3. Peenike ja paks naine/imepeened juuksed 4. Muutlik suurus; eest üks, tagant teine 5. Liigub kohinal (iilingud varahommikul/hämariku tulekul) 6. Asustamata maal 7. Huikab, metsarahva kuljused (kummaline harva esinev hääl) - Hoolitseb loomade eest - Hoolitseb taimede eest - Karjatab karja - Aitab eksinuid - Eksitab - Kutsub külla (ajanihkega jutud) - Aitab heina teha - Aitab mehele - Sinised lehmad (haldjarahva kari) - Võib abielluda inimestega (problemaatiline, aga lapsed tulevad) - Sipelgad [Kiidjärv - Ahja Eerik] Karu, madu ja hunt - türklased, mongolid Pigem tootemloom Hundiosa - täielikult teine suhtumine - ravi, maagia Viin on ravim Vene sõjaväe standard oli 40°. Eestis oli 50°. 10.11.11 Surma ended
400 44,7 268 420 46,4 278 440 48,1 288 460 49,7 298 480 51,3 308 500 52,9 317 LEHMAD 400 42,3 254 450 46,2 277 500 50,0 300 550 53,7 322 600 57,3 344 650 60,9 365
India Üldine info pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord parlamenteerne vabariik president Pratibha Patil peaminister Manmohan Singh iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. ...
ÜLESANDED: 5. Esimene periood: Imikueast mäletan suhteliselt vähe. Kui hakkan selle aja peale mõtlema jooksevad vaid üksikud pildid silmeeest läbi. Elasin maal ja olin pealaest kuni jalatallani paras maalaps. Imikueast kahjuks pilti ei leidu. See pilt on maimikueast. Sellel perioodil olin lasteaeda minemas. Olin maalaps ja võib öelda et mul oli ideaalseim maimukiiga mida tahta. Kõik asjad selles juures, kaasaarvatud lehmad,lambad,sead ja sõnnikuhunnikud, see kõik käis sinna juurde See pilt on kainikueast.(pilti kahjuks pole) See periood on minu elus üks meeldejäävaim. Mul tekkisid algkooli alguses niivõrd tähtsad sõbrannad kes on mul siiani parimad sõbrannad. Koos sai tehtud igassuguseid lollusi,pättusi ja muid tempe. Jään meenutama seda aega eluks ajaks kui megavahvat aega.
..Une pealt lindi pealt õppimine. ... · Mille kohta öeldi: ,,Ega me vargile lähe, ainult natukeseks laename, tehnikat peab ju täie võimsusega kasutama. Kaur ütles seda kui Kiilikese südametunnistus hakkas karjuma. · Mis juhtus magnetofonilindiga? Magnet (mis oli agu käes) tõmbas sõnad ära · Miks ma hommikuti kooli hilinen · Miks ja kuidas otsustasid poisid leiutaja Valdemar Karu aidata? Nad tahtsid õpetada lehmad pumpa kasutama. · Mida õpetasid poisid mullikatele platvormile mineku asemel? Miks hilineb pärast seda Agu Sihvka pidevalt kooli ning Kiilike käib koplist mööda venna pikas palitus? Üle traataia hüppamist ja naeri ja enda järel jooksmist.Sest mullikad tahtsid kooli kaasa tulla ja selle et teda ära ei tuntaks. · Kuidas me dresseerisime meremadu · Millist Mart Obukaku lauset kuuldes oli Kiilike nõus oma mütsi ära sööma? Kas ta sõi.?
muutunud. 5 Ilmastik Ilmaennetes kajastub volbripäev samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel. Need olid vanarahva tähelepanekud seoses selle päevaga, ennustused ilma ja looduse kohta. Volbripäevast tulevad pääsukesed. Kullamaa Kes volbripäeval kollast liblikat näeb, selle lehmad annavad head piima, millest kollast võid saab. Kes kirjut liblikat näeb, selle silmad jäävad haigeks. Pühaleppa Kui volbripäeval on soe ilm, siis suvel on külm ilm. Kui volbripäeval on külm, siis suvi tuleb soe. Risti Volbripäeval peab sooja kivi merre viskama ja külma kivi allikasse, et merevesi ikka soe oleks ja allika vesi külm. Risti
asemik maa peal" eksootiliste loomade näitused, akrobaatide esinemised HARIDUS ALGKOOL GRAMMATIKAÕPINGUD RETOORIKAÕPINGUD 425.a. Konstantinoopolis esimene kõrgkool TEGEVUSALAD PÕLLUMAJANDUS vähe arenenud mitmekultuuriline (oluliseim teraviljakasvatus: nisu, oder rukis) KODULOOMAD KODULINNUD vähese hobused, lehmad, tähtsusega vesipühvlid, tuvid, kanad, kaamelid, eeslid, haned, faasanid, muulad, lambad, paabulinnud kitsed, sead ELAMU Rikastel suured mitmekorruselised elamud paralleel Roomaga Tavakodanike elamu lihtne, 23 tuba, vahel kaks korrust Insulad e. üürimajad materjaliks kivi, tellis, puit, krohvitud roog
muutunud. 5 Ilmastik Ilmaennetes kajastub volbripäev samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel. Need olid vanarahva tähelepanekud seoses selle päevaga, ennustused ilma ja looduse kohta. Volbripäevast tulevad pääsukesed. Kullamaa Kes volbripäeval kollast liblikat näeb, selle lehmad annavad head piima, millest kollast võid saab. Kes kirjut liblikat näeb, selle silmad jäävad haigeks. Pühaleppa Kui volbripäeval on soe ilm, siis suvel on külm ilm. Kui volbripäeval on külm, siis suvi tuleb soe. Risti Volbripäeval peab sooja kivi merre viskama ja külma kivi allikasse, et merevesi ikka soe oleks ja allika vesi külm. Risti
Karjatamise kestuse all mõeldakse aega, mille vältel ühe karjatamisringi ajal on loomad ühes koplis. Heintaimede tervise seisukohalt ei tohiks olla see nii pikk, et loomad saaksid süüa esimesel päeval kärbitud rohuädalat. Kevadel kasvab kolme- nelja päevaga söödav ädal. Loomade seisukohalt on see veelgi tähtsam. Esimesel päeval söövad loomad 60-80 kg rohtu päevas. Teisel päeval 40-50 kg, kolmandal päeval veelgi vähem. Karjas võivad olla ka haiged lehmad ja rohumaa muutub nakkusallikaks. Väljaheited reostavad rohu ja loomad võivad nakatuda. Karjatamisringide arv meie kliimas 4-7, sõltuvalt rohukamarast. Kõige sagedamini võib karjatada valge ristiku rohukamarat. Keraheinarohke rohukamar talub 4-5 karjatamisringi. Karjatamise kõrgus peale karjatamist sõltub karjamaa tüübist: aluskõrrelistel 4-5 cm ja pealiskõrrelistel 5-6 cm. Lisasöötmine(kontsentraadid, karesööt?). Loomad söövad 3% kuivainet oma kehakaalust. Karjatamise viisid
Linnakultuur · Inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena · Katoliku kiriku väärtushinnangud erinesid tugevalt linlaste omast · Reformatsioon 16.saj · Haridus, arhitektuur, kirjakultuurviisid kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna Majandusharud · Käsitöö ja kaubandus · Transpordiks vajati hobuseidmajade taga pidi olema ruumi tallidele · Lehmad olid väljaspool linnamüüri karjamaadel · Sead olid esialgu linnatänavatel · Kalaturg, sest paljud linnad olid tekkinud veekogude äärde Tsunftid ja gildid · Tsunft- kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa,(trahvid purjujoomise, teiste solvamise, ebasobilikult riides käimise jm
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
4. Talupoegade olukord Agraarolukord 1. Eestis umbes 1000 mõisa: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad) 2. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" põhjapoolseim vilja eksportiv maa 3. Viinapõletamine (al. 18 saj) 4. Talumajapidamine: · Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?)
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Biootilised seosed organismide vahel.....................................................................................4 1.1. Parasitism..........................................................................................................................4 1.2 Sümbioos............................................................................................................................4 1.3 Kommensalism...................................................................................................................4 2. Endo- ehk siseparasiidid........................................................................................................5 2.1 Mikroparasiidid.........................................................................................................
Marta tõmbas kondise käega üle kortsus lauba. Hallid juuksesalgud kukkusid näole. Ta sättis pearätikut ja muheles endamisi. Nooruses korjas ta tüdrukutega jaanikastet ja pesi sellega nägu, et kauem noorem ja siledam püsida, et vistrike ja näopaiseid ei tuleks. Nüüd aja möödudes, ei aitaks enam palakaga korjatud jaanikastegi. Taimedelgi on jaaniööl tugev ravi- ja nõiajõud. Vanasti varuti lausa terve kuhi jaaniheina talveks varuks, et lehmad saaksid pärastpoegimist kosuda. Saunavihas on täna üheksa rohtu sees. Marta ei käi enam saunas. Ise ei jaksa kütta ja teiste sauna ei ole tahtnud minna. Martale aga meeldis saunaskäimine väga. Kui tütar külla tuleb, siis teevad nad alati sauna. Martal on õue peal vana suitsusaun. Linnainimene võib sellise nõgise ruumi peale lausa ära ehmatada. Aga suitsusauna leil on kõige parem. See soojendab keha ja tõmbab kõik haigused välja. Marta ema pesi oma keha ahjutahmaga
elupaikade hävinemisest/kadumisest, mesilashaigustest, pestitsiitidest, keskkonnasaaste tõttu või parasiitide leviku hoogustamisest. 2. Selgita, mis on tolmeldajate tähtsus inimesele ja loodusele? Tolmeldajate tähtsus inimestele: saame süüa puuvilju, köögivilju (õunad, viinamarjad, virsikud, maasikad, pähklid, arbuusid, avokaadod, piprad) piimatooteid (kui poleks tolmeldajaid siis lutsernihein mida lehmad söövad, need kaoksid ära) kosmeetikatooted sisaldavad mett mis on kasulikud peanahale ja kehale nt kehakoorijad jms. Tolmeldajate tähtsus loodusele: liigirikkuse säilimine, suurem saagikus põllumajanduses ja ka kodu aias (tomatid, maasikad, mustsõstar, tatar, raps, rüps jne), sordiaretus 3. Kirjeldada tolmeldamist kui protsessi, nimetada tolmeldamise liigid! Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele. Tavaliselt järgneb tolmlemisele viljastumine.
võitlema inimeste kaitseks. Tema järgi oli nimetatud ka Ateena linn ja tema oli selle linna kaitsejumalannaks. Zeusil ja titaanitar Maial oli poeg Hermes. Hermes oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal. Ta oli ka tiivulisi sandaale kandev jumalate välejalgne käskjalg. Hermes oli ka väga kaval. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad ära, kuid hiljem ta leppis temaga ära ning neist said parimad sõbrad. Hermese sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius. Hermes leiutas flöödi ja lüüra. Veel ka mitmesugused võiduajamised ja poksi. Lüüra tekkis Hermese poolt tapetud kilpkonna kilbist ja lehma sooltest. Hermes ise ei mänginud lüürat, seda mängis Apollon. Hermes oli ju Apolloni karja ära
vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks. Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga
(Meningitis, Meningoencephalitis tuberculosa). Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium bovis). Selle nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele. Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M. avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks.
karjatänavale lasti. Laudast väljalaskmisel ütles perenaine loomadele: "Sitt ja kusi karjamaale, piim ja või tooge koju!" Siis saatis perenaine karja koos karjasega karjamaale ja jäi ise ka mõneks tunniks sinna. Karjane pidi kogu päeva karja juures olema ja tähele panema, et keegi võõras inimene esimesel karjapäeval karja juurde ei tuleks. Kardeti nö "kurja silma", mis loomadele suve jooksul pidi õnnetusi ja haigusi tooma. Karjasel võis ainult kepp kaasas olla. Kui lehmad esimese karjapäeva õhtul koju tulid, tõttas perenaine neile vastu, et kõik nende piim ja või endale saada. Karjasele visati vett kaela, et see suvel karja juures magama ei jääks. Vits, millega karjane hommikul loomad laudast välja ajas, tuli õhtul lauda räästasse riputada, sest siis pidid loomad suvel korralikult kokku jääma ja õhtul rahulikult koju tulema. Karjavitsa ja oksi ei tohtinud murda ega lõigata, sest see kandus üle loomadele
Inimese ja looduse suhted romaanis: Inimene ja loodus on tihedallt seotud. Loodus mitte ainult ei ümbritse inimesi, vaid voolab meis pidevalt läbi, täiustades ja rikastades meid. Romaanis hinnatakse ja väärtustatakse loodust. Looduses peitub inimese jaoks paljut: mägioja, mille vee langemise jõud võib tööle panna mitmeid vesiveskeid; rikkalikult metsa; mägede põu varjab endas mitmesuguse väärtusega metalle; mägede nõlvad sobivad põllumaaks; karjamaid, kus kitsed ja lehmad toitu otsivad jne. Et inimene seda kõike loodusest saaks, peab ta vaeva nägema. Tuleb lihtsalt kogu oma tahe jõud mängu panna ning tegutsema hakata. Teenides maad, annab see hiljem mitmekordselt inimesele kõike head ja paremat vastu. Võrdlen Geisslerit Iisakuga: Erinevalt Iisakust oli Geissler rahutu hingega veidrik, kes polnud loomult halb ega hoolimatu, aga oli pidevalt kusagile teel. Ta oli rändaja, Iisak aga paikne
tema veidrus/ neljakümneaastane heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/ uskus, et elu tuleb paljundada nii palju kui võimalik iga sündimata laps on mõrv/ tundis rõõmu pisiasjadest et trollibussid oma liinidel liikusid, hambaarstid hambaid ravisid, lehmad piima andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, sampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei
mida suhkrupeet, oder, päevalill riisi, kartul, oliivid, kasvatatakse) Loomakasvatus - viinamarjakasvatus, Sead, lambad, veised, kitsed muskaatpähkel Toiduainetööstus -oderi õlu, Loomakasvatus - suhkur, melass, vein, Lambad, sead, veised ja või ja margariin. kitsed, lehmad Toiduainetööstus - lehmmapiima, veiseliha, kanamune, õlu, rasvata piim, 4p. Väikeses koguses toodetakse
Seepeale pani vaarao ihukaitsepealik Joosepi vangikongi. Ent kuuldused Joosepi suurest tarkusest levisid ka vangimüüride vahelt üle kogu maa. NB! Suurenda pilte! a) Vaarao Echnatoni abikaasa Nofretete (XIV saj. eKr). Riiklikud Muuseumid, Berliin b) Tüüpiline egiptuse seinamaal. Jahilkäik soos. Kord nägi vaarao unes, et ta seisab Niiluse kaldal ja sel hetkel väljub jõest seitse prisket lehma. Kui aga lehmad hakkasid kaldal rohtu sööma, tuli jõest veel seitse lehma, kuid need olid väga kõhnad ja viletsad. Mis aga kõige imelikum lahjad lehmad sõid suured ja prisked lehmad ära. Keegi ei suutnud vaarao unenägu ära seletada. Kutsuti kohale Joosep, kes rääkis järgmist. Seitse rammusat lehma tähendavad seitset viljarikast aastat, mil Egiptuses valitseb üldine heaolu. Siis järgneb seitse põua-aastat, mil mitte ainult Egiptuses, vaid ka naabermaades valitseb nälg
Seepeale pani vaarao ihukaitsepealik Joosepi vangikongi. Ent kuuldused Joosepi suurest tarkusest levisid ka vangimüüride vahelt üle kogu maa. NB! Suurenda pilte! a) Vaarao Echnatoni abikaasa Nofretete (XIV saj. eKr). Riiklikud Muuseumid, Berliin b) Tüüpiline egiptuse seinamaal. Jahilkäik soos. Kord nägi vaarao unes, et ta seisab Niiluse kaldal ja sel hetkel väljub jõest seitse prisket lehma. Kui aga lehmad hakkasid kaldal rohtu sööma, tuli jõest veel seitse lehma, kuid need olid väga kõhnad ja viletsad. Mis aga kõige imelikum lahjad lehmad sõid suured ja prisked lehmad ära. Keegi ei suutnud vaarao unenägu ära seletada. Kutsuti kohale Joosep, kes rääkis järgmist. Seitse rammusat lehma tähendavad seitset viljarikast aastat, mil Egiptuses valitseb üldine heaolu. Siis järgneb seitse põua-aastat, mil mitte ainult Egiptuses, vaid ka naabermaades valitseb nälg
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lu...
Näiteks läheb 40 kg-se piimatoodanguga lehmal ainuüksi piimaga päevas kehast välja 1,1-1,3 kg valku (30-kg u. 1kg valku päevas) (piimas on 3-3,3% valku), kanal 10 munaga 66g valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe sööda proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Ka proteiini liig söödas võib olla kahjulik. Sel korral püsivad loomad küll heas toitumuses, karv läigib, lehmad lüpsavad hästi ja noorloomad võtavad kaalus kiiresti juurde, kuid proteiini ülesöötmine ei ole loomadele tervislik ega majanduslikult kasulik. Liigse proteiini omastamine koormab looma ainevahetust, üle tarbe antud kallist söödaproteiini ei kasuta organism mitte valkude ainevahetuses, vaid süsivesikute ja rasvade asendamiseks, sellejuures osa energiast ja valgu lämmastikust läheb ainevahetuse käigus kaduma ning võib sattuda väljaheidete näol keskkonda
Köögi- 0,5 3,0 Klinkri- 70% 2,0 1 vili tolm Tabel nr.2 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine 4 Talus olevad loomad annavad kokku 9 loomühikut, aastas toodavad nad sõnnikut kokku u. 87 tonni ( kanad 3t, hobused 24t ja lehmad 60t ). Loomakasvatuse intensiivsus haritaval maal on ligikaudu 1,1 sü/ha. Loomi peetakse laudas, allapanuks kasutatakse põhku. Sõnnikut veetakse välja kaks korda kuus spetsiaalsesse sõnnikuhoidlasse, mis on ehitatud vastavalt nõuetele( betoonist ja kattega). Tegemist on tahe sõnnikuga. Igal aasta ostame juurde 200 tonni sõnnikut kohalikult talumehelt, kellel endal see ära ei kulu. Kokku on meil aastas kasutada ligikaudu 300 tonni sõnnikut. 3.2
Talle meeldis inimesi kõrvalt jälgida, neid õpetada. Tavaliselt oligi ta alati õpetaja rollis. Ükskõik, kas oli vaja põlevat talu kustutada või Hansuoja peremeest härja käest päästa- tema oma käsi üldjuhul ei määrinud. Inimeste kannatused teda ei huvitanud, talle meeldis vaadata, kuidas inimesed teatud situatsioonides käituvad ja talle pakkus see nalja. Ühest talust võttis kaasa noore neiu Kati. Fantaseeris talle ilusa jutu oma uhkest talust, kus ei puudunud ka lehmad, mida tüdruk väga armastas. Nipernaadi ei mõelnud oma elus mitte midagi ette. Ta ei sõltunud mitte millestki, kuid samas oli nagu õrn leht, mida tuul omale meelepäraselt edasi kannab. Mehel puudus kontroll oma elu üle. Kui lõpuks Katiga suvalisse tallu jõudsid, tekkisid neiul tunded hoopis sealse peremehe vastu. Nipernaadi küll ei hoolinud naisest, kuid sellegipoolest oli see talle vastumeelt. Tema oli mees, kes ei osanud kaotada. Tema pidi olema alati
koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi. Kiusvaalad arendasid välja erilise toitumismooduse, kuid ilmselt põlvnevad nad hammasvaaladega ühistest esivanematest. Enamik teadlasi on nõus, et vaaladel on samad esivanemad kui sõralistel, kelle hulka kuuluvad ka tänapäeva lehmad ja hirved. Need esivanemad elasid maismaal ja küttisid teisi loomi. Ürgvaal elas madalas meres ja soolaseveelistes lahesuudmetes 55miljonit aastat tagasi. Tema ninasõõrmed olid veel pea eesotsas. Me ei tea varajaste vaalade elust peaaegu midagi, kuid nende hambad annavad vihjeid toitumise kohta. Kaua enne vaalade ilmumist ujusid maailmameres ringi suured roomajad nagu pliosaurus. Enamik neist olid voolujoonelised nagu vaalad, kuid ei olnud viimastega üldse suguluses
OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUM Eerika Paumets MARDIPÄEV Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades ...
töötab sel moel vaid taimedes. GM-toidul olnud närilistelt on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Ameerika ajakirjanik Steven Sprinkel kirjutas: "Pärast nelja kuud, mil ma olen igal pool kuulnud räägitavat anekdootlikke lugusid, tundub mulle, et on aeg uurida põhjalikumalt, et teada saada, palju nendes lugudes tõde peitub. Lood orikatest, kes keelduvad toidust, milles on GM-kultuure. Lugu talunikust, kes ütles: "Nojah, kui tahad, et su lehmad toidust eemale pööraksid, hakka neile GM-silo andma." Lugu talunikust, kes rääkis, kuidas tema kari murdis maha vana tara ning sõi ära geneetiliselt muundamata hübriidid, kuid ei puutunud Round-up resitentset maisi, kuigi nad pidid GMOdest läbi minema, selleks et pääseda teisel pool oleva Pioneer 3477 juurde." Lugu karjapidajast, kelle lehmade kaal langes, kui ta läks üle GM- kultuuridele. Lugu mahetalunikust, kellel on suured probleemid hirvedega, kes
Vaktsineerimise protsessi avastas inglane Edward Jenner 1796 aastal. Ta märkas, et lüpsjad, kes jäid lehmarõugetesse, ei jäänud enam rõugetesse.14.mail 1796.a nakatas ta lehmarõugetega 8a poisi James Phippsi. Poolteist kuud hiljem nakatas ta poisi inimrõugetega. Poiss ei haigestunud. Vaktsineerimine levis kiiresti kogu maailmas, kuigi sellel oli ka vastaseid. Inimesi hirmutati, et vaktsineerituile kasvavad lehmasarved ja nad hakkavad ammuma nagu lehmad. Ilmusid ka vastavad karikatuurid. Maailma Tervishoiu Organisatsioon (MTO) kuulutas rõuged likvideerituks 2a pärast viimast haigusjuhtu. Seega lõppes rõugete likvideerimise globaalne kampaania 1979.a. 9.detsembril 1979.a kirjutati Genfis MTO peakorteris alla dokument rõugete likvideerimise kohta kogu maailmas
Kõrgema seisundi saamiseks kasutatakse mantraid ehk pühasilpe. 4. Kultus ja eluviis tuleb elada õiget, rituaalset elu. Kodudes toimuvad jumalateenistused igapäevaselt, enne päikesetõusu või jõe lähedal. Templiteenistusi viivad läbi preestrid, kes elavad annetustest ja elavad templites. Pole kohustuslikud ja on juhuslikel aegadel. Austavad kõiki eluvorme - loodusnähtusi, taimi, loomi. Hoiduvad vägivallast. Kõige pühamad loomad on lehmad. Liha ei sööda. Askeethes ehk eraldi ja kasinalt elamine, keha kurnamine vaimse valgustuse eesmärgil. Usutakse, et keha on hinge vangla. On olemas positiivne askees ja negatiivne askees. Positiivne on, kui keha kurnatakse läbi liialduste. Negatiivne on see, kui loobutakse üleliigsest toit, jook, seksuaalvahekorrad, suhtlemine, pesemine, juuste lõikamine. Otsitakse vabanemise teed. Budism
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekul...
ühendeid. Kanadas kasutatakse Atrazini, mis Euroopas ülima keskkonnaohtlikkuse tõttu keelatud. Päevalille lähisugulastest umbrohud on oma suurema viljakuse ning ohtra seemnesaagi tõttu muutunud ohtlikeks umbrohtudeks mitmes USA osariigis. Geenmuundatud taimede-loomade kasvatamine ja kasutamine on ohtlik inimese tervisele GMO-toidu ohutust ei ole piisavalt kontrollitud. GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid, lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse. 8 KOKKUVÕTE Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid võimelised paremini taluma patogeene ning kliimast tingitud
Kõrgema seisundi saamiseks kasutatakse mantraid ehk pühasilpe. 4. Kultus ja eluviis tuleb elada õiget, rituaalset elu. Kodudes toimuvad jumalateenistused igapäevaselt, enne päikesetõusu või jõe lähedal. Templiteenistusi viivad läbi preestrid, kes elavad annetustest ja elavad templites. Pole kohustuslikud ja on juhuslikel aegadel. Austavad kõiki eluvorme - loodusnähtusi, taimi, loomi. Hoiduvad vägivallast. Kõige pühamad loomad on lehmad. Liha ei sööda. Askeethes ehk eraldi ja kasinalt elamine, keha kurnamine vaimse valgustuse eesmärgil. Usutakse, et keha on hinge vangla. On olemas positiivne askees ja negatiivne askees. Positiivne on, kui keha kurnatakse läbi liialduste. Negatiivne on see, kui loobutakse üleliigsest toit, jook, seksuaalvahekorrad, suhtlemine, pesemine, juuste lõikamine. Otsitakse vabanemise teed. Dharma Ülim tase. Universumi tase. Voorused
astuvad 7 sammu, andes teineteisele (toi, tugevus, heaolu, hüvang, lapsed, head hooajad, harmoonia, sõprus) Hinduistlikke pühasid on palju, nende hulgas kohalikud pühad; ka nende tähistamine võib eri paikades erinev olla Vaimse elu elamiseks 4 usulist teed: bhakti tee (pühendumine), karma tee (teod), dzhjaana tee (teadmine) ja meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee Ahisma printsiip oluline: elu on püha, kunagi ei tohi ühtki elusolevust tappa Lehmad on pühad, lehma tapmine on võrreldav hindu pühamehe braahmani tapmisega Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust
EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Apteegikaan Referaat Õppejõud: Triinu Tõrv Tallinn 2008 Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Anellida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo ...
perenaine. Madli viimased sõnad olid, et Kuuse perenaine teab ainukesena, et Villu polnud tema laps, vaid tema tütre laps. Madli oligi nüüd surnud ja ta maeti kirikaeda. Kuuse peremees ja perenaine võtsid Villu enda juurde elama. V Villu uues peres Villut toiteti ja hoiti Kuuse peres hästi. Ta ei kurvastanud eriti ema surma pärast, sest ta ei teadnud, mis on surm. Ta käis eemal loomakarjas. Seal karjas olid lehmad, lambad ja mullikad. Ühel päeval tuli aga vahimees Kuuse peremehe ja perenaise juurde ning käskis neil koos Villuga minna opmani juurde. VI Kohu ja kaks muruneidu Villu pidi saab kakskümmend vitsahoopi, sest ta püüdis paeltega kinni jänese, mis oli lubamatu ja karistatav. Selle hoidis ära üks noorhärra Hugo, kes ei lubanud seda teha, sest see oli tema jänes. Hugo ja Villu vestlesid omavahel ja Hugo andis siis Villule kaks raamatud. Kui
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti ...
siis naise emakasse. 1. asendusema naine, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. 2. embrüosiirdamine algusjärgus oleva embrüo ülekandmine indleva emaslooma emakasse 3. retspient vastuvõtja, saaja Imetajate kloonimine Embüronaalkloonimine Loodusliku protsessi tehnoloogiline teisend. Embrüo lõhestamine. Kloonid sarnased omavahel. Pole sarnane sellega, kellelt on pärit sügoot. Lehmad. Varase embrüo rakud on totipotsentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Saadakse mitu järglast. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Tuumkloonimine Somaatilise keharaku tuuma siirdamine munrakku. Saadakse 1 järglane. Ühelt võetakse munaraku tuum, teiselt munarakk. Kloon on sarnane tuumaomanikuga. Lammas Dolly. Reproduktiivne kloonimine Indiviidide vegetatiivne paljundamine. Saame uue järglase
Nikita Sergejevitš Hruštšov Koostas: Kerttu Volk 12.c Sisukord Sissejuhatus Nikita Sergejevitš Hruštšov on sündinud 15.aprill 1894 Kurski kubermangus, Kiievis, aga ta pidas oma sünnipäeva 17.aprillil ja uskus, et ta on tol päeval sündinud. Hruštšov suri 11.september 1971 Moskvas, oma viimase...
vaiksem sellepärast, et inimesi elab seal vähem. Linnas on inimesi palju, tihe sotsiaalvõrgustik ja seetõttu ka kuritegevus suurem. Kui maal elaks rohkem inimesi, ei pääseks ka see piirkond täielikult kuritegevusest. Linnale ja selle keskkonnale on omistatud kultuurne ja sotsiaalne tähendus, maale aga pigem looduslik. Nagu on inimestel oma kindel koht, on see ka loomadel. Mõned loomad, nagu kassid ja koerad, võivad siiski linnas olla, kuid loomad nagu lehmad, lambad jm, viidi üle pigem maale, kuhu nad arvatakse sobivat paremini. Üheks probleemiks 19ndal sajandil, mille üle palju arutati, oli inimeste ja loomade segunemine suuremates tööstuspiirkondades. Siis oli palju suuri tehaseid, mis tootsid liha ja lihatooteid, samuti oli suuremates linnades eraldatud alad, kus loomi tapeti ning see mõjus väga halvasti sealsetele elanikele. Inimesed elasid loomadega koos ning loomade käitumine mõjus halvasti linnakeskkonna moraalsele olemusele.
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
Näiteks, ei tahtnud Andres lubada Indrekul minna köstri juurde õppima, sest nii oleks jäänud Andresel väheks töökäsi. Andres mõtles ainult enda ja oma talu peale, aga kordagi ei mõelnud ta teiste soovidele. 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Andrese naaber oli kiuslik Pearu, kes tahtis alati oma naabreid kiusata. Siis mind pani rõõmu tundma see situatsioon, kui Pearu lõhkus ära oma aia, et naabri sead ja lehmad saaksid joosta tema rukkisse. Ta lootis, et naabrimees ise või poiss Juss tuleb neid ära ajama, et ta saaks jälle kiusata oma naabreid. Kui loomi tuli ära ajama hoopis Krõõt, laps süles ning kutsus sead oma heleda häälega rukkist ära. Ja Pearu jäi nõnda piinlikkusse olukorda Krõõda ees ning ta ei saanudki Andresele järjekordset tempu nina alla hõõruda. ,, ,,Aga kuidas teisepere perenaine nüüd sead rukkist kätte saab, laps süles
on jätnud sinna reostus. Indias on veel palju teisigi Gangesega seotud religioosseid pühasid ja üritusi. Jõele tehakse ohverdusi ja antakse ohvriande, mis on mähitud lagunematusse plastikusse. Eriti suurtes kogustes tehakse selliseid ohvriande tihedalt asustatud jõekallastel. Nii on jõgi sellistel paikadel eriti saastunud. [1] 3.3. Pühade lehmade mõju Jõge reostavad ka India pühadeks loomadeks peetavad lehmad, kellele ei tohi liiga teha ning keda ei tohi tappa. Pühad lehmad liiguvad linnades vabalt ringi, ilma et keegi neid piiraks või keelaks - nad sumavad jões ja ükskõik kus. Väga palju on omaniketa, sööda ja joogivee puuduses hulkuvaid lehmi, kes alatoitumise all kannatavad. Alatoidetud pühad loomad on vastuvõtlikuks parasiitidele, nende poolt levitavatele ja paljudele muudele haigustele. [7] Pühasid lehmi ei tohi süstida, kuna uskumuse kohaselt elavad lehmas jumalused, keda nõel võib vigastada ja pahandada
Ilmatu pika köie otsa seoti raudpada, kuhu raskuseks pandi veel kivi. Köis olla vajunud ilmaarvamata sügavuseni. Kuigi nad põhjani ei jõudnud, tõmmati köis koos pajaga välja. Aga kivi asemel olnud pajas verine härja pää. Ja siis ütles hääl vee peal "Kui te veel kord sisse lasete pada, siis tõmbame teid endid kõigetäiega alla". Seepeale jätsid ehmunud naised allika sügavuse mõõtmise. Ka kinnitavad vanad inimesed, et on näinud, kuidas härjad ja lehmad olla jooksnud allikasse sisse ja kadusivad sinna igaveseks. Ka kevadeti on nähtud , kuidas varahommikul veehoidjad vee peal istudes oma päid sugenud. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi 1880-1885. Nolckeni projekt osundab ohtralt Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma
25. Hii ruut test. Tunnuste lahknemisel on statistilise iseloomuga, sest selles osaleb juhusliku iseloomuga tegur- gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes. Hii-ruut testi kasutatakse selleks et kontrollida kas faktiliselt saadud lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele. Kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. Tingitud on see juhuslike hälvete suuremast mõjust. 26.Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused. Tunnuseid, määravad geenid asuvad sugukromosoomides ja need päranduvad edasi kas X või Y kromosoomiga. nim.suguliitelisteks.Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Seepärast avaldub retsessiivne aleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsetel (XY) sugupoolel, sest vastav ...
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM Riin Subi INDIAST JA SELLE KOMMETEST Referaat Juhendaja: Siiri Kivisoo Suure-Jaani 2010 India vaesus on masendav, tema potentsiaal hämmastav: Aasia Silicon Valleyks on uus India, riigi suured linnad, kus on ka suurim viletsus ja häda terves maailmas. Indialased on üheaegselt võluvad ja vihale ajavad, aasia- ja läänepärased, osavad ärimehed ja lootusetud venitajad, avatud uutele investeeringutele ja suletud uutele ideedele. Tänapäeval on India välisinvesteeringutele avatud, integreerides lääne ideid ettevaatlikult oma iidsetesse tavadesse ja uskumustesse. Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% daiinid, 0.4% muu Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv (2006) 1 049 700 000 Rahvastiku tihedus: 329 in/km² Pealinn: Delhi...
Lüsiini ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kehamassi juurdekasve, suurendab piimatoodangut, kanadel munatoodangut. Metioniin võtab osa rasvade ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini ehk verevärvniku sünteesis. Proteiiniliig Ka proteiiniliig söödas võib olla kahjulik. Sel korral püsivad loomad küll heas toitumuses, karv läigib, lehmad lüpsavad hästi ja noorloomad võtavad kaalus kiiresti juurde, kuid proteiini ülesöötmine ei ole loomadele tervislik ega majanduslikult kasulik. Liigse proteiini omastamine koormab looma ainevahetust, üle tarbe antud kallist söödaproteiini ei kasuta organism mitte valkude ainevahetuses, vaid süsivesikute ja rasvade asendamiseks, sellejuures osa energiast ja valgu lämmastikust läheb ainevahetuse käigus kaduma ning võib sattuda väljaheidete näol keskkonda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
