Maailm 20.saj algul (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Maailm peale I maailmasõda - õppematerjal

kuigi kasvas tööpuudus ja tugevnesid äärmusliikumised Sise- ja välispoliitika dem riikides: 1. USA: · Kannatas I MS kõige vähem, kuna sõda ei toimunud tema territooriumil + suhteliselt väiksed inimkaotused · Kuni 1921 võimul Demokraatlik partei (pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et üh reformida) · 1920 naiste valimisõigus · 20date algul vasakpoolsuse kasv (streigid, vasakradikaalid, loodi Komm partei, terroriaktid jm); laiemat tähelepanu vasakpoolsed vaated maj kasvu ja heaolu paranemise tingimustes ei saavutanud · 1921-1933 Vabariiklik partei - riik peab võimalikult vähe sekkuma üh ellu, propageerisid individualismi ja USAd kui kõigi võimaluste maad · Vabaturumaj rakendamine -> 1920-1929 "õitsengu ajajärk" (samal ajal protektsionism väliskaubanduses)

Ajalugu

11

rtf

Ajaloo 12. klassi konspekt

Osapooled: enamlased e bolsevikud e punased <> Asutava Kogu liikmed ja toetajad (valged) + Antanti riigid Interventsioon - teiste riikide sekkumine Venemaa kodusõtta Kodusõja iseloom: Julm, ohvreid oli palju (8 - 20 miljonit) Punane ja valge terror - vägivald mõlema osapoole poolt Sõja majanduspoliitika - kaotati palgad, töökohustus, ettevõtted riigistati, esmatarbekaupu ja toiduaineid jaotati kõigile võrdselt ja normi alusel. Maailmarevolutsioon - enamlaste plaan muuta kogu maailm kommunistlikuks ja allutada Nõukogude võimule. Tulemused: Kodusõja võitsid enamlased, püsima jäi Nõukogude võim. Maailmarevolutsiooni plaan ei õnnestunud Venemaa äärealad iseseisvusid (Soome, Eesti, Läti) Maailmas tekkis esimene totalitaarse diktaktuuriga riik. Vene impeeriumi äärealade iseseisvumine Soome 6.12.1917 Leedu 16.02.1912 Eesti 24.02.1918 Läti 18.11.1918 Pariisi rahukonverents (1801.1919 - 21.01.1920) - +

Ajalugu

44

pptx

Pariisi rahukonverents

laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923 Hamburgi puts. · dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress, mis otsustas võimu üle anda Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul · Rahvuskogu (asutav kogu) pidas istungeid Weimari linnas, juulis 1919 võttis vastu konstitutsiooni, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra (vabariik, proportsionaalne valimissüsteem, esimene president Ebert)  Saksamaa pärast I maailmasõda · pärast Compiegne´i vaherahu sõlmimist jäi Saksamaa täiesti omapead, pidi 1918-1919 talve oma jõududega üle elama ·

Ajalugu

12

doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine

Ajalugu

26

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu ­ Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks)

12. klassi ajalugu

11

doc

Ajaloo eksami kordamismaterjal

PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli)

Ajalugu

Kommentaarid (0)