Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu - maailm 20. saj algul (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Antant võitis?
Maailm 20 saj algul
  • Vastuolud:
    • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas
    • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa
    • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus
    • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel
    • Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism , marksism, sotsiaaldemokraatia , revisionism…

  • Majanduse iseloomulikud jooned:
    • turusuhete tähtsus suurenes – suurenes konkurents
    • globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid
    • majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA
    • rasketööstuse areng

    3. Sõjalised blokid:
    • Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882)
    • Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia ( 1904 ), Suurbritannia – Venemaa (1907)
    USA välispoliitika: isolatsionistlik poliitika Euroopa suhtes kuni II ms-ni
    4. Esimene maailmasõda : aug 1914 – 11.11.1918
    Põhjused:
    • vastuolud suurriikide vahel:

    • Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil
    • Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast
    • Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast
    • Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast

    • Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse
    • Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana

    Sõja ajend: Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia patrioodi poolt 28.06.1914
    Tagajärjed:
    • muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus – Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma (laenud)
    • riigid hakkasid jõuliselt sekkuma oma kodanike ellu > demokraatia kriis
    • tekkis rida uusi riike, väikeriigid iseseisvusid:
      • lagunes Austria-Ungari: tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia
      • Venemaast eraldusid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, tekkis kommunistlik Venemaa – uue süsteemiga riik
    • Saksamaa kaotas suure osa oma territooriumist, kaotas oma asumaad, kaotas suurriigi seisundi
    • Sõja põhjustatud vastuolud jäid lahendamata , lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge

    Lõpp: 11.11.1918 Saksamaa kapituleerus, sõlmis liitlastega Compiegne’i vaherahu
    Miks Antant võitis?????
    • Saksa väed olid kurnatud , rahvas kaotas usu oma armeesse, vale taktika , majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, Saksa liitlased jätsid ta maha

    Muutused ühiskonnas:
    • elatustase langes, tekkis toidupuudus , levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus
    • mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti)
    • suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus
    • naised pidid tööle minema – said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas
    • suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes
    • levisid vasakpoolsed vaated
    • vähenes religiooni mõju

    Venemaa 20 saj algulKeisririik (Nikolai II), tööstus arenes kiiresti, aga palju probleeme:
    • tsaari isevalitsus – rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte)
    • maaküsimus oli lahendamata – maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad
    • venestamine : mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas
    • sõjaliselt nõrk

    1904-1905 – Venemaa-Jaapani sõda, Venemaa sai lüüa
    1905 – puhkes Venemaal revolutsioon (probleemid + kaotus sõjas) , tsaar püüdis rahva rahustamiseks teha järeleandmisi, lubati kokku kutsuda parlament ( Riigiduuma ), lubati luua parteisid (osalised järeleandmised)
    1917 veebruar – puhkes Venemaal revolutsioon , võitis Petrogradis, moodustati Ajutine Valitsus ( aadlikud + kodanlus )
    Revolutsiooni põhjused:
    • rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees
    • majanduslik kaos : tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud
    • keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G. Rasputin
    • rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus

    3. märts 1917 – Nikolai II loobus troonist
    märts-suvi 1917 – kaksikvõimu aeg: Ajutine Valitsus ja Tööliste ja Soldatite Nõukogu
    Suvi 1917 – ebaõnnestusid nii bolševike kui ka valgete (Kornilovi) riigipöördekatsed > enamlaste mõju kasvas sügisel
    24.-25. oktoober 1917 – oktoobripööre Petrogradis – enamlaste riigipööre > enamlased võimul, Ajutine Valitsus kukutati > Nõukogude Venemaa (1917-1922); avaldati rahu- ja maadekreet ; moodustati esimene valitsus ( koalitsioonivalitsus ) – Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lenin )
    Miks enamlased suutsid Ajutise Valitsuse kukutada :
    • enamlased lubasid rahvale kõike: rahu, leiba, maad – mõjuv propaganda
    • enamlasi toetas Saksamaa (ka rahaliselt)
    • Ajutise Valitsuse algatatud pealetungi idarindel kukkus läbi – madal autoriteet, ei olnud kindel ja püsiv
    • Rahvas uskus, et Venemaad võib päästa veel ainult sõjaväeline diktatuur

    Nov 1917 – valiti Asutav Kogu
    3. märts 1918 – Bresti rahu – 1917 a lõpus algasid rahuläbirääkimised Nõukogude Vene ja Saksa vägede vahel: läbirääkimised venisid, veebruaris 1918 Saksamaa vallutas veel juurde Eesti, Läti, Leedu, Ukraina , 3.03 sõlmiti Bresti rahu, millega säilis Saksamaa okupatsioon nendel aladel – Valgevene, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina.
    1918-1920 – kodusõda
    Kuni suvi 1918 lubati tegutseda mitmel parteil, siis kehtestati ühe partei süsteem – kommunistlik partei
    Kodusõda lõppes enamlaste võimuga, võidu põhjused:
    • valged tõrjusid oma potentsiaalseid liitlasi eemale (nt mittevene rahvaid), polnud palju pooldajaid
    • enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada
    • enamlased kasutasid terrorit – sõjakommunism
    • enamlaste valduses olid olulisemad tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mistõttu said nad oma vägesid kiirelt ümber paigutada
    • lääneriigid ei sõdinud enamlaste vastu, nad olid sõjast kurnatud
    • valgete tegevus ei olnud läbimõeldud – killustatud, Punaarmee võitlusvõimelisel sõjaväel oli lihtne võita
    • enamlaste oskuslik propaganda – mõjus vaestele, palju vabatahtlikke

    Sõjakommunism – enamlaste vallutuspoliitika 1919-21 kodusõja ajal, eesmärk allutada vastased majanduslikult, viidi sisse mõned tunnused, mis meenutavad kommunismi, nt:
    • kogu majandus allutati riigikontrollile
    • kaotati palgad ja tasu paljude teenuste eest – rahal polnud väärtust
    • toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras
    • talupoegadelt konfiskeeriti toiduaineid
    • transport oli tasuta

    Maailmarevolutsiooni idee – levitada kommunistlikku revolutsiooni Venemaalt edasi Euroopasse ning sealt edasi
    Ebaõnnestumise põhjused:
    • Poola hakkas vastu
    • Kodusõda oli kestnud juba kaua, punaarmee oli suurtest lahingutest kurnatud, ressursid olid otsas
    • Euroopa riikidel polnud kommunismi pooldajaid

    Mõisted:
    Imperialism – suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas
    Šovinism e marurahvuslus – oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt)
    Kadunud sugupõlv“ – mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta, mis tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud , ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias , psüühiliselt haiged.
    Reini demilitariseeritud tsoon – Reini vasakkallas, mis muudeti Versailles ’ rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud, eesmärgiga, et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi
    Rahvasteliit – Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon , mis pidi lahendama riikide vahelisi tülisid rahumeelselt ja korraldama riikide vahelist majanduslikku ja kultuurialast koostööd. Sinna ei kuulunud USA, sest Ameerika Ühendriikide kongress ei ratifitseerunud Versailles’ rahulepingut.
  • Ajalugu - maailm 20-saj algul #1 Ajalugu - maailm 20-saj algul #2 Ajalugu - maailm 20-saj algul #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Melissa kapp Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Maailm 1900-1920
    12
    docx

    Maailm 1900-1920

    Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia.

    Ajalugu
    Venemaa-NSV Liit-1917-1939
    4
    doc

    Venemaa/ NSV Liit 1917-1939

    Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus ­ rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata ­ maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon?

    Ajalugu
    I maailmasõda ja selle tulemused
    4
    doc

    I maailmasõda ja selle tulemused

    Suurriikide blokid Kolmikliit:sõlmiti 1879.a Saksamaa ja Austria- Ungari vahel. 1882.a ühines nendega ka Itaalia. Saksamaa soovis uusi kolooniad, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril, hävitada ka Venemaa. Austria-Ungari tahtis tugevdada oma positsioone Balkanil(võidelda Serbiaga ning ka Venemaaga). Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Itaalia aga eraldus 20.saj algul, kui tal soojenesid suhted Prantsusmaaga ja tekkisid tülid Austria-Ungariga. Liitus Türgi(liitus novembris 1914), kes lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant:sõlmiti 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Prantsusmaa ja Venemaa olid liidu sõlminud juba 1893.a. 1907.a sõlmisid Inglismaa ja Venemaa liidu. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning tagasi saada Elsassi ja Lotringit. Venemaa soovis vallata Konstantinoopolit(rünnakusuunaks

    Ajalugu
    Ajaloo KT I Maailmasõda
    5
    pdf

    Ajaloo KT I Maailmasõda

    Austria-Ungari Inglismaa (1904) - Ei tahtnud lasta Saksamaal muutuda domineerivaks 3. Rahvusvaheliste suhete teravnemine Balkanil: Türgi nõrgenemine ja Venemaa ning Austria-Ungari ambitsioonid seoses sellega. Türgi nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Venemaa toetas Türgi vastase liidu loomist, et seda tulevikus Austria-Ungari vastu ära kasutada. 4.§3 (lk 19-20) Venemaa 20. saj algul, Nikolai II,1905a revolutsioon; järgnevad sisepoliitilised reformid. Venemaa 20.saj algul: Nikolai II (1894-1917)- viimane vene keiser heatahtlik, kuid tahtejõuetu. Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat. Revolutsiooni puhkemise põhjused: Talupoegade omamaa puudus Tööliste rasked töötingimused (väike palk, tööohutuse eiramine)

    Ajalugu
    Ajalugu - I MS sündmused
    11
    docx

    Ajalugu - I MS sündmused

    algas 2. augustil Sakslased hõivasid suurema vastupanuta Luxemburgi 4. augustil Saksamaa sissetung Belgiasse: tugev vastupanu, kättemaksuks belglaste hukkamised, lasti külade viisi belglasi maha, avalik arvamus Saksamaa vastu (levisid jutud üle maailma sakslaste metsikustest Belgias) 21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist Septembri algul Marne´i lahingus pandi sakslaste liikumine seisma Algas positsioonisõda - kaitserelvad olid ründerelvadest tõhusamad 1914. aasta sõjategevus idarindel Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad - 17. august alustasid 2 vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale Saksamaa armee etteotsa määrati kindralid Hindenburg ja staabiülemaks Luddendorff - Suutsid ühe Vene armee purustadai Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda
    6
    doc

    Esimene maailmasõda

    I maailmasõda I maailmasõja põhjused ja algus AJEND PÕHJUSED · Ertshertsog · Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa F.Ferdinandi tapmine vs. Saksamaa) Sarajevos 28. juunil · Ohu alahindamine ­ ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti 1914 väiksemaid konflikte · Sõja romantiseerimine ­ sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organid ­ puudusid organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT KESKR

    Ajalugu
    Maailmasõda
    3
    odt

    Maailmasõda

    MAAILMASÕJA PÕHJUSED: x) alahinnati ohtu ­ suurriigid ei uskunud, et sõda puhkeb. Nad ei pingutanud piisavalt, et seda ära hoida. x) sõda romantiseeriti ­ 20. saj algul oli arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas oli palju neid, kes soovisid sõda. x) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine ­ 1914. a ei olnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia ­ sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane.

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda
    20
    docx

    Esimene maailmasõda

    kubermanguks. 6.aprill ­ USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober ­ Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober ­ enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember ­ Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar ­ Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts ­ Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi ­ Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15.juuli ­ USA abivägede toetusel alanud vastupealetungiga (Teine Marne`i lahing) sunniti sakslased läänerindel taanduma.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun