Ökoloogia (0)

organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks . ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid .
BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne , kahjulik.
abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni.
Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.- riis , kanep, tubakas .neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.
PIKAP .-jäneskapsas,nisu-, odra -,kartulisordid.-vajavad õitsemaminekuks enam kui 12- tunnist päevapikkust.
fotoperiodismita taim - elutegevus ei sõltu nii otseselt päevapikkusest-võilill.
Infravalgus- soojuskiirgus .see võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada .suures koguses on UV kahjulik kõigile organismidele - rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. mõõdukas koguses on kasulik. d- vitamiin . desinfitseeriv.
enamik organisme on kõigusoojased, nende ainevahetus pole piisavalt intens. ja seetõttu sõltub kehatemp . otseselt väliskeskonna temp. talvel, kui temp. madal, on meie piirkonnas taimedel puhkeperiood. enamik kõigusoojaseid- soojemates kohtades varjunult, talveuni . magavate loomade ainevah.aeglustub ning energiavaj. on minimaalne. talve saabudes, kõigusoojased- imetajad , talveuni, karu ja mäger.
ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nim. alumiseks taluvusläveks.
..mille tõustes organismi areng peatub, nim. ülemiseks taluvusläveks. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. seega see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele.
Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam , nim. ökoloogiliseks optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline.
Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks .
Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism , konkurents , parasitism , kisklus ja herbivooria .
Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm . sümbiondid. Ekso - ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja ,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid ).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks.
Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks.
Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (toiduallikad, elupaik,samad ressursid ).
(liigisisene- kajakad koloonias, liikide vaheline- kodurott ,rändrott;) ammensialism - valgusnõudlikus, taim, kuusk .
Parasitism - saab ise kasu, toob teisele kahju. parasiit , peremees .( solge , sääsed, kirbud , lutikad-inimesed).Obligatoorsed parasiidid -peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma.(sole, paeluss ). Fakultatiivsed parasiidid - toituvad võimaluse korral, kui saavad peremehe puudumisel ikka edasi areneda.
Kui üht liiki organism teisest toitudes selle hävitab, siis saab rääkda kisklusest või herbivooriast.Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. kiskjad- karnivoorid ,on loomad kes söövad teisi loomi. samas saab see kiskja olla kellegi teise saakloom , sel viisil moodustub kiskahel , viimaseks lüliks tippkiskja. Taimetoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim. herbivooriaks (lehetäi,maipõrnikas, metskits ). Segatoidulised - omivoorid ( karu, metssiga ).
Igal liigil oma levila e. areaal. territoorium , mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv.
populatsiooni saab iseloomustada ka tihedusega. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ühel territooriuml elab paljude liikide populatsioone , mis koos moodustavad elskoosluse e. biotsönoosi.
Kogu biotsönoos(taime-,seene-,loomakooslused, mikroorg.) on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga e. ökotoobiga. selle all mõist. territooriumit, millel biot . paikneb, abiootilised tegurid, mis seda mõjuavad. Biots . koos ökot. moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem - on isereguleeruv süsteem, milles biot. ja ökot. on omavahel aineringe kaudu seotud.
näitajad: liigiline koosseis(ökos.kuuluvate liikide nimistu), liigirikkus(kooslustesse kuuluvate liikide arvu).
TOITUMISTASEMED : 1) tootjad e. produtsendid -org.ained toodavad ise anorgaanilist, taimed.2) konsumendid e. tarbijad- toiduahela organismid, kes kasutavad teisi elusorganisme toiduks. Tarbijad jagunevad sõltuvalt toiduobjektist 1-4astme tarbijateks,herbi,kiskjad,3.4.
Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. destruentidele.
Laguahel -algab elutegevuse jääkidest, lõppeb mikroorganismidega.Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit.(selle kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku). Iseregulatsioon- iga toiduahela lüli e. troofiline tase regleerib eelmise arvukust.(nt.füto-ja zooplankton ). Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Isereg. toimib kõigi järj. tasemete vahel, seet. püsib pop. arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Populatsioon , milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim. stabiilseks pop.
kasvav pop. - sündimus ületab suremuse. kahanev pop. - põhjuseks võib olla kliimateg. järsud muutused; teiste organismide(kiskjate ja parasiitide ) arvukus.
Kui iseregulatsioon enam ei toimi võib üks ökosüsteem asenduda teisega . Koosluste vahetumist ajas nim. suktsessiooniks.
pöörduv või pöördumatu.