Bioloogilised tegurid (0)

Ökoloogilised tegurid – kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust
Abiootilised tegurid – on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1) kliimategurid : temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld
Biootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik
Antropogeensed tegurid – inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid
Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest
Alumine taluvuslävi – teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub
Ülemine taluvuslävi – teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub
Teguri optimum – teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam
Ökoloogiline amplituud – ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda
Infravalgus : võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada, aga liiga suur Infravalgus on kahjulik
Ultravalgus : toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik, sest võib isegi rakkude sisemusse tungida ja põhjustab seal DNA mutatsioone , võib tekkida nahavähk; mõõdukalt UV kiirgust on aga kasulik, sest see muudab naha pigmentatsiooni ja soodustab D vitamiini sünteesi
Temperatuur: kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega
Sümbioos – eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm , sümbioosis elavaid liike nim sümbiontideks; näiteks liblikõieline taim ja mügarbakter
Kommensialism – eri liikide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu ; näiteks bakterid ja algloomad inimese soolestikus
Konkurents – sama või eri liikide vastastikku piirav kooseluvorm; näiteks noores kuuskis konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast
Parasitism – eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik; näiteks solge on parasiit inimese organismis, ka sääsed
Obligatoorne parasiit – parasiit, kes peab teatud eluetapil peremehest toituma; näiteks paeluss
Fakulatiivne parasiit – toituvad võimaluse korral peremehest, kuid saavad ka ilma edasi areneda; näiteks sääsk
Kisklus – röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe; kiskja ehk karnivoor
Herbivooria – toitumissuhe tamtoidulise looma ja taimeliigi vahel; taimedel on selle vastu kohastumused: okkad, karvad , eritised; herbivoorid – lehetäi, metskits , viidikas jne
Omnivoorid – segatoidulised loomad; näiteks karu, metssiga, inimene
Areaal – iga liigi levila
Populatsioon – ühisel territooriumil elavad ühe liigi isendid
Populatsiooni iseloomustus: 1)isendid saavad vabalt omavahel ristuda , 2)populatsiooni suurus ehk arvukus, 3)populatsiooni tihedus – isendite arv ühe pinnaühiku kohta
Biotsönoss – elukooslus, mille moodustavad ühel territooriumil elavad mitme liigi populatsioonid
Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne
Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1)liigiline koosseis, 2)liigirikkus, 3)dominandid, 4) biomass
Toiduahel – toitumisahel, mille moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad
Laguahel – algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mirkoorganismidega, saaduseks anorgaanilised ained, mida kasutatakse uuesti
Toiduvõrk – võrk, mille moodustavad omavahel läbipõimunud toiduahelate kogumid
Ökoloogiline tasakaal – ökosüsteemi seisund, kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena; näiteks kisja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses: kui ilves sööb kõik jänesed ära, siis vartsi jääb ta ise nälga
Muutused: 1)kasvav populatsioon – sündimus suurem kui suremus , 2)kahanev – arvukus langeb, põhjuseks mingi välistegur: üleujutus, 3)stabiilne – isendite arv püsib samal tasemel
Muutuste tagajärg: kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus; üks ökosüsteem võib asenduda teisega
Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused
Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum; näiteks tundra, kõrb jne
Ökoloogilise püramiidi reegel – iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist
Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas
Ökoloogilised globaalprobleemid:
1) Toimetulek jäätmemajandusega, põhjuseks liige tarbimine, tagajärjeks prügi liigne hulk, lahenduseks taaskasutuse suurendamine
2) Toidupuudus , põhjuseks ületarbimine, rahvastiku arvu suurenemine ning põud, tagajärjeks näljahädad ja toidupuudus, lahenduseks toitumisharjumuste muutmine ja maaharimistehnoloogiate täiustamine, et suurendada saagikust
3)Muldade hävimine, põhjuseks erosioon ja kõrbestumine, tagajärjeks saagikuse vähenemine, lahenduseks maakaitseribade istutamine JNE.
4) Kasvuhooneefekt , happevihmad, õhureostus jne
Looduskaitse – eesmärgiks loodusliku mitmekesisuse säilitamine
Keskkonnakaitse – kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele
Säästev areng – seadus, milles on kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted