jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneentilistest muutlikkusest Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Muutlikkus- tunnuste erinevus. 1) isendite erinevus populatsioonis( ühe pere liikmed) 2)poplulats. Lahknevus(ahven erineva põhjaga veekogus) 3) liigiline mitmekesisus. VÕRDLUSED. ÜHEMUNUAKAKSIK ERIMUNAKAKSIK Üks munarakk viljastatakse ühe spermi poolt. Viljastatakse kaks munarakku kahe erineva Sügoodist kujuneb 2 loodet/pooldub. spermi poolt. Geneetiliselt täiesti erinevad. Geneetiliselt identsed, väga sarnased. Alati Võivad olla erinevast soost. ühest soost, saab uurida keskkonna mõju. GENERATIIVSED MUTATSIOONID SOMAATILISED MUTATSIOONID
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
BIOLOOGIA KORDAMINE ,,BIOLOOGIA UURIB ELU" MÕISTED 1. Anatoomia biloloogiateadus, mis uurib organismide ehitust 2. Bioloogia teadus, mis uurib elu (ilmingud, eluvormid) 3. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10. Populatsioon ühel alal elavad sama liiki organismid 11. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus...
Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. Toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad. Mida keerulisem on toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem. Kui mõni liik ökosüsteemist kaob, võib kaduda ka ökoloogiline tasakaal. Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus. Elurikkuse kasulikkus Looduses: Inimesele: Kõik organismid on omavahel seotud Inimesed saavad loomadelt ja toiduahelate kaudu. taimedelt toitu, mida rikkam on
ümbritseva eluta keskkonnaga ökosüsteemi ( järv, jõgi, tiik ). 2. Ökosüsteem on ise reguleeriv süsteem Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekul ( organell ) 2. Rakk ( kude,- organ,- organsüsteem ) 3. Organism ( populatsioon ) 4. Liik 5. Ökosüsteem Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Seega on eluslooduse peamised organiseerituse tasemed : molekulaarne,- rakuline ,- organismiline,- liigiline ja ökosüsteeme Teaduslikud uurimismeetodid: 1. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused , mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi 2. Loodusseadused aitavad meil paremini aru saada looduses toimuvast Mis on uurimismeetod: 1. Igal teadusharul on talle iseloomulikud uurimismeetodid 2. Kõige üldisemalt nim lähenemist , mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks 3
kuivmassist (sõltuvalt liigist). Turbasammal on väga levinud ehk kosmopoliitne perekond. Turbasamblad puuduvad vaid antarktika mandril. Põhjapoolkera niisketes kasvukohtades on turbasamblad valitsev taimerühm. Põhjapoolkeral on turbasambla liigid sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral on laiaulatuslikud turbasambla piirkonnad Tsiilis, Argentinas, Brasiilias, Uus-Meremaal ning Tasmaanias. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Turbasamblad on niiskeid ja märgasid kasvutingimusi eelistavad taimed. Põhiliselt leidub neid soodes ning soostuvatel aladel. Turbasamblad ei suuda kasvada kuivades tingimusteks nagu näiteks kõrbetes
(aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed - kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed - komponentide liitumisel ineb mingi uus kvaliteet. Liigifond - liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja vôimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements - organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik.
madalad ja hüpolimnion puudub. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Düstroofsed järved on äärmiselt elustikuvaesed. Eutroofsed ja miksotroofsed järved on omakorda jaotatud kahte gruppi mineraalainete sisalduse põhjal. -1 Pehmeveeliste järvede üldaluselisus on 80 mg·l ja kalgiveelistel vastavalt 80. Vastav väärtus on tingitud asjaolust, et selles piirist alates muutub oluliselt suurtaimede ja ränivetikate liigiline koosseis. Eraldamine pehme- ja kalgiveelisteks on õigustatud ka seetõttu, et eutrofeerumisprotsessid kulgevad kummaski tüübis erinevalt. Kalgiveelised eutroofsed järved on oma morfomeetria poolest väga eripalgelised. Limnoloogilisest seisukohast võetuna sisaldab see grupp mitmeid eutroofseid järvi läbipaistvusega kuni 5 m, tugevalt kihistunud hapnikuta hüpolimnioniga järvi ja nn. tüüpilisi eutroofseid järvi. Viimased on hea hapnikureziimi, mõõduka biogeenide
http://www.helcom.fi/stc/files/Publications/Proceedings/bsep95.pdf Fütoplanktoni horisontaalne levik Läänemeres Mõjutegurid: 1. Soolsus. Joonis 1. Läänemere soolsuse jaotumine 2. Temperatuur. 3. Hoovused 1.1 Soolsuse horisontaalne varieeruvus mere eri osades on 10-15- kordne: 3-5 Põhjalahes, 6-8 avameres, 20-30 Kattegatis ja Skagerrakis. Seetõttu liigiline koosseis mere eri osades erinev. Darssi künnis on "looduslik piir", millest idapoole väheneb tugevasti polühaliinsete liikide arv perekondadest Chaetoceros, Coscinodiscus, Rhizosolenia, Ceratium.. Mereliste fütoplankterite kohastumised riimvees: Mitmed Läänemere fütoplanktonis esinevad merelise päritoluga vetikad erinevad ookeanis elavatest liigikaaslastest õhema skeleti poolest (Skeletonema costatum, Stephanodiscus subsalsus)
Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral, kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- jamagneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid.
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng. Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus........................
temperatuuri amplituud) Ekvatoriaalne vööde (keskmine temperatuur 25-26 kraadi, sademeid 2000mm/a, suur õhuniiskus) ATMOSFÄÄR Happevihmad – väävli –ja lämmastikuoksiidid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Mõju elusloodusele: • Okaspuude okaste kahjustumine, metsade hävimine • Lehtpuude lehed ning oksad kuivavad varem • Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib • Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb • Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma) Mõju eluta loodusele: • Mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid • Soodustavad keemilist murenemist • Suureneb toitainete väljauhtumine mullast Osooniaugud – on piirkonnad stratosfääris, kus osoonikiht on hõrenenud. Esinevad sesoonselt, eriti kevadel. Maale pääseb rohkem UV kiirgust, mis kahjustab organisme.
liigirikkus arvatust väiksem. Staphylococcus epidermises Staphylococcus aureus Streptococcus sp. Prorpionbacterium acnes Corynebacterium sp. Lactobacillus sp. Micrococcus sp. Candida albicans jt. seened Residentne floora- mikroorganismid, mis on kinnitunud nahale või elavad naha pindmistes kihtides, k.a. näärmetes ja karvanääpsudes. Nende hulk ja liigiline koostis on võrdlemisi püsiv, pesemisega ei hävine. Pesemine avab naha poorid ja seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk kasvab. Naha residentmikrofloora moodustavad peamiselt grampositiivsed mikroobid: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus sp, Proprionbacterium acnes jt. Transiitmikrofloora- sõltub inimese tegevusest ja konkreetsest regioonist. Juhuslikud mikroobid hukkuvad nahal üsna kiiresti. Nad paiknevad nahal
3. Maailmamere reostumise ja kalaresursside nappusega seotud probleemid Maailmameri moodustab 70% maakera pindalast oma hiiglaslike mõõtmetega. Maailmamere peamised reostumise põhjused on: 1) tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse; 2) põllumajanduslik reostus (ehk kasutatakse kahjulikke vahendeid kahjurite vastu jm.) jõuab jõgede kaudu merre; 3) mere sügavustesse maetud mürkained; 4) kliima soojenemine. Selle kõige tagajärjel väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, kalavarud; tekib mõju inimese toidulauale (nt. mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni; rannikualad reostuvad mis omakorda mõjub halvasti turismile; vetikate vohamine ja korallide hävimine. Maailmamere peamised saastajad on ka veel meretranspordi kõrval rannikulinnad ja tööstuskeskused. Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või ka lohakuse tagajärjel miljoneid tonne naftat või naftatooteid.
uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on kokku viis rahvusparki, millest üks- Karula rahvuspark, asub Põlva-Valga-Võru regioonis. Karula Rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Rahvuspargid Liigikaitse Looduskaitse väga oluliseks osaks on liigikaitse, mis põhineb peamiselt looduskaitseseadusel ning loomakaitseseadusel. Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki. Seaduse alusel jagunevad kaitstavad liigid kolme kategooriasse. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taimeliiki, igaühel
ümbritsevast keskkonnast kehatemperatuuri Selgrootud, kalad, kahepaiksed, Kohasumised roomajad Rasvade kogumine Talveuinak/talveuni Rändamine karvkate 4. Ökosüsteemi struktuuri (skeem Ik 18) 1) Liigiline koosseis liikide nimistu 2) Liigirikkus liikide arv liigirikkad(vihmamets, puisniit, salumets), liigivaesed(külmakõrb/kõrb, raba) 3) Dominandid esinevad vaestes ökosüsteemides(Nõmmemännik - mänd) 4) Produktsioon seotud biomassi juurdekasvuga 5. Ökosüsteemis toimuvat iseregulatsiooni Troofiline tase toiduahela lüli kontrollib eelneva taseme arvukust 6. Ökoloogilise tasakaalu teket ökosüsteemis, seda mõjutavaid tegureid
2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena -elukooslus + eluta loodus -peipse järv -kõik elusolendid -endla raba -läänemeri 7. Biosfääriline tase
veenivoo kamplituud muutub üha väiksemaks. Kirjeldatud veetaseme kõikumisi meres nim seisulaineteks . Seisulainetest tingitud veetaseme muutumine võib Läänemeres olla üsna suur. Tugevate ühesuunaliste tuulte püsimisel ja õhurõhu samaaegse muutumise korral võib veetase Läänemeres muutuda 3-4 meetri võrra. Sellelaadilised veetaseme tõusud on põhjustanud katastroofilisi üleujutusi. LÄÄNEMERE KALASTIK Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja
Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse iseväärtus- sisemine eetiline väärtus, mis on liigil tema olemasolu tõttu Elurikkus- ehk looduse mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus. Geen kromosoomis paiknev geneetiline materjal ,mis määrab tunnused, DNA võib RNA järjestus Populatsioon- ehk asurkond on kõik ühes kohas samal ajal elavad liigi isendid. Nt hirvede pop metsatukas või kogu eestis Elupaik ehk eluase on liigi olemasoluks ja arenguks vajalik elus ja eluta tingimuste kogum. Taimede puhul räägitakse kasvukohast. Ökosüsteem- organismid koos ümbritseva keskkonnaga, on isereguleeruv ja arenev tervik
äärmuslikust tegurist, sest soolsus, mis ilmselt etendab piiravat osa, on siin merevee ja magevee soolsusega võrreldes vahepealne. Läänemere loomastikuja taimestiku liigilist vaesust on püütud seletada mitte niivõrd väikese soolsuse otsese mõjuga, vaid soolsuse tunduvate kõikumistega. Kuid ka see seletus ei kõlba, sest kõige rohkem liike esineb just Taani väinade piirkonnas, kus soolsuse kõikumised on suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid
Perekond ristik Ristikheninad ehk härjapead on liblikõieliste sugukonda kuuluv umbes 300-liigiline taimeperekond. Tema ladina keelne nimetus on Trifolium. Ristikhein on levinud peamiselt Vana-maailma parasvöötmes ning lähistroopilistel aladel. Ristikud on enamikus madalad, mõnikord roomava varrega, 1-aastased ja püsiktaimed kolmetiste lehtedega lehtede ehk abilehtede ja väikeste valgete, kollaste või punaste liblikõitega. Eestus kasvab looduslikult umbes 11 ristikuliiki. Ristikute hulka kuulub rida väärtuslikke kultuurtaimi, näiteks põld- ehk punaneristikhein(Trifolium pratense) ja rootsi ristik(Trifolium hybridum). Peale nende esivenda Eestis järgmised pärismaised liigid: peamiselt saarte kuivades metsades kasvab alpi ristik(Trifolium alpestre). Saarte aasadel ja loopealseil leidub lamavat ristikeina(Trifolium procumbenos). Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget reistikeina(...
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajaduslik...
Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus: meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine, mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine, vetikate vohamine, korallide hävinemine, kalavarude vähenemine, mõju turismile, mürkainete jõudmine inimese organismi.
Kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris takistab soojuse kiirgumist maailmaruumi. Sellega kaasneb Maad ümbritseva ° õhukihi soojenemine, ° Kliima soojenemine, ° kõrbealade laienemine (hoogustub kõrbestumine). ° Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused ° Loodusvööndite nihkumised ° Haigustekitajatele soodsam keskkond ° Ilmastikuanomaaliate sagenemine ° Organismide ökoamplituudid kahanevad ° Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt Temper at uur i t õus J oonisel on kujutatudkombineeritult maapinna, õhu jamereveetemperatuuri muutusi. Keskmine maapinnatemperatuur on tõusnud0.3kuni 0.6°C alates19. saj lõpust ja0.2kuni 0.3°C viimase40 aastajooksul. Soojenemineei oleigal pool ühesugune. Viimasel ajal on temperatuuritõussuurim40°N ja70°N laiustevahel, samas kui mõnedpiirkonnadPõhja-Atlandi ookeanisjahenevad. Magevee puudus
Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel onkeskkonnakaitseline, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus. Kuigi ka pika kuivaperioodiga lähisekvatoriaalsetel hõrendikel on valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks. Pikema vihmaperioodiga lähisekvatoriaalsel kliimavöötmes kasvavad metsadsarnanevad vihmametsadega, kuid liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on seal väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas, Aafrimas ja Kagu-Aasis. Aastane juurdekasv on neis metsades suur, isegi kuni 50 aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Ometi väheneb nende pindala kiiresti peamiselt ülraie tõttu. Ehkki alepõldudeks on need alad vähesobivad ja on pigem olulised elukeskkonna säilitamisel, raadatakse Amazonase piirkonnas vihma metsi siiski ka aletamise eesmärgil
· Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. · Ruumimeeter (rm) on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. Kellel on metsa palju, kellel vähe?
..) 11) Milles seisneb metsade tähtsus? · Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) · Ökoloogiline (loomade/taimede elukeskkonnaks) · Metsaannid · Fotosüntees · Vähendab erosiooni/üleujutusi · Puhkemajandus 12) Kuidas mõõdetakse metsavaru? · Pindala · Metsa protsent · Puiduvaru · Metsa juurdekasv (keskmiselt aastas) · Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada 14) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega energiamajanduses? · Nafta · Maagaas · Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi) 15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid
Bioloogia koolieksami ettevalmistuseks 2014 Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei TASEMETEGA SEOTUL TEADUSHARLJD JA ELUKUTSED Bioloogia kuulub loodusteaduste valdkonda ning hõlmab !.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis ...
toitumisaktiivsus suur. · Filtreerijad on ühed olulisemad primaarproduktsiooni tarbijad. · Filtreerijate mõju fütoplanktonile vähenes veekogu eutrofeerumise suurenedes. Makrovetikate ja herbivooride vastasmõjud 4 · Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem. · Niitjate vetikate ja filtreerijate karpide hulk suureneb rannikumeres o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule ( niitjas vetikas Pilayella littoralis). · Niitjal vetikal on oluline roll lehtsarve dieedis ning põisadru puhmad pakuvad lehtsarvele suurepärast kaitset. · Mõõdukalt eutrofeerunud merealadel kasutati niitjat vetikat Pilayella littoralis toiduobjektina ning põisadrut varjepaigana
koordineerib säästva arengu strateegia rakendamist Eestis) määratlenud Eesti jaoks olulised fookusteemad: majanduslik jõukus, innovatsioon ühiskonnas, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, majanduse jätkusuutlikkus, tööhõive, haridus, elukvaliteet, võrdsed võimalused, hariduses osalemine, interneti levik, turvalisus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika, keskkonnasõbralik transport, keskkonnasaastamine, jäätmete teke ja jäätmete käitlus, liigiline mitmekesisus, eesti keele säilimine, kultuuris osalemine, eesti rahva säilimine. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate (oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, HI-viiruse levik, vereringeelundite haigustesse suremus), enamuse võrdsete võimaluste näitajate (sissetulekute ebavõrdsus, suhteline vaesus, alaealiste vaesusrisk) ning turvalisuse näitajate (erinevatel välispõhjustel hukkunud, iskikuvastased kuriteod, aga ka enesetapud) trendid on möödunud kümnendil paranenud
Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osa...
Ühel territooriuml elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elskoosluse e. biotsönoosi. Kogu biotsönoos(taime-,seene-,loomakooslused, mikroorg.) on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga e. ökotoobiga. selle all mõist. territooriumit, millel biot. paikneb, abiootilised tegurid, mis seda mõjuavad. Biots. koos ökot. moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem - on isereguleeruv süsteem, milles biot. ja ökot. on omavahel aineringe kaudu seotud. näitajad: liigiline koosseis(ökos.kuuluvate liikide nimistu), liigirikkus(kooslustesse kuuluvate liikide arvu). TOITUMISTASEMED: 1) tootjad e. produtsendid-org.ained toodavad ise anorgaanilist, taimed.2)konsumendid e. tarbijad- toiduahela organismid, kes kasutavad teisi elusorganisme toiduks. Tarbijad jagunevad sõltuvalt toiduobjektist 1-4astme tarbijateks,herbi,kiskjad,3.4. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. destruentidele.
Evolutsiooni tõendid 1. Paleotoloogilised tõendid fossiilid, kivistised, skeletid, jäljed 2. Erinevad vahevormid ürglind Archaeopteryx 3. Rudimendid mandunud elundid · Kolmas silmalaug · Kõrvalihased · Keha osaline karvkate · Tarkuse- ja silmahambad · Ussiripik ehk pimesool · Kõhulihased · Sabakont 4. Divergents liigiline mitmekesistumine, ühest liigist lahkneb teine, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Saab seletada Darwini vintidega. 5. Konvergents Mingi KK tingimuse tõttu on mitmed liigid muutunud sarnasteks. Makroevolutsioon Liigist kõrgemate (klass, sugukond, riik, selts) taksonite teke. Eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1)organismide mitmekesistumine (KK tingimuste põhjusel saab ühest liigist mitu) 2)täiustumine (KK-ga harjumine, kohastumine KK muutustega)
Tsükliline olukord, kus perioodiliselt või a-perioodiliselt toimub areng kahe punkti vahel (A ja B on stabiilsed punktid, ülejäänud ebastabiilsed) Võrgustik erinevate koosluste areng üksteisega seotud? 62. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktsioonis suktsessiooni käigus? Biomass enamasti kasvab kuni koosluse produktiivsus saab võrdeliseks respiratsiooniga. 63. Suktsessiooniga kaasnevad muudatused Üldistus: suurenevad biomass, hingamine ja liigiline mitmekesisus. Produktiivsus väheneb. Muutub erin. strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. Mikrokliima muutub. Ökosüsteem kujundab oma arengus välja uue keskkonna. Edasi täpsustatumalt: ENERGIAVOOG -koguproduktsioon(P): suureneb primaarse suktsessiooni varases faasis; sekundaarses suureneb heal juhul veidi. -net community production: väheneb -koguhingamine(R): suureneb; -P/R suhe: P on suurem kui R kuni P=R -P/B suhe: väheneb(B- täielik biomass) -B/P ja B/R: suureneb
Ühtlasi muutub kultuurtaimede ja umbrohtude, samuti umbrohuliikide endi konkurentsisuhe ning umbrohtude surve suureneb. Seega on vaja tõhusat umbrohutõrjet. Meetmena tulevad kõne alla sobiv külvikord, mullaharimine ja väetamine orgaaniliste väetistega. Praktikas tekkib küsimus, kuidas planeeritud külvikord umbrohtumist mõjutab ja kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises viljeluses tavaliselt paranevad
10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse mööblitööstuses) ja väheväärtuslikud liigid Kuiva lähistroopika metsad – Vahemeremaad, USA, Austraalia; küllaltki madala tootlikusega; vähe säilinud Niiske lähistroopika metsad – ehk mussoonmetsad; Aasia idaosa, Põhja-Ameerika kaguosa ja Austraalia; aastane juurdekasv 15-20 m3/ha; tarbe okaspuud, kõva lehtpuud, väärispuit; maailma ühed väärtuslikumad metsad, suur liigiline koosseis Ekvatoriaalsed vihmametsad – Lõuna-Ameerika, Aafrika keskel, aastane juurdekasv kõige suurem (50 m3/ha), liigiline koosseis suur (erinevad liigid), ülekaalus väheväärtuslikud, aga leidub ka mõningad väärispuud. Teab erinevaid erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme Puudused, sh
Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. Hinnatumad on ilusa ja vastupidavad puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt.) kasvavad troopilistes metsades, kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades. Rohkem kasutatakse okaspuude puitu. Omaette rühma erikasutusega puuliigid, millelt saadakse ntks mahla, koort, vilju jne. Maailma metsatüübid - mets ei kasva maailmas igalpool ning sõltuvalt kliimaoludest ja muldadest on eri piirkondade metsade liigiline koosseis ja tootlikkus erinev. Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad - kasvavad aeglaselt, suht hõredad, väikese juurdekasvuga 1-2m3/ha aastas, koosnevad vähestest puuliikidest, peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. maailma tarvepuidust saadakse okasmetsadest. Parasvöötme leht- ja segametsad - pindala vähenenud tänu põllumajandusele. Lehtmetsad tootlikumad kui segametsad
Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus • juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt • regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused jpt Süstemaatiline looduskaitse planeerimine (selle tähendus ja põhimõtteline käik) Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Koosluse servaaladel on keskkonnatingimused (ja seetõttu ka liigiline koosseis) teistsugused kui keskosas – servaefekt, just seepärast on elupaikade hävitamine ja killustumine kooslustele väga ohtlik. Servaefekti vähendamiseks kasutatavad meetmed Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid rohekoridorid, astmelauad, kaitsealade planeerimine Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid rohekoridorid, astmelauad, ökoduktid, truubid
manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel-kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub asustab liik sellise kasvukoha(biotoobi) milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. Reegli erijuht on ennetamis e. Aljohhini reegel. Aljohhini reegel e. ennetamisreegel- seaduspärasus mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimekattevööndile omaseid kooslusi, lõinanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. 28) Eurotoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit. Stenotoop- elupaigatruu, kindltüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont.
see ka pilku. Võibolla aitaks ka see, kui põllumaad ei kurnataks kohe välja vaid kasvatatakse seal põllukultuure nii, et seal oleks võimalik aasta aastalt kasvatatda. Eutrofeerumine on võibolla meile üks lähimaid probleeme, kuna me elame mere ääres, mis on vähemalt Euroopa üks saastatuimaid veekogusid. Selle peamiseks põhjuseks on liiga suurte koguste toitainete sattumises vette, mille tõttu hakkavad seal vohama vetikad ja muud taimed. Samuti võib tekkida see siis, kui liigiline mitmekesisus väheb, näiteks esmatarbijate vähenemisel või kadumisel. Selle probleemi vastu saaks edukalt võidelda, kui inimesed ja ettevõtted järgiksid ettekirjutusi ja seadusi. Selleks tuleks kasutada väetisi loogilistes kogustes, mille taimed kõik ära kasutaksid, et need väetised ei satuks vette. Samuti tuleks piirata kalapüüki, et kalu ja teisi esmaseid tarbijaid ei püütaks kõiki välja. See ei ole väga üle
mõlemad. Fütoplanktoni suur mitmekesisus on aga näiteks mingis veekogus sarnastest ressursinõudlustest hoolimata suur. Selgitusena on välja pakutud, et ökoloogilised ja keskkonnafaktorid muutuvad alaliselt ning planktoni asustatavates elupaikades ei saa kunagi tekkida tasakaal, kus üks liik on pikemat aega ainueelises. (9) 6 6.Planktoni levik Plankton asustab nii ookeane, meresid, järvi, tiike kui ka lompe. Tema hulk ning liigiline koosseis muutub horisontaalselt, vertikaalselt ja sesoonselt. Selline varieeruvus tuleneb peamiselt valguse hulgast ning kättesaadavusest. Teine oluline tegur, mis planktoni levikut mõjutab, on toitainete kättesaadavus ja hulk. Kuigi troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes paiknevates ookeanides on rohkelt valgust, on sealne primaarproduktsioon siiski üsna madal, kuna oluliste toitainete nagu nitraatide, fosfaatide ning silikaatide hulk on seal limiteeritud. (1)
● Vees toimub fotodegratsioon- suuremad esemed lagunevad aina väiksemateks tükikesteks, kuid polümeerstruktuurid püsivad endiselt alles ● Mürkained konsentreeruvad toiduahela kõrgemates lülides ● Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemalt miljon merelindu ● Maailmas igal aastal toodetud plastikust jõuab 10% merre, 70% sellest vajub põhja, ülejäänud möödustavad prügisaared Tagajärjed ● Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis ● Kalavarud vähenevad ● Toiduahela kaudu jõuavad mürkained inimesteni ● Rannikualad reostuvad ● Korallide hävinemine ● Vetikate vohamine ● Merelinnud hukkuvad Põhjavesi • On tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades. • Täiendab jõgede veevaru kuival perioodil. • Säilitab vee-elupaiku. • Mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest). Põhjavesi
*parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. *suurust iseloomustatakse metsamaa pindalaga või metsasusega *parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru *oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu) *Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe
deodorantidega. Aina vähem tarbitakse keskkonnale ja tervisele pigem kahjulikke asju. Vanemad võtsid kuulda ka maakodu ehitamisel kõiksugu ökoloogilisi nõuandeid. Taaskasutus on viis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või eset ise. Seda järgides aitavad inimesed vähendada loodusvarade tarbimist ja saastamist. Selle korral on ökosüsteemi aineringed suletumad nind osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal (seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv). See soodustab aina rohkem säästvat arengut. Tegeilukult on jäätmete taaskasutus sama vana kui inimkond. Näiteks juba eelindustriaalsel ajal koguti Euroopas vanapronksi ja teisi metalle ümbersulatamise eesmärgil. Taaskasutamine on samamoodi kogunud väga palju populaarsust näiteks käiakse palju kaltsukates, kirbuturudel ja taaskasutuskeskustes. Nendest kohtadest ei saa
ka Aasias ja 2 liiki Austraalias ● Filicinae - Ameerikas ● Acacia coulteri rühm - Ameerikas ● Racosperma - valdavalt Austraalias ja Vaikse Ookeani saartel, paar liiki Aasias ja Aafrikas Sümbioos Ökoloogia ● Akaatsiaid iseloomustab suhteliselt hea kuivataluvus, mistõttu nad on levinud eelkõige rohtla-tüüpi kooslustes. ● Eriti oluline koht on neil Aafrika savanniökosüsteemis ja Austraalia poolkõrbetes, kus esineb ka suurim liigiline mitmekesisus. ● Savannides on nad üheks arvukamaks puude ja põõsaste rühmaks, olles (muidu harvade puudega koosluses) pesapuuks paljudele linnuliikidele ja ka põhiliseks toidutaimeks kaelkirjakutele. ● Sarv-akaatsial on tekkinud huvitav sümbioos sipelgatega, kes elavad akaatsia okastes, söövad teatud lihakaid puu osi ja kaitsevad samal ajal puud muude loomade eest, hammustades neid kõvasti. Majanduslik tähtsus
h. soostunud puisniidud ja karjamaad). Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest(parasniiskete kasvukohtade taim) koosnevat taimekooslust
lepe võeti vastu 17. juunil 1994.a. Pariisis. Mis on bioloogiline mitmekesisuse ja miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast eluslooduse liigilist mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur ja seda jaotatakse kolme põhiossa: geneetiline mitmekesisus ehk erinevate pärilikkuse kandjate paljusus; liigiline mitmekesisus ehk teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus (joonis 1). Suure mitmekesisuse tõttu on inimkond senini meie koduplaneedil elutsevatest liikidest suutnud tundma õppida vaid väikest osa (eriti käib see teatud elustikurühmade, näiteks putukate kohta). Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 2,5 miljardit erinevat liiki,
tehtud kuivendustööd. Taimedest kasvab rohkem hiirehernest, naati, timutit, kurerehat, valget mesikat. Põllumaal kasvatatakse otra. Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud. Esinevad sõnajalad, samblikud, õrn lemmalts, jänesekapsas, laanelill, palusammal, mustikas ja pohl. Selles kohas, kus oli tehtud sügavkaeve reljef tasane, katvus 30%. 8 4. Muldkatte koosseis 4.1 Muldade liigiline koosseis Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel aladell on gleistunud leetjad mullad, leostunud gleimullad ja leetjad mullad ( Joonis 7; Lisa1). Joonis 7. Muldade liigiline koosseis 4.2 Muldade lõimislik koostis Rohumaal tehtud sügavkaeves ülemises kihis oli kerge liivsavi ja alumises kihtides oli raskema lõimisega muld gleistumis tunnustega ( gleilaigud ja rostetäppid), mis on põhjustatud ajutise liigniiskuse pärast
Elukeskkonna muutumuisel ähvardaks täiesti ühte tüüpi organisme suur välajsuremine. Ühte tüüpi organismid (õistaim) saaksid levida vaid teatud tingimustega piiratud aladel. Erisuguste omadustega ja vajadustega organismiliigid võivad asustada eri elupaiku, tagades el viisil elu leviku ja üldhulga suurenemise Maal. Liigiline mitmekesisus ise loob uusi elupaiku ja järelikult ka eeldusi uute liikide tekkimiseks. Vabade alade asustamise kõrval aitab liigiline mitmekesisus ühtlasi tihendada elu juba asustatud piirkondade kooslustes. Mida erinevamad on organismid ja nende vajadused, seda väiksem on ka nendevaheline konkurents ja seda suurem võimalus on asustada ühte ja sama keskkonda. • Selgitage ja tooge erinevaid kohastumisnäiteid (minimaalselt viis näidet, soovituslikult eriala lähedased) 1. Hoiatusvärv - s.o kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
