Metsandus, energeetika, usk (0)

Geograafia
Maailma metsatüübid :
Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad , mis kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3\ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest.
Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud . Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses.
Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud . Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi, mis kasvavad Vaheneremaades, USA-s, Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel onkeskkonnakaitseline, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus. Kuigi ka pika kuivaperioodiga lähisekvatoriaalsetel hõrendikel on valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks. Pikema vihmaperioodiga lähisekvatoriaalsel kliimavöötmes kasvavad metsadsarnanevad vihmametsadega, kuid liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on seal väiksemad.
Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas, Aafrimas ja Kagu-Aasis. Aastane juurdekasv on neis metsades suur, isegi kuni 50 aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Ometi väheneb nende pindala kiiresti peamiselt ülraie tõttu. Ehkki alepõldudeks on need alad vähesobivad ja on pigem olulised elukeskkonna säilitamisel, raadatakse Amazonase piirkonnas vihma metsi siiski ka aletamise eesmärgil.
Energiamajandus :
Taastuvad energiaallikad :
Päikeseenergia : soojuseenergia ja elektrienergia
Hüdroenergia
Tuuleenergia
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.
Kõige rohkem naftat on: saudi araabia , venezuela, katar , hiina, usa, iraan , iraak.
Maailma kõige tähtsamad tootja on venemaa.
Tahked kütused :
Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi , põlevkivi ja turvas .
Kivisüsi:
27% maailma primaarenergiast annab süsi.
Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on: hiina, usa, india, austraalia ja lõuna-aafrika vabariik.
40% maailma elektrienergiast toodetakse söest.
13% kaevandatud söest kasutatakse terasetööstuses
Viimased 25 aasta jooksul kasvanud 50%
Suurimad söevarud on usa, venemaa, hiina, india, austraalia, saksamaa, ukraina , kasahstan , poola, brasiilia.
Peamised gaasi tootjad: venemaa, norra, usa jne...
Hüdroenergia eelised ja puudused:
Eelised taastuv energia
Keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike
Puudused ehitamine väga kallis saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi suur mõju ümbritevale ökosüsteemile
Tuuleenergia
Suurimad tuuleenergia tootjad on saksamaa, usa, hispaania .
Plussid: tasuta ja ei saasta loodust, loodussõbralikud
Miinused: liiga kallis on ehitamine, linndude rändamist segab .
Saksamaa hispaania india
Uus õps :
Masinatööstus- masinate valmistamise haru. Allharud: tööpingid , aparaadid, kodumasinad , elektroonika jne...
Keemiatööstus - keemiatoodete valmistamine ja töötlemine.
Koopereerimine- toote ühiselt valmistamine tehnoloogiline protsess jaotatakse osadeks
Spetsialiseerimine- tootmis korraldus kui spetsileeritakse mingi kindla detaili valmistamiseks
Kõrgtehnoloogia- teatus mahukas ja keerukate toimingute tehnoloogia
Omahind-
Dumping -
Innovatsioon -
Tehnoloogiakeskus -
Laeva ehituses: inglismaa, usa ja saksamaa
Autotööstus tootmisprotsess :
Uurimis-ja arendustegevus
Detailide ja sõlmede valmistamine
Kokkumonteerimine
Müük ja hooldus
Elektroonikatööstus:
Millega tegeleb elektroonikatööstus ja mida ta toodab?
Elektroonikatööstuse kõige olulisem osa on komponentide- pooljuhtide, mälukiipide ja mikroprotsessorite tootmine. Tegeleb mikrokiibitega.
Mis on metallurgia ?
Tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metallitoodete valmistamine.
Kergetööstus jaguneb: Tekstiilitööstus, rõivatööstus , naha ja jalatsitööstus.
1765- ketrusmasin
1785- aurumasin
1803-kudumispink
20saj-keemilised kiud
Hõive kergetööstuses on oluliselt vähenenud arenenud maades.
Turism :
Hõlmab kõiki tegevusi,mida teeb inimene, kes reisib oma elukohast ära mitte kauemaks, kui üheks aastaks
Puhkus, äri, muu, eesmärgil.
Aastas reisib üle 600 miljonit inimese.
Olulisemad religioonid:
Kristlik religioon on üle 2000 aasta vana ning sellest on välja kasvanud hulk usuvoolusid, sh. Judaism , õigeusk , katoliiklus ja mitmed protestantlikud usuühingud ja uued usulahud. Kristlus on maailma levinuim usk enam kui 1,6 miljardi inimesega, kellest ca 57% on katoliiklased, 33% protestandid ning 10% õigeusklikud. Maailmas on sadu kristlikke usulahke ning neid tekib ja areneb jätkuvalt juurde.
Judaism on üks vanimaid religioone. Õpetab ranget monoteismi ja lunastust käsupärase ning kombeka elu kaudu. Pooldajaid 10-15 miljonit Iisraelis, samuti hajali Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Judaismist on arenenud islam (siiani õpetuse poolest judaismile väga lähedane ), judaismiga opositsioonis on kristlus(üle võtnud tavasid ja lugusid , kuid õpetuslikult tugevasti erinev).
Islam on suuruselt teine ja noorem usk, millele pani aluse prohvet Mohammed(elas 570-632), mistõttu seda nimetatakse ka muhameedluseks. Islami pühakiri koraan lähtub paljuski kristlaste pühast raamatust piiblist, kuid seda on täiendatud paljude kuivas ja kuumas kliimas oluliste keeldudega: ei tohi tarbida alkoholi, süüa segatoiduliste loomade (sea) liha jms. Islam on väga agressiivne ja kiiresti laienenud usk enam kui miljardi usklikuga, kellest umbes 70% kuulub sunniitide ja 10% šiiitide-märksa aktiivsemalt oma usku levitavate moslemite usulahku.
Hindusid on üle 700 miljoni. Sellega pisut sarnane budism kasvas hinduismist välja Siddharta Gautama( buda ) juhtimisel, kes elas 560-480 e.m.a. hinduism tunnustab paljusid jumalaid, kellest üks on eriti armastatud . Budism aga ei omista jumalatele üldse tähtsust, peamine on inimese isiklik pingutus lunastusele siinpoolsest maailmast.