Teine maailmasõda (4)

1Miks puhkes uus maailmasõda? 1.poliitilised eeldused:Rahvaliit ei suutnud enam suurriike ohjeldada ning 1930.aastate lõpul hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tšehhossolvakkia vallutamine ning Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust . Nüüd võis ta Poolat ka rünnata. Nsv liidu juht Stalin kavatses nihutada aga oma riigi piire. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi-Ribbentropi paktiga eraldatus alad.
2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa .
3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee : vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland . Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt , mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud.
4Saksamaal tungib kallale NSV liidule. Hitler ja Stalin lubasid üksteist Molotovi-Ribbentropi pakti järgi 10 aastat puutuda aga nad mõlemad valmistusid üksteise ründamiseks.Saksamaa koos liitlastega jõudsid ette, tungides 1941.a. 22 juuni NL aladele . Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema.
5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing , kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma uure kaotsue valu.
6Kujuneb Hitleri vastane koalitsioon. Churchill kes varem suhtus väga vaenulikult Stalinisse nägi nüüd temas liitlast.Usa president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka Usa ja Suurbritannia koostöö. 1941 a augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla ATLANDI HARTALE, milles sõnastastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast, kui Usa kisuti sõtta sai Hitler-vastane koalitsioon hoogu juurde. 1942 a esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama võitluseks vaenlasriikide vastu kogu oma jõudu. Deklaratsioonile esimestena alla kirjutanud ja nendega hiljem liitunud riike hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
7Kuidas Soomest sai iseseisev riik? 6 dets 1917 aastal kuulutati välja Soome iseseisvus . Kogu maailm hakkas seda võtma alles siis iseseisvaks kui seda tegi Nõukogude Venemaa.
8Soome 1920.-1930 aastail 1920 a astus Soome rahvasteliitumajanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast. Selleks , et kaitsta ennast võimaliku ohu eest , ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin ). Soome otsis ka toetust lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid NL rünnakust.
9Talvesõda(1939-1940) Venelased tahtsid soomlastega sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja tahtsid osasid Soome alasid, kuid soomlased lükkasid selle nõudmised tagasi. 1939a nov süüdistas NSV Liit soomer sellest, et tolle piiritüli suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustasid soome vastu sõja.Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke , mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim , kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud Nõukoguse sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini murda. Iga hukkunud soomlase kohta suri 4-5 punarmeelast. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 aasta 12 märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ja mõned muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased ennast tunda võitjatena:iseseisev Soome riik jäi püsima.
10Jätkusõda(1941-1944) See polnud viimane sõda Soome ja NSV Liidu vahel. Kui Saksamaa ründas 1941. aasta juunis NSV Liitu , jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid Nõukogude lennukid Soome linnade pommitamisega. Seepeale otsustas Soome parlament 25 juunil 1941. aastal kuulutada NSV Liidule sõja. Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivasid ka NSV Liidule kuulunud Karjala alad. 19 sept 1944 a sõlmiti Soome ja Nsv Liidu vahel vaherahu , ning hiljem allkirjastati ka rahuleping . Soomlased pidid taas leppima sellega, et Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV Liidule , kuid ka sel korral säilitas Soome iseseisvuse.
11Murrang sõjas. Idarindel oli sakslastele suurõnnetuseks Stalingradi lahing. 1942aasta lõpul ja 1943 aasta algul sattus Punaarmee piiramisrõngasse u 300 000 Saksa sõdurit. Kaks ja pool kuud kestnud verised lahingud lõppesid saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi.1943 aasta jaanuaris murdis punaarmee läbi ka piiramisrõnga Leningradi ümber, millega lõppesid selle linna elanike kannatused. Leningrad oli sattunud piiramisrõngasse juba 1941a septembris. Halvasti korraldatud evakueerimise tõttu jäi suurem osa elanikke linna ja neid sai varustada ainult Leningradi st kirdest asuva Ladoga järve kaudu. Blokaadi kestel suri nälga üle640000 inimese. Kurski lahing- NSVL vallutas 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL alasid tagasi.
TEHERAN 1943 Usa ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal II rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu . NL pidi omalt poolt toetama liitlasi üldpealetungiga idast.
JALTA 1945 Määrati kindlaks ÜRO(24 okt 1945)asustamiskonverentsi aeg ja koht.Kuidas saksamaa lõplikult hävitada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus
POTSDAM 1945 Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla.
12Jaapani purustamine. Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitalutsiooniettepanekud lükati tagasi USA poolt. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme.Neid heideti kahele Jaapani linnale - Hiroshimale ning Nagasakile. 2 sept 1945 aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud.
13Koonduslaager- sunnitöö- või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. Koonduslaagrites sai vähemalt surma 12 mlj inimest. Õnnetu oli ka NSV Liidu võimu alla sattunud elanikkonna saatus. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aasta okupeeritud alaldel.14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise:Siberisse saadeti u. 50 000 inimest, sealhulgas 10 000 eestlase.
14Nürnbergi protsessi eesmärk oli puhastada euroopa fašismist ja natsisimist. Kohut tuli mõista kurjategijate üle. Kohtualuseid süüdistati riigi reetmises ning julmade inimvastaste kuritegudes, sõjaroimades jms. Protsessi tulemusena mõisteti surma 12 natsi saksa kõrget riigiametnikku ning teised 12 said pikaajalise vanglakaristuse.
15Omariikluse kaotus. Moskva esitas 1939.aasta sept Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28 sept baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris Leedu 15 juunil, Läti ja Eesti 17 juunil.Kuigi Varese valitsus oli lubanud et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 aug. 1940 võeti vastu Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu.
16Nõukogude okupatsioonirežiim. Käivitati ulatuslikud repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid , kõrgemad sõjaväe-või politseijuhid,majanduseliit. Represioonid tipnesid 1941.a. 14. juuni massiküüditamisega,mille käigus viidi eestist vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsusetavälja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse,täisealised mehed aga vangilaagritesse kus enamus neist hukkus.
Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Majandusreformi nime all natsinaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted(pangad, tehased, kinod,suuremad elumajad jne).Talude max suuruseks määrati 30 ha, suuremates taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele.
17Saksa okupatsioonirežiim.Eestist mood kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus .Selle eesotsa oli Hjalmar Mäe.Eestis mõrvati kõik juudid ja mustlased .
18Sõajtegevus 1944.aastal. Jaanuaris 1944 jõudis punaarmee taanduvate saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Kuni juulini kestsid ägedad võitlused Narva all, pärast Narva loovutamist jätkusid lahingud augustis Sinimägedes. Kogu see teema tõi ohu et Nõukogude okupatsioon taastatakse. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest.
19Katse taastada iseseisvust. 1944 aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruooe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks.
20sõjakahjud. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud, enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud , tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, oluliselt kahanesid külvipind ja kariloomade arv.
21PUNAARMEE 1941 aastal moodustati hävituspataljonid. Nende ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega(mõrvati tsiviilikuid, purustati tööstusettevõtteid, põletati talusid, tapeti kariloome).
Punaarmee poolel osalesid 1941 aasta lahingutes ka 22 territoriaalse laskuskorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest + veel u 7000. 20 juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa eestist langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja-eestist. Seega olenes Punaarmeesse sattumine või sellest eemalejäämine peaasjalikult meeste sünniaastastja nende asukohast mobilisatsiooni väljakuulutamisel.Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse.
22Tööpataljonid olid ehitusväeosad , kuhu konndati võimude silmis ebausaldusväärsedmobiliseeritud. Olukord sarnanes ,sunnitöölaagrite omaga : mehi kasutati füüsiliselt rasketes töödel.surmast tööpataljonides päästis Moskva otsus luua uued eesti rahvusväeosad. Selle alusel moodustati 1942.a. sügiseks 8.eesti laskekorpus, kuhu kuulus umbes 27000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased.
23Saksa armee.Saksa sõjaväkke mindi vabatahtlikena sellepärast et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest.Esimeseks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustatud üksused, mis tegid Saksa vägede koosseisus kaasa lahingud Eesti pinnal. Sõjaväevõimude alluvuses formeeriti nn idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes punaarmee vastu. Politsei omakorda moodustasid politseipataljone, mida rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel.
Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. 1942 aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse.....Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsiooniga.