Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökosüsteemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Mõisted
Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ning kes omavahel annavad viljakaid järglasi.
Populatsioon -rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas.
Kooslus -eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.
Ökosüsteem - isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast.
Biosfäär -maa osa, mida asustavad elusorganismid , suurim ökosüsteem.
Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid.
Konkurents -isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast
Sümbioos -vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel.
Koloonialisus -üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm
Parasitism -kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju.
Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle.
Toiduahel -ahel organismidest, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise.
Toiduvõrk-omavahel seotud toiduahelad .
Ökoloogiline tasakaal-ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatuna.
Elurikkus e. Bioloogiline mitmekesisus -liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas.
Näited
Liik: üks seitsetäpp lepatriinu
Populatsioon:mitu seitsetäpp lepatriinut
Kooslus: ühe metsa kuused
Ökosüsteem: üks niit
Konkurents: tiigrite võitlus toidu pärast
Sümbioos: sipelgas ja lehetäi
Koloonialisus:rohtlahaukurid
Parasitism: viljalutikas on taime parasiit , kes toitub taimemahlast
Kisklus: metskitsed võivad langeda huntide roaks
Toiduahel: Aedmaasikas➔ nälkjas ➔laanepüü➔hunt
Laused
Eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt viljakaid järglasi ei anna.
Populatsiooni moodustavad näiteks ühes metsas elavad hundid.
Koosluse moodustavad näiteks ühes metsas kasvavad kuused.
Ökosüsteemis sõltub iga liigi olemasolu teisest, sest liigid on omavahel seotud toiduahelate kaudu.
Biosfääris eristatakse kolme osa: maismaa pindmine kiht, veekogud ja atmosfääri alumine osa.
Looduse elusosa ökoloogilised tegurid on teise liigi isendid ja sama liigi isendid.
Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka eri liikide vahel.
Sümbioos võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees.
Koloonialisuse eelis on parem kaitse vaenlaste vastu.
Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas.
Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid.
Toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad.
Mida keerulisem on toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem.
Kui mõni liik ökosüsteemist kaob, võib kaduda ka ökoloogiline tasakaal.
Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus.
Elurikkuse kasulikkus
Looduses:
  • Kõik organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu.
  • Mida liigirikkam on ökosüsteem, seda püsivam see on.
  • Ühe liigi kadudes ökosüsteemis, on suurem tõenäosus, et loom leiab uue toiduallika.
  • Liigirikkas ökosüsteemis teevad kahjurid vähem kahju.
Inimesele:
  • Inimesed saavad loomadelt ja taimedelt toitu, mida rikkam on taimestik ja loomastik , seda rohkem on toitu.
  • Paljud ravimid on pärit loodusest.
  • Looduskaunis koht pakub inimestele palju positiivseid emotsioone ja elamusi.

Elurikkust ohustab:
  • Inimene, kui ta muutab ja hävitab elupaiku
  • Elupaiga killustamine
  • Keskkonnareostus
  • Jaht
  • Kaubitsemine haruldaste liikidega
  • Võõrliikide sissetoomine
Elurikkuse kaitsmine:
  • Kaitse alla võetakse liike
  • Taastamisprogrammid
  • Rajatakse elupaikade kaitsealasid
  • Tehakse rahvusvahelist koostööd

Looduslik tasakaal
Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatuna. Organismid on ökosüsteemis seotud toiduahelate ja toiduvõrgu kaudu, kus iga liigi olemasolu ja arvukus sõltub teistest organismidest. Nende seoste kaudu kujunebki ökosüsteemis looduslik tasakaal.
Ökosüsteem võib tasakaalust välja minna kui näiteks mõni oluline liik kaob, paljuneb plahvatuslikult või tuuakse sisse mõni võõrliik. Järske suuri muutusi põhjustavad aga mitmesugused välised looduslikud tegurid. Näiteks metsapõlengud, tormid , üleujutused ja vulkaanipursked . Paljud senised liigid kaovad ning aja jooksul tulevad nende asemele uued.
Ökoloogilised tegurid
Organismide elu mõjutab temperatuur, maakera eri paikades on see erinev ning vastavalt sellele on kohastunud ka organismid.
Organismide elu mõjutab õhu liikumine. See mõjutab taimi rohkem, sest taimed ei saa tuule eest varju minna. Taim kasvab kindlas kasvukohas ning sellest sõltub ka tema kuju.
Taimed vajavad elutegevuseks valgust.Osade taimede kasvamine ja õitsemine sõltub päeva pikkusest (nt. rukis , kartul, kaer ) ja on ka taimi, kelle areng ei sõltu päeva pikkusest (nt. tomat, tatar , võilill). Valgus mõjutab ka loomade aktiivsust. Ühed loomaliigid on öise (nt. kakud ja nahkhiired ). Teised päevase eluviisiga (nt. laululinnud ).
Kõikides organismides toimuvad protsessid, milleks on vaja vett.
Vasakule Paremale
Ökosüsteemid #1 Ökosüsteemid #2 Ökosüsteemid #3 Ökosüsteemid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annnijou Õppematerjali autor
Ökosüsteemid (liik, populatsioon, konkurents jms)

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I
7
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Hundid murravad maha haigeid või vigaseid loomu ning piiravad näriliste ja sõraliste arvukust. 1.4 Ökosüsteemides toimuvad muutused 1. Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks? Stabiilseks nimetatakse populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. 2. Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast? Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse, kahanevas aga suremus sündimuse. 3. Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega? Üks ökosüsteem võib asenduda teisega kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast ja muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 4. Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada? Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglit. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6

Bioloogia
Bioloogia - Ökoloogia
10
docx

Bioloogia - Ökoloogia

Bioloogia KT 2 Mõisted Populatsioon – Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid nt ahvenad Kuremaa järves. Isend – Populatsioon – Kooslus (Ühes elupaigas elavate organismide kogum) – Ökosüsteem. (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa) Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud –

Bioloogia
Ökoloogia ja looduskaitse kordamisküsimused
10
doc

Ökoloogia ja looduskaitse kordamisküsimused

5. Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal üksteisest. Ühe liigiga toimuvad muutused mõjutavad ka teisi liike. Nt paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on toimunud tihedas vastastikuses seoses. Sellist nähtust nimetatakse koevolutsiooniks. Milles seisneb koevolutsiooni ohud? See võib viia äärmiselt spetsialiseerunud suhteni, et teine liik ei suudagi ilma teiseta paljuneda. Ökosüsteem 6. Mis on ökosüsteem? Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist Mis on kõige suuremaks ökosüsteemiks? Biosfäär. 7. Too näiteid ökosüsteemide kohta. Milliste näitajatega iseloomustatakse ökosüsteemi? (liigiline koosseis, liigirikkus – selgita). Tootjad on bakterid, taimed ja vetikad. Tarbijad on teistest organismidest toituvad organismid, kelle hulka kuuluvad herbivoorid, kiskjad ja parasiidid.

Ökosüsteem
Ökoloogia
5
doc

Ökoloogia

Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassijuurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. Iga järgmise taseme biomass on u 10% eelmise taseme biomassist. 17. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiast soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevusprotsessideks. 18. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. 2. Populatsioon ­ ühel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. 3. Kooslus ­ ökosüsteemi elus osa 1. Bioom ­ geograafiliselt piiritlev ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 5. Biosfäär ­ Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri). 4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides
ÖKOLOOGIA
4
docx

ÖKOLOOGIA

ÖKOLOOGIA Ökoloogia ­ teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem ­ moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär ­ maa elukond Bioom e. ökosüsteem ­ kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus ­ omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ­ ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid ­ organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid.

Bioloogia
Keskkond-ökoloogia
2
docx

Keskkond (ökoloogia)

Selgitage mõisteid populatsioon, populatsioonilained ning kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon, tooge näiteid. Populatsioonilained - Populatsiooni lained on populatsiooni arvukuse perioodilised muutused, mis tekivad toitumisahela troofiliste tasemete iseregulatsiooni käigus (Tunnikonspektis ­ Arvukuse väikesed kõikumised ) Populatsioon - ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Tooge näited Eesti ökosüsteemidest. Selgitage, millest koosneb ökosüsteem. Ökosüsteem ­ eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas Selgitage mõisteid tootjad, tarbijad ja lagundajad, tooge näiteid. Etteantud organismidest peab oskama koostada toiduvõrgustikku ja toiduahelaid. Tarbijad: Loomad -> Lagundajad: Bakterid, seened, vihmaussid jt -> Tootjad: Taimed (~) Bakter -> Taim -> Jänes - > Hunt Selgitage, mida tähendab looduslik ehk bioloogiline mitmekesisus? Paljude erinevate organismide kooselu teatud alas. Kuidas seda säilitatakse

Bioloogia
ÖKOLOOGIA KONTROLLTÖÖ
4
docx

ÖKOLOOGIA KONTROLLTÖÖ

1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – ki

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun