Bioloogia KT - Evolutsioon (0)

Evolutsioon on mateeria pikaajaline areng, see toimub teatud suunas ja on pöördumatu.
Füüsikaline etapp – ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana.
Keemiline etapp – aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.
Bioloogiline etapp – elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks).
Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.
Charles Darwin esitas esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria 1859 aastal.
Olelusvõitlus – oleste ellujäämise sõltuvus abiootilistest ja biootilistest teguritest
Abiootilised tegurid: Isendid peavad toime tulema kliima, kiirguse, soolsuse ja PH tasemega.
Biootilised tegurid: Liigisiseselt eemaldab tugevam isend nõrgema (nt. kannibalism ), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest.
Vastastikused kohastumised
Saakloom
*Varjevärvus
*Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved , soomused)
*Mürgisus
Peremees
*Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu
*Parasiidi kapseldamine lubikapslisse
*KK kasutamine ( palavik , PH tõstmine) parasiidile sobimatuks
Taim
*Sisaldavad mürkaineid ( eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin , oopium) )
* Astlad , karvad, okkad, ogad
*Orgaanilised happed
Kiskja
*Keelepüük ( sisalikel , konnadel, rähnil)
*Kajalokatsioon ( delfiinil )
*Rollijaotus rünnakul
Parasiit
* Paksud kestad, katted
*Jäljendada peremehe keharakku (amööb)
*Toksiiniga ründamine
Herbivoor
*Tundetu toksiinide suhtes
*Muutused suuaparaadi ehituses
*Rikkalik maksaensüümide kompleks , mis võimaldab lagundada mürkaineid (toksiine, alkaloide, eeterlikke õlisid)
Looduslik valik
Et looduslik valik toimiks, on vaja populatsioonis muutlikkust. Geneetiline mitmekesisus tagab kohastumise kliima ja evolutsiooni teguritega. Looduslik valik on isendite ellujäämise ja paljunemise edukus, mis tagab populatsiooni kindlasuunalise kohastumise.
Geenivool – Populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni tõttu. Geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni või ristamise teel
Geneetiline triiv – Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, looduslik valik ei olene siin
Pudelikaela efekt – Tuleneb populatsiooni arvukuseajutisest kuid olulisest järsust vähenemisest. Tekivad olulised juhuslikud muutused geenides.
Rajaja efekt – Tuleneb populatsiooni asutamisest väga väikese arvu isendite poolt. Võib tekkida uus liik
Stabiliseeriv valik –Toimub stabiilses KKs, kõige rohkem eelistatakse keskmise tunnusega isendeid.
Suunav valik – Populatsioon muutub vastavalt KKle. Reaalne kliimamuutus või eemale kolimine .
Lõhestav valik – Mingi KK tingimuse muutuse tõttu jaguneb populatsioon kaheks. Suure tõenäosusega tekivad uued liigid. Läänemeres kaks alamliiki – sügis- ja kevadräim.
Looduslikus valikus valitakse genotüüpe fenotüübi alusel. Selle hinnaks on surm ja mittepaljunemine. See tähendab, et vaadatakse mõne isendi fenotüüpe ehk välimuse või muu erinevust ja valitakse tema, mille põhjal muutub genotüüp.
Liigi säilimise tagavad viljastumiseelsed ja -järgsed barjäärid. Liigi teke algab populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Uue liigi tekkimise määravad geneetilise struktuuri erinevus ja mutatsioonid . Kui alamliigid ühinevad oma levialaga, siis ristutakse ja kui edukalt, siis liigid sulavad kokku. Üks tegur on ka looduslik valik.

• Viljastumiseelsed barjäärid:
  

Geograafiline barjäär – sarnased liigid ei puutu omavahel kokku, suured vahemaad (pruun- ja jääkaru, elevandid)
Ökoloogiline barjäär – sarnased liigid paljunevad erinevatel aegadel (nt. must ja punane leeder) või erinevates kohtades (nt troopilistes vihmametsades konnad (osad vees, osad lehtede peal, osad voolavas vees) )
Käitumuslik barjäär – Loomadel on välja kujunenud erinevad signaalid , et kindlaks teha sama liigi isend (häälitsemine, lõhn, laul)
Füsioloogilise sobimatuse barjäär – suguelundid ei sobi kokku
Sugurakkude sobimatuse barjäär – sugurakud hukkuvad, muudetakse temperatuuri, pH taset või muud.

• Viljastumisjärgsed barjäärid:
  

Iseeneslik abort – vale geneetiline järjestus (euroopa naarits ja mink)
Hübriidid on viljatud – Emase hobuse ja isase eesli hübriid muul. Sebra ja hobuse hübriidid zebroid ja zerose. Laama ja kaameli hübriid cama.
Hübriidid on alakohasusega – Võib-olla väga heade tunnustega, kuid emased valivad kindlate kriteeriumite järgi isase.
Evolutsiooni tõendid

Paleotoloogilised tõendid – fossiilid , kivistised, skeletid, jäljed

Erinevad vahevormid – ürglind Archaeopteryx

Rudimendid – mandunud elundid

• Kolmas silmalaug
  
• Kõrvalihased
  
• Keha osaline karvkate
  
• Tarkuse - ja silmahambad
  
• Ussiripik ehk pimesool
  
• Kõhulihased
  
• Sabakont
  

Divergents – liigiline mitmekesistumine, ühest liigist lahkneb teine, organismide mitmekesistumine evolutsioonis . Saab seletada Darwini vintidega.

Konvergents – Mingi KK tingimuse tõttu on mitmed liigid muutunud sarnasteks.
Makroevolutsioon – Liigist kõrgemate (klass, sugukond , riik, selts) taksonite teke. Eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1)organismide mitmekesistumine (KK tingimuste põhjusel saab ühest liigist mitu) 2)täiustumine (KK-ga harjumine, kohastumine KK muutustega ) 3)Väljasuremine
Inimese evolutsioon – Minevikus allus inimene kõikidele evolutsiooni teguritele. Kahel tagajäsemel liikumine tõi kaasa:
Positiivne:

Vabad käed, sai kaasas kanda lapsi, tööriistu, relvi

Arenes peen motoorika, sai teha kätega tööd

Keha raskus liikus peast persse

Avardus silmapiir , nähakse rohkem. Väikelastele kiikumine oluline
Negatiivne:

Ristluulülid kasvasid kokku, sünnitus raskem, laste abitus

Liigesehaigused , veenilaiendid, lampjalad

Liikumiskiirus aeglustus

Kõhuõõnes olevad organid jäid kaitseta
Neutraalne:

Ajukolju areng, näokolju taandareng

Hammaste eriline areng
Neuteenia – Nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud (inimlaps)
Süstemaatiline kuuluvus

• Riik – Loomariik
  
  • Hõimkond – Keelikloomad
    
    • Klass – Imetajad
      
      • Selts – Primaadid
        
        • Sugukond – Inimlased
          
          • Perekond – Inimesed (Homo)
            
            • Liik – Mõistusega inimene (Homo sapiens sapiens)