Kasvuhooneefekt (0)

Ka
K s vuhoone e f e kt
Tekkepõhj used
ξ Kasvuhoonegaaside, veeauru
r  ja tolmu
m  
hulga suure
r nemi
m ne atmo
m sfääri
r s. 
ξ  Kasvuhoonegaasid :
o Süsihappegaas (CO
C  )
2
o  Metaan  (CH
C 4)
o Lämm
m a
m stikoksiidid (NO)
O
o Fre
r oonid (CFCs)
o Veeaur
o Os
O oon (O3)
Need on kõik looduslikud gaasid, kuid tänu 
inimt
m egevusele nende hulk atmo
m sfääri
r s suure
r neb.
b
Süs i happe  gaas
Süs i happe  gaas
o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid era
r ldub 
° fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, ma
m agaas ning 
kivisüsi, põletami
m sel(87%)
% ;
°  me
m tsade ma
m havõtmi
m sel (11%)
% (CO
C  on  neeldunud  
2
puudesse, kuid kui me
m tsa ra
r iutakse, pääseb 
b suur 
r
kogus süsihappegaasi atmo
m sfääri
r );
°  lubj
b a (kaltsiumo
m ksiidi ehk tseme
m ndi) 
tootmi
m sel(2%)
% .
Süsihappegaasi osa õhu ru
r uma
m las on eelmi
m se sajandi 0.028 %-
% lt
käesolevaks ajaks tõusnud 0.036 %-
% ni.
CO
C 2
O  kogus  on pra
r egu suuri
r m 
m mö
m ödunud 420 000 aasta jooksul ja
tõenäoliselt suuri
r m 
m isegi viima
m se 20 mi
m ljoni aasta jooksul. 
Viima
m sel 20
aastal on saastehulga kasvu peami
m seks allikaks olnud autoliiklus.
Me
M t aan
o Metaan CH
C 4 - värv
är usetu, lõhnatu õhust kerg
r em 
m gaas - 
ma
m agaasi põhikomp
m onent, mi
m da kasutatakse kütusena. 
o Metaani
° era
r ldub 
b mä
m rg
r aladest, eri
r ti ri
r isikasvatustest.(28%)
%
(ri
r isikasvatus  toidab  
b ligi 60% 
% ma
m ailma
m  ra
r hvastikust) 
° paiskub 
b õhku ka kodulooma
m de (nt veiste) väljaheidetest (29%)
%  
ning prü
r gilatest.(10%)
%
° mo
m odustub 
b ro
r hkesti ka  soodes  ja ra
r ba
b des. Enama
m sti toodavad 
seda gaasi ba
b kteri
r d ja teised mi
m kro
r org
r anismi
m d vesinikust ja 
süsihappegaasist.(33%)
%
Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime
m  on
tugevam 
am kui süsihappegaasil. 
Lä
L mm
m a
m s t i koks i i di d
o Lämm
m a
m stikoksiidid (NO )2 
° mo
m odustuvad peami
m selt 
sisepõlemi
m smo
m otori
r tes 
(autoheitgaasid),
° tekivad lämm
m a
m stikväetiste 
lagunemi
m sel mu
m llas, kust nad õhku 
lenduvad . 
° paiskuvad atmo
m sfääri
r  ka 
re
r aktiivlennukite düüsidest. 
° era
r lduvad bi
b oma
m ssist vastavate 
ba
b kteri
r te elutegevuse tulemu
m sena. 
Fr e ooni d 
o Fre
r oonid eral
r duvad 
° aero
r soolide (deodora
r ndid, mi
m tme
m sugused 
vahud),
°  külmi
m kute ning külmu
m tussüsteemi
m de, 
° õhukonditsioneeri
r de,
° tulekustutusseadme
m te, 
° keemi
m liste puhastusvahendite kasutami
m sel. 
Ka
K svuhoonegaasi d
ξ Kas
a v
s u
v h
u o
h o
o n
o e
n g
e a
g a
a s
a i
sde
d k
e s
k  
son
o  
nka
k  
aveeaur 
r (H
( 2
H O
2 )
O, os
o o
s o
o n
o  
neh
e k
h  
k
tr
t i
r ha
h p
a n
p i
nk 
k ( 
( O).
3
ξ Kok
o k
k u
k  
uon
o  
nne
n i
ed 
d40
4  
0er
ei
r ne
n v
e a
v t
a  
t ga
g a
a s
a i
s, mid
mi a
d  
aloe
o t
ea
t k
a s
k e
s  
e
ka
k s
a v
s u
v h
u o
h o
o n
o e
n g
e a
g a
a s
a i
sde
d k
e s
k .
s
ξ Kun
u a
n  
aat
a m
t o
ms
o f
s ää
ä r
ä i
r  em
e it
mi e
t e
er
ei
r tu
t d
u  
dga
g a
a s
a i
sd 
dei
e ho
h o
o l
oi ri
r igi
gpi
piri
r de
d s
et
s  
t
ni
nng
n  
glev
e i
v va
v d
a  
dki
k ire
r s
et
s i
t , si
sis 
sne
n n
e d
n e
d  v
e ä
v h
ä e
h n
e d
n a
d m
a in
mi e
n  o
e n
o  
n
ka
k h
a t
h l
t em
e a
mt
a a
t  
akõ
k i
õki
k de
d  r
e i
r iki
k de
d  h
e u
h v
u i
v de
d s
e.
s
Ka
K svuhooneef ekt   on  l oodusl i k  näht us
ξ Ilma
m 
aka
k s
a v
s u
v h
u o
h o
o n
o e
n g
e a
g a
a s
a i
sde
d t
ea
t  
aat
a m
t o
ms
o f
s ää
ä r
ä i
r s 
sol
oek
e s
k  
sMaa
a
ke
k s
ek
s m
k in
mi e
n  t
e e
t m
e p
m e
p r
ea
r t
a u
t u
u r
u  
r ligi
g 32
3 °
2  
° kü
k l
üme
mm
e , 
m ku
k i
u ta
t  
apr
p a
r e
a g
e u
g  
uon
o .
n 
ξ Se
S e
eg
e a
g  
aon
o  
nka
k s
a v
s u
v h
u o
h o
o n
o e
n e
ef
eek
e t
k  
t te
t g
e e
g l
eiku
k l
ut 
t no
n r
o m
r a
ma
a l
ane
n  e
e l
euk
u s
k  
shä
h d
ä a
d v
a a
v j
aal
aik 
k
nä
n h
ä t
h u
t s
u ,
s se
s l
eles
e 
spo
p l
oe m
e id
mi a
d g
a i
g eb
e a
b l
aoo
o m
o u
m l
uikk
k u
k .
u 
ξ Pr
P o
r b
o l
bee
em
e  t
m e
t k
e i
k b 
bag
a a
g  
asi
sis,
s ku
k i
u ini
nmt
me
t g
e e
g v
e u
v s
u e
s  k
e ä
k i
ägu
g s
u  
slen
e d
n u
d b
u  
bat
a m
t o
ms
o f
s ää
ä r
ä i
r  
liiga
g  
apa
p l
aju 
unn
n .
n ka
k s
a v
s u
v h
u o
h o
o n
o e
n g
e a
g a
a s
a e
s , 
e mis
mi  
spõ
p h
õ j
hus
u t
s a
t b
a k
b i
k  te
t m
e p
m e
p r
ea
r t
a u
t u
u r
u i
r  
tõ
t u
õ s
u u
s .
u 
ξ Te
T a
e d
a l
das
a e
s d
e  
don
o  
nvä
v l
äja 
aar
a v
r u
v t
u a
t n
a u
n d
u ,
d et
e 
t vi
v ima
ms
a e
s  s
e a
s j
aan
a d
n i
d joo
o k
o s
k u
s l
u  on
o  
nMaa
a  
a
ke
k s
ek
s m
k in
mi e
n  t
e e
t m
e p
m e
p r
ea
r t
a u
t u
u r
u  
r tõ
t u
õ s
u n
s u
n d
u  
d0,
03-
3 0
- ,
07 
7ŗC
ŗ  
CGl
G ob
o a
b a
a l
ane
n  s
e o
s o
o j
oen
e e
n m
e in
mi e
n  
e
on
o  
npr
p a
r e
a g
e u
g s
u e
s l
e he
h t
ek
t e
k l
e vi
v ima
ms
a e
s  1
e 0
1  
000
0 0
0  
0aa
a s
a t
s a
t  
aki
k ire
r i
em n
m i
n ng
n  
g10
1  
0so
s o
o j
oem
e a
m 
a
aa
a s
a t
s a
t  
are
r k
e o
k r
o d
r i
dt 
t on
o  
nol
onu
n d
u  
dvi
v ima
ms
a e
s  k
e a
k h
a e
h  k
e ü
k m
ü n
m e
n n
e d
n i
d joo
o k
o s
k u
s l
u. 
Ki
K i r gusbi l anss,
Ka
K svuhoonegaasi d
31% 
%peegeldub 
b
69
6 %
9  l
% ah
a k
h u
k b
u  
b
tagasi 
so
s o
o j
ous
u k
s i
k irg
r u
g s
u e
s n
e a
n
100%
27% 
%peegeldub 
b õhust 
18
1 %
8  n
% e
n e
el
edu
d b
u  
b
NO
N 2
ja pilvedelt
at
a m
t o
ms
o f
s ää
ä r
ä i
r s
4% 
%peegeldub 
b
3%
3  n
% e
n e
el
edu
d b
u  
b
maap
m
innalt
CO
C 2
pi
plve
v d
e e
d s
e
CO
C 2
CH
C 4
H O
2
NO
N x
CH
C 4
fre
r o
e o
o n
o i
nd
Muu
u t
u u
t b
u  
b
so
s o
o j
ous
u k
s i
k irg
r u
g s
u e
s k
e s
k
48
4 %
8  k
% i
k irg
r u
g s
u e
s s
et
s  
t ne
n e
el
edu
d b
u  
b
pi
pnn
n a
n s
a e
s s
e
Tagaj  är j ed
ξ Kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris 
takistab soojuse kiirgumist maailmaruumi. 
ξ Sellega kaasneb Maad ümbritseva 
° õhukihi soojenemine, 
° Kliima soojenemine,
°  kõrbealade laienemine (hoogustub kõrbestumine). 
° Liustike  sulamine , veetaseme tõus, maismaa üleujutused
° Loodusvööndite nihkumised
°  Haigustekitajatele  soodsam keskkond
° Ilmastikuanomaaliate sagenemine
° Organismide ökoamplituudid kahanevad
° Biosfääri  liigiline koosseis muutub oluliselt
Temp
m er at uur i   t õus
Joo
o n
o i
nse
s l
e on
o  
nku
k j
uut
u a
t t
a u
t d
u  
dko
k m
o b
mi
bne
n e
er
ei
r tu
t l
ut 
t ma
ma
a p
a i
pnn
n a
n ,
a õh
õ u
h  
uja 
ame
mr
ee
r v
e e
v e
e t
e e
t m
e p
m e
p r
ea
r t
a u
t u
u r
u i
r  mu
m u
u t
u u
t s
u i
s. Kes
ek
s m
k in
mi e
n  
e
ma
ma
a p
a i
pnn
n a
n  
ate
t m
e p
m e
p r
ea
r t
a u
t u
u r
u  
r on
o  
ntõ
t u
õ s
u n
s u
n d
u  
d0.
03 
3ku
k n
u i
n  0.
06°
6 C
°  
Cal
aat
a e
t s
e 
s19
1 .
9 sa
s j
a lõp
õ u
p s
u t
s  
t ja 
a0.
02 
2ku
k n
u i
n 0.
03°
3 C
°  
Cvi
v ima
ms
a e
s  4
e 0
4  
0
aa
a s
a t
s a
t  
ajoo
o k
o s
k u
s l
u. 
So
S o
o j
oen
e e
n m
e in
mi e
n  e
e i
e ol
oe i
e ga
g l
a po
p o
o l
o üh
ü e
h s
eu
s g
u u
g n
u e
n . 
e Viima
ms
a e
s l
e aj
aal
a on
o  
nte
t m
e p
m e
p r
ea
r t
a u
t u
u r
u i
r tõ
t u
õ s
u  
ssu
s u
u r
u i
r m 4
m 0
4 °
0 N
°  ja 
a70
7 °
0 N
°  
N
lai
aus
u t
s e
t  v
e a
v h
a e
h l
e, sa
s m
a a
ms
a  ku
k i
u mõ
mn
õ e
n d
e  
dpi
pirk
r o
k n
o n
n a
n d
a  
dPõ
P h
õ j
ha-
a A
- t
A l
t an
a d
n i
d oo
o k
o e
k a
e n
a i
ns 
sjah
a e
h n
e e
n v
e a
v d
a .
d
Magevee   puudus
Rahvaarvu kiire kasv  eriti linnades on põhjustanud mageveevarude nappuse paljudes 
piirkondades. Kaardil kujutatud olukord  arvestab  praegust vee tarbimist ja rahvaarvu kasvu. 
Kliimamuutustel on otsene mõju veevarudele. Muutused jõgede vooluhulgas mõjutavad 
veekasutuse võimalusi, suurenev aurumine vähendab veevarusid, alaneb põhjavee tase, põldude 
niisutamine suurendab soolsust jne. 
Joogivee  puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi  suuremaks  probleemiks.
Ka
K svuhooneef ekt i   t agaj är j ed
TEMP
M ERA
R T
A UU
U R
U I
R   TÕU
Õ S
U
Au
A r
u u
r m
u in
mi e
n  s
e u
s u
u r
u e
r n
e e
n b
e ,
b 
Or
O k
r a
k a
a n
a i
nd,
d to
t r
o m
r id
mi ,
d tu
t g
u e
g v
e a
v d
a  
d
ni
nisk
s u
k s
u e
s  p
e u
p u
u d
u u
d s
u
vi
v hm
h a
ms
a a
s j
aud
u
Põ
P u
õ d
u  
d
Lius
u t
s i
t ke
k jä
e ä
ä  
äsu
s l
uam
a in
mi e
n
Kah
a j
hur
u i
r te
t  l
e ev
e i
v k 
k
Üleu
e j
uut
u u
t s
u e
s d
e
uu
u t
u e
t l
ee a
e l
aad
a e
d l
ee
Joo
o g
o i
gve
v e
e n
e a
n p
a p
p u
p s
u
Ero
r s
o i
soo
o n
o ,
n ma
ma
a n
a i
nhk
h e
k d
e
Väh
ä e
h n
e e
n v
e a
v d
a  
dsa
s a
a g
a i
gd
so
s o
o s
o t
s u
t m
u in
mi e
n
Ha
H i
agu
g s
u t
s e
t  l
e ev
e i
v k
Maj
aan
a d
n u
d s
u e
s  a
e l
alak
a ä
k i
äk
Ül e uj ut us e d  Ee s t i   Lääne r anni kul   j a 
t or mi kahj us t us e d  s i s e maal  
ξ Jaanuari alguses 2005 üleujutustes 
tuli evakueerida mitmete 
piirkondade elanikud ja mõne 
väikese saare inimesed olid 
uppumishirmus. 
ξ Eesti Läänerannikul tõusis  merevesi  
tormituules üle  kallaste  Pärnus, 
Haapsalus , Pärnu ja Lääne 
maakondades ning saartel. Õnneks 
piirdus keset ööd Eesti oludes 
väikese katastroofi mõõtmeteni 
paisunud loodusõnnetus valdavalt 
vaid varaliste kahjudega. 
Pärnus ,  2005. aasta jaanuaris
Loodusõnnet us
ξ 8-12.jaanuarli 2005 toimus 
katastroofilähedane loodusõnnetus ka 
Eestis. Üleujutused Pärnu linnas ja 
maakonnas , Haapsalu linnas ja 
maakonnas ning saartel. Samuti 
tuulemurd, hoonete katuste purustused, 
elektrikatkestused ja muud 
tormikahjustused nii  rannikualadel
 kui ka  sisemaal  (kuni Viljandini välja). 
Põhjus: Gudrun - "meri ajas tuules üle". 
Haapsalu üleujutuspiir 9.jaanuar 2005
Ül e uj ut us e d  Ee s t i   Lääne r anni kul   j a 
t or mi kahj us t us e d  s i s e maal
ξ Reedel, 14. jaanuaril  suundus  Eesti päästemeeskonna (EDRT) 
otsingu- ja päästerühma vabatahtlikest liikmetest moodustatud 10-
liikmeline üksus Pärnumaale Häädemeeste valda, kus osaletakse 
tormi- ja üleujutuste tagajärgede likvideerimistöödel. Meeskonna 
peamiseks ülesandeks on aidata Pärnu kandi elanikel teha 
normaalse elutegevuse taastamiseks vajalikke majapidamistöid ning 
valmistuda külmade ilmade tulekuks. Üksus teeb koostööd 
Pärnumaa kriisikomisjoni ja kohaliku omavalitsusega. 
Lahendused
ξ Kasvuhoonegaaside atmosfääri sattumise piiramine, seega 
õhu saastumise vähendamine.
ξ Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist
ξ Tuleks vahetada välja vana tööstustehnika kaasaegsema 
vastu.
ξ Kohaneda kliima soojenemisega
ξ Edendada keskkonnaalast haridust
ξ Vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvad 
energiaallikaid
ξ Piirama tarbimist ja  toetama  ümbertöötlemist
Ka
K sut at ud  Ki
K r j andus
ξ ww
w w
w .
w rr
r g
r .
ged
e u
d .
uee
e/
eloo
o d
o u
d s
u /
s ka
k s
a v
s u
v h
u o
h o
o n
o e
n e
ef
eek
e t
k .
t pp
p t
p  
t
ξ www.hot.ee/polices/Kasvuhooneefekti%20suurenemine.doc 
ξ ww
w w
w .
w ko
k o
o l
oiel
eu.
uee
e/
epa
p g
a e
g s
e.
sph
p p
h /
p 03
0 1
3 0
1 0
0 9
0 0
9 2
0 ?
2 t
? x
t t
x i
t d=
d 7
= 3
7 5
3 &g
5 e
&g t
e=
t 0
= 
ξ ww
w w
w .
w ke
k i
ela.
aed
e u
d .
uee
e/
ees
et
s /
t do
d w
o n
w l
noa
o d
a .
dph
p p
h /
p file_i
e d/
d 21
2 9
1 /
9 Kas
a v
s u
v h
u o
h o
o n
o e
n e
ef
eek
e t
k .
t
pp
p t
p  
t
ξ er
ek
r o
k .
ori
r st
s h
t e
h i
en.
nee
e/
efiles
e/
s Kas
a v
s u
v h
u o
h o
o n
o e
n e
ef
eek
e t
k _E
t rk
r o
k R
o i
R st
s h
t e
h i
en.
npp
p t
p  
ξ ht
h t
t p
t :
p/
: /ww
w w
w .
w mik
mi s
k i
ske
k .e
e e
e/
edo
d c
o u
c m
u e
mn
e t
n s
t /
s ma
mi
an/
n re
r f
eer
ea
r a
a d
a i
dd/
d ka
k s
a v
s u
v h
u o
h o
o n
o e
n e
ef
eek
e
t_t
t i
_t ina
n .
aht
h m
t
ξ ht
h t
t p
t :
p/
: /st
s a
t a
a p
a .
pko
k l
oho
h o
o s
o .
see
e/
est
s o
t r
o i
r es
e/
s st
s o
t r
o y
r R
y e
R a
e d
a e
d r
e$
r 1
$ 4
1 3
4

Document Outline

• PowerPoint Presentation
• Tekkepõhjused
• Süsihappegaas
• Slide 4
• Metaan
• Lämmastikoksiidid
• Freoonid  
• Kasvuhoonegaasid
• Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus
• Kiirgusbilanss, Kasvuhoonegaasid
• Slide 11
• Tagajärjed
• Temperatuuri tõus
• Magevee puudus
• Kasvuhooneefekti tagajärjed
• Üleujutused Eesti Läänerannikul ja tormikahjustused sisemaal  
• Loodusõnnetus
• Üleujutused Eesti Läänerannikul ja tormikahjustused sisemaal
• Lahendused
• Kasutatud Kirjandus