Õhurõhk ja õhuringlus, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus. (0)

ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS
Õhurõhk on õhu surve aluspinnale
Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks.
Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks.
Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M)
Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K)
Madalrõhualal on ilm pilvine , niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub)
Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb)
Tuul

• On õhu horisontaalne liikumine
  
• Tekib õhurõhu erinevuste tõttu
  
• Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale
  
• Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus
  

Tuuli mõjutavad tegurid

• Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine
  
• Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis -kiirus
  
• Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist
  
• Maakera pöörlemine – tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule
  

Briisid on rannikutuuled
Merebriis

• Tekib päeval
  
• Liigub kõrgrõhualalt (meri) madalrõhualale (maa)
  
• Vesi soojeneb aeglasemalt ja ka õhk tema kohal
  
• Maa ja õhk tema kohal soojenevad kiiremini
  

Maabriis

• Tekib öösel
  
• Liigub kõrgrõhualalt (maa) madalrõhualale (meri)
  
• Vesi jahtub aeglasemalt ja ka õhk tema kohal
  
• Maa jahtub kiiremini ja ka õhk maa kohal
  

Pöörijoonte ümbruses kujunevad kõrgrõhualad, sest õhk laskub.
Ekvaatori ümbruses aga madalrõhuala , sest soe õhk tõuseb.
Õhk liigub pöörijoontelt ekvaatori suunas.
Coriolise jõu tõttu pöörduvad tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
Ülemaailmsed õhurõhualad ja tuuled:
Pooluste ümbruses püsiv kõrg-rõhuala – külm, raske õhk – ja idatuuled (90 N)
Parasvöötmes kujuneb madalrõhuala ja lääne-tuuled (60 N)
Pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhu-alad, passaadid (30 N)
Ekvaatori ümbruses püsiv madalrõhuala – soe, kerge ja tõusev õhk (0 N)
KLIIMA
Põhikliimavöötmed:

• Arktiline vööde (aasta keskmine temp. alla nulli, sademeid aastas alla 250mm)
  
• Parasvööde (esineb 4 aastaaega , valitsevad läänetuuled, eristub meriline ja mandriline kliimatüüp)
  

Mereline kliima:

• Jahe suvi, pehme talv, väike aastane temperatuuri amplituud , ühtlaselt sademeid
  

Mandriline kliima:

• Soe suvi, pakaseline talv, suur aastane temperatuuri amplituud, vähe sademeid
  

• Troopiline vööde (sademete hulk aastas alla 250mm, suur ööpäevane temperatuuri amplituud)
  
• Ekvatoriaalne vööde (keskmine temperatuur 25-26 kraadi, sademeid 2000mm/a, suur õhuniiskus )
  

ATMOSFÄÄR
Happevihmad – väävli –ja lämmastikuoksiidid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed
Mõju elusloodusele:

• Okaspuude okaste kahjustumine , metsade hävimine
  
• Lehtpuude lehed ning oksad kuivavad varem
  
• Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus , vee- elustik hävib
  
• Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb
  
• Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma )
  

Mõju eluta loodusele:

• Mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid
  
• Soodustavad keemilist murenemist
  
• Suureneb toitainete väljauhtumine mullast
  

Osooniaugud – on piirkonnad stratosfääris, kus osoonikiht on hõrenenud.
Esinevad sesoonselt, eriti kevadel.
Maale pääseb rohkem UV kiirgust, mis kahjustab organisme.
Sudu - on happeline pilv, mis ohustab inimeste tervist ja vähendab nähtavust.
Atmosfäär

• Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär
  
• Leidub kõigis Maa sfäärides
  
• Ulatus 1000 – 1200 km
  
• Väga liikuv keskkond
  
• Gaasiline, hõre keskkond
  
• Kihiline ehitus
  

Õhk on gaaside segu, millest 78% on lämmastik , 21% hapnik ning teised gaasid 1% (nt. argoon ja süsihappegaas )
Atmosfääri kihid

• Troposfäär
  

• Ulatus poolustel kuni 7 km, ekvaatoril kuni 18 km
  
• Enamus hapnikust – elukeskkond
  
• Enamus veeaurust – siin toimub veeringe
  
• Mõjutatud aluspinnast– ilmastiku ja kliima kujunemine. Õhureostus .
  

• Stratosfäär
  

• Paikneb 20- 50 km kõrgusel
  
• Neelab tänu osoonile UV – kiirgust
  
• Temperatuur stratosfääris tõuseb
  

• Mesosfäär
  

• Pole osooni ega veeauru
  
• 50-90 km kõrgusel
  
• Temperatuur 60 km kõrguseni 50 kraadi, peale seda langeb temperatuur -70 kraadini
  
• Põlevad atmosfääri sattunud meteoriidid
  

• Termosfäär
  

• Tekivad virmalised
  
• Seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid
  
• 90-500 km kõrgusel
  
• Kaitseb maailmaruumi ohtlike mõjude eest
  

• Eksosfäär
  

• Üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel
  
• 500-1000 km kõrgusel
  
• Õhu väga väike tihedus
  

Atmosfääri tähtsus

• Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine , põlemine
  
• Võimaldab roheliste taimede elu
  
• On elukeskkond
  
• Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm
  
• Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi
  
• Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV- kiirguse eest
  
• Võimalikud keemilised reaktsioonid: oksüdeerumine
  

PÄIKESEKIIRGUS
Mida kõrgemal on Päike, seda suurem on kiirte langemisnurk aluspinna suhtes ning pinnaühikule langeb rohkem kiirgust
Päikesekiirguse hulk väheneb ekvaatorilt pooluste suunas, sest

Väheneb kiirte langemisnurk

Suureneb soojendatav pinnaühik
Talvisel pööripäeval on päike seniidis lõunapöörijoonel.
Suvisel pööripäeval on päke seniidis põhjapöörijoonel.
Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi.
Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel.
Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval.