi viia reform, et sotsialism ei domineeriks enam nii palju)
Salt -1, Salt-2
Afganistan 1979 – NSVL viis oma väed sisse, et sealset olukorda stabiliseerida
Võidurelvastumine
Visiidid USA-sse, SLV-sse(Saksamaa Liitvabariik), Prantsusmaale

Majandus

Defitsiit - puudujääk tootmises, altletikaubandus
Nn hankimine – midagi pole saada, aga kõike on võimalik hankida
Toorainete eksport – nafta , gaas
Suurprojektid

Andropov

Valitses 1982-1984

Tšernenko

Valitses 1984-1985

Gorbatšov (sündinud 1931 )

Valitses 1985 – 1991
Viimane Nõukogude Liidu riigipea

Sisemajandus

Glasnost – avalikustamine, ehk hakati rääkima kuidas on olukord tegelikult, räägiti õnnetustest, probleemidest, tuntumaid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas Läänes inimesed muidu elavad
Liberaliseerimine – piirangute lõdvendamine
Mitmeparteisüsteem -> hääletamise asemel jälle valimised
Võitlus alkoholismiga

Välispoliitika

Idabloki lagunemine
Head suhted Euroopa riigipeadega
START-1 – tuumarelvastuse vähendamise kavatsus)
Surve nõrgnemine liidumaadele

Majandus

Perestroika – Gorbatšovi alustatud reformid, millega tahtis ta riiki päästa majanduskriisist
Osaline privatiseerimine – riik müüb ettevõtteid eraomandisse
Erasektori teke
Talongimajandus ja suur defitsiit

Jeltsin (sündinud 1931, suri 2007)

Valitses 1991-2000
Sündis Butka külas, Sverdlovski oblastis

Haridustee

Lõpetas Bereznikis keskooli
Edasi Uurali Polütehniline Instituut Sverdlovskis
Ehitusinsener ehitusorganisatsioonides

Sisepoliitika

NSV Liidu lagunemine, Vene Föderatsiooni ehk Venemaa ja SRÜ(Sõltumatute Riikide Ühendus) teke
Demokraatia katsetamine
Kommunistide vastuhakk -> president tankidega parlamendi vastu 1993
Oligarhia teke - valitsemisvorm , kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte
Poolpresidentaalne riigikord

Välispoliitika

Tšetšeenia sõda 1994-1996 – Tšetšeen oli täiesti sõltuv Venemaast, kuid 1991 hukkus kohaliku kommunistliku partei juht Tšetšeenias, selle tagajärel aga saadi Tšetšeenia kuulutada iseseisvaks vabariigiks. Kuna Tšetšeenias oli nii kommuniste kui ka tšetšeenlasi, siis tekkis nende vahel kodusõda. Seda püüti alla suruda, kuigi ei õnnestunud. Kutsuti appi Moskva –tuli ka appi. Kodusõda tekkis, kuna Dudajevi vastastele ei meeldinud Tšetšeenia iseseisvumine ning Dudajev ise ka. Moskva tegi blokaadi, rünnates niimoodi Tšetšeeniat. See oli Venemaa katse teha lõpp Tšetšeeni kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele. See sõda andis suure põntsu Jeltisin populaarsusele , kuna paljud tema pooldaja poliitikud mõistsid sõja hukka.
Suhete taastamine üleriikidega sh USA-ga
Toetavad , head suhted endise NSV Liiduga
Eestist väed välja 1994

Majandus

Erastamine – riigi ettevõtted müüakse eraettevõteteks (oligarhid eriti, nafta ja gaasi valdkonnas)
Rahareformid endises NSV Liidus – Nõukogude rubla asemel Vene rubla
Kihistumine – väga rikkad vs kerjused

Putin (sündinud 1952)

Valitseb(s) 2000-2008 ning 2012-...
Sündis Leningradis
Õigeusklik

Haridustee

Leningradi 193. 8-klassilises koolis Gribojedovi kanali ääres
Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetskis
1970-1975 – Leningradi Ülikooli õigusteaduskond
1984-1985 – Välisluureakadeemia

Sisepoliitika

Oligarhide tasalülitamine – mitmeid endisi liitlasi mõistis süüdi ning pani vangi või läksid eksiili. Et endale kasu saada leidis uusi liitlasi.
Ühtne Venemaa = ainupartei
Kubernerid =presidendi käepikendused (Nt Medvedev)
Opositsiooni ja ajakirjanduse mahasurumine (Anna Politkovskaja mõrv)

Välispoliitika

Teine Tšetšeenia sõda - FSB tahtis lavastada Tšetšeenit süüdi, kuna FSB pani paljusid pomme raudteejaamadesse, turule, kaubanduskeskustesse jne. Kohe algul arvati, et see on Tšetšeeni süü, kuna tal olid halvad suhted Venemaaga. Lõpuks leiti juhtnööre, et selle taga võis olla üldse FSB.
Võitlus „terrorismiga“
- Nord -Osti pantvangikriis (2002) – 40-50 Tšetšeenia terroristi võtsid pantvangi Dubrovka teatris Moskvas olnud isikud(töötajad, publik , muusikali trupi jne.) – kokku umbes 900 inimest. Terroristid soovisid , et lõpetataks Tšetšeenia sõda, ning anti aega nädal, et seda korraldust täita. Suri u.170 inimest selle käigus, 700 sai vigastada.
- Beslani pantvangikriis (2004) – umbes 30 relvastatud meest ja naist, võtsid pantvangi umbes 1000 õpilast, lapsevanemat, koolitöötajat Beslani 1. Keskkoolis 1.septembri avaaktuse ajal. Ründajad olid relvadega ning pommivöödega, ähvardades, et lasevad hoone õhku.
Gruusia sõda (2008) – Lõuna- Osseetia väed alustasid rünnakut Gruusia vastu. Ossetia ei suutnud võita Gruusiat, hakkas Venemaa tegutsema maal, õhus ja merel. Vene ja Gruusia vahel sõlmiti ajutine relvarahuleping. Vene väed tõmbusid tagasi 10 päeva jooksul.
Mure NATO laienemise pärast
- Kurski katastroof – lahingõppusel 2000.aastal uppunud allveelaev , millega katsetati uuetüübilise torpeedot, aga see plahvatas .
Sõprus Iraani ja Süüriaga

Majandus

Madalad maksud
Gaasi ja naftaga lähivälismaa mõjutamine, sh koostöö Saksamaaga
Ida-Venemaa sõltuvus Hiina tööjõust (tööjõupuudus)

Medvedev (sündinud 1965)

Valitses 2008-2012
lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli ja kaitsnud õigusteaduste kandidaadi kraadi

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisa Lokk Õppematerjali autor

teteeni teteenia nõukogud nõukogude liidu nsvl leningradi gruusia kurski stalin sotsialism kodusõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Venemaa 1953-2009

DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953

Ajalugu

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks

Ajalugu

doc

12. klassi ajaloo konspekt

põllumajanduses 1952 · selle eest tuli maksta ränka hinda tööjõupuudus ja põuast tingitud näljahäda (Ukrainas, Moldovas) · toidu- ja tarbekaupadega varustatus viletsam tsaariaja lõpust b) Massirepressioonid: · siseasjade- ja julgeolekuorganid · vanglad, sundasumine, küüditamised 1950.a. 5,5 milj. inimest c) Ideoloogiline surutis (juhiks KP sekretär A. Zhdanov): · nõukogude inimesele on Lääne manduv kultuur mittevajalik · N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut · paljud teadlased represseeriti või pidid asuma ,,õigetele" seisukohtadele · nt ,,rahvaakadeemik" Lõssenko poolt likvideeriti N. Liidus geneetika · kirjanduses ja kunstis nõukogude ühiskonna ülistamine ja Stalini isikukultus (,,kõigi rahvaste kõige suurem sõber") d) Poliitiline elu: · totalitaarne riik, kus kogu võim koondus Stalini kätte KP juht ja MN esimees

Ajalugu

doc

Ajalugu

Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust. 1.10.2 KUNST Fovism "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused: Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas. Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare. Venemaa hakkas Liadongi poolsaarele Port-Arthuri merekindlust rajama - vaikseookeani laevastiku keskus oleks pidanud sellest saama. Jaapani laevastiku admiral - Togo. Vene laevastiku admiral - Makarov. Venemaa kõige andekam ja kaasaegsema mõtlemisega ohvitser. Jaapani poolel olid ka Inglismaa ja USA. Jaapan alustas esimesena lahingutegevust - ühes Korea sadamas piirasid Jaapani laevad 2 Venelaeva sisse. Venelased lasid ise need põhja, et mitte alistuda

Ajalugu

docx

Ajaloo konspekt

-1905. aasta revolutsioon -> revolutsiooni ajendiks Vene-Jaapani sõda 1904-1905 -Vene väed halvasti relvastatud ja välja õpetatud -Demokraatlike vabaduste ja õiguste puudumine -Poliitilise võimu kriis -Mahajäämus tööstuses I maailmasõda Põhjused, miks? 1) Kõik suurriigid tahtsid sõjaga oma valdusi suurendada 2) Prantsusmaa ei suutnud andestada Saksamaale häbiväärset lüüasaamist Prantsuse-Preisi sõjas ja Alsace-Lorraine'i kaotamist 3) Venemaa pikaaegne tüli Balkani poolsaare pärast Austria-Ungariga. Venemaa pidas end sealsete slaavlaste kaitsjaks, kuid A-U impeeriumis oli palju slaavi rahvaid 4) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus mõjuvõimu suurendamise pärast/võitlus kolooniate pärast 5) Sõda kasvas kiirelt maailmasõjaks ka suurriikide sõjaliste liitude olemasolu tõttu 20- saj alguseks Lahingud: · Marne'i lahing (1914) - Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa, 5.12.

Ajalugu

doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati

Ajalugu