KORDAMINE – ESMASEKTOR (0)

Keskkool - Geograafia - Ühiskonnageograafia

5 VÄGA HEA

KORDAMINE – ESMASEKTOR.
(õpik lk.85-106)

Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi).

Põllumajandusliku tootmise vormid –
*kogukondlik – väga algeline , varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt
* talu ja mõis – arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis
* segatalud – varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad
*erinevad spetsialiseerunud talud – põhiliselt hilisindustriaalses
*ekstensiivne teraviljatalu – peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa
*rantšo – loomad, USA, Austraalia
*loomavabrik – masinad toidavad

Maailma taimekasvatus – tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid – kartul , maniokk , bataat ). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu – parasvööde , lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India
*riis – lähistroopiline, troopiline , lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam
*mais – lähistroopiline; USA, Hiina, Prantsusmaa
*kartul – parasvööde; Hiina, India, Venemaa, Ukraina
* sojauba – lähistroopiline; USA, Brasiilia, Argentiina
*maapähkel – soe parasvööde; Hiina, USA, Brasiilia
*oliivipuu – lähistroopiline; Kreeka, Itaalia, USA
* raps – parasvööde; Hiina, India, Saksamaa
* päevalill – parasvööde ja lähistroopiline kliima; Ukraina, Venemaa, India, Hiina
*puuvill – troopiline ja lähistroopiline kliima, lähisekvatoriaalne; Hiina, India USA
*lina – paras- ja lähistroopiline kliima; USA, Hiina, India
* suhkruroog – ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne; Brasiilia, India, Hiina, Tai
*kohv – ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima; Brasiilia, Vietnam, Kolumbia
* kakao – ekvatoriaalne kliima; Elevandiluurannik , Indoneesia, Ghana , Nigeeria
*tee – lähistroopiline kliima; Hiina, India, Sri Lanka
* tubakas – lähisekvatoriaalne kliima; Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia
Kiudkultuurid – puuvill, lina, kanep, džuut
Õlikultuurid – sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, kookospalm , õlipalm
Mõnukultuurid – kohv, kakao, tee, tubakas
Mugulkultuurid – kartul, maniokk, bataat
Teraviljakasvatus – nisu, riis, mais

Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada.
Põhjus
Tagajärjed
Abinõud
Kuivendamine
Kemikaalide kandumine vette
Üleväetamise vältimine , kuivendusvee biopuhastus
Niisutamine
Muldade sooldumine , mageveevarude vähenemine
Koos niisutusega kuivendamine, võimalusel kuivendusvee puhastamine sooladest
Üleväetamine
Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnasevee reostus , järvede kinnikasvamine
Mullaanalüüsid üleväetamise vältimiseks, õigel ajal väetamine
Mürkkemikaalide kasutamine
Kaovad ka kasulikud liigid, paljude liikide mürgitamine, mürkide kandumine vette, järvede kinnikasvamine
Viljavaheldus , haiguskindlamad sordid , mahepõllundus
Monokultuuride kasvatamine
Haiguste ja kahjurite levik, Mullaviljakuse langus
Kemikaalide kasutamine optimaalsel hulgal, viljavaheldus
Raskete põllumajandus-masinate kasutamine
Mullad tihenevad, õhu- ja veevahetus häiritud, mullaviljakus väheneb
Laiemad rehvid, uuemad masinad
Lageraie suurel maa-alal, sademeterohkel alal nõlvadel
Erosioonioht suureneb, Mullaviljakus väheneb kuni muldade kadumiseni
Metsakaitseribad, tuuletõkked, nõlvadel harida risti nõlvakaldega, terrasspõllundus

Kalandus . Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme
*püük siseveekogudest – suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väiksed, paljudes kohtades vookogud saastunud
*rannikupüük – väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul
*avamerepüük – toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul
*ookeanipüük – toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, tegelevad ainult suurriigid

Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas.
*vee saastumine ; kliima; toiduvarud; vaenlased; inimese püügikohad
*parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad
*Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India

Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid.
*suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus
*ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub

Metsandus . Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus , puiduvaru , arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas.
*suurust iseloomustatakse metsamaa pindalaga või metsasusega
*parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru
*oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu )
*Vanamaa, Brasiilia, Kanada , USA, Hiina, Rootsi, Soome
*lk 102

Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe
*ekvatoriaalsed vihmametsad – Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias, aastane juurdekasv suur, väheväärtuslikud puuliigid
*lähisekvatoriaalsed metsad – väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid
* vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud – küllaltki madal tootlikus , vahemeremaades, USA, Austraalia
*niisked lähistroopilised metsad – kasvavad peamiselt okaspuud , aastane juurdekasv suhteliselt suur
*parasvöötme okasmetsad - suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv
*parasvöötme sega- ja lehtmetsad – tootlikumad kui okasmetsad, liigiliselt mitmekesisemad

Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid.
*suur raie
*ökosüsteem
*korrosioon
Mõisted:
*agrokliimavööde – põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond
*vegetatsiooniperiood – ajavahemik , mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad
*agrotööstuskompleks - võrgustikettevõtted
*ekstensiivne põllumajandus - vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine
*intensiivne põllumajandus - saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu
*ekstensiivne teraviljatalu - levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades
*rantšo – väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks
*loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu , veiseid jne. Kõik toimib masinate abil – söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada.
*(uus-) istandus - kasutatakse masinaid
*territoriaalveed – rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka
*majandusveed – rannikuriigile kuuluv mereala
*kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi kalu, saades õiguse rendi või müümise pealt hoopis kasu. Ostjateks on riigid, kes vajavad suuremaid majanduslikke veealasid
*ülepüük – tööstuskalade liigne püük
* metsamajandus – tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsa istutamisest kuni metsa raieküpseks saamiseni
*metsasus – metsade osakaal riigi pindalast
*arvestuslank - metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 1 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Cato Õppematerjali autor

(mingisugune 10. klass õpik lk.85-106)

ESMASEKTOR geograafia põllumajandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Geograafia - esmasektor

KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe

Geograafia

doc

Esmasektor

ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mul

Geograafia

doc

Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused

Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2. Toimub peamiselt territoriaalvetes 3. Püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades 4. Tööstuslikus püügis ei oma tähtsust 5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias Avamerepüük 1. Tehniliselt eelmisest keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul 2. Esmane töötlemine laeval 3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim Ookeanipüük 1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvooti

Geograafia

doc

Põllumajandus

Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma talu

Geograafia

odt

Geograafia kt lk 85-106

Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajan

Geograafia

docx

Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus

I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks  Põllumajanduslik maa jaguneb:  Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika  Põllumaa (viljapõld)  Impordil tav. maksud, maavarade  Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast)  Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed  Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade

Geograafia

docx

Geograafia põllumajandus

1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t

Põllumajandus

docx

Kalandus, metsamajandus- ja tööstus, põllumajandus

KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja

Geograafia

Rohkem sarnaseid