Tuberkuloos - haiguse olemus, tekkepõhjused ja ravi (0)

Tubekuloos
Haiguse olemus
Tuberkuloos on krooniline sotsiaalselt ohtlik nakkushaigus
Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks". Haiguse tekitajaks on Robert Kochi poolt 1882. aastal avastatud tuberkuloosi mükobakter ( Mycobacterium tuberculosis). Kuju ja avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks". Selle leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+.
Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid . 90-95% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme- ja ajutuberkuloos (Meningitis, Meningoencephalitis tuberculosa).
Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium bovis). Selle nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele.
Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M. avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks.
Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas.
Tuberkuloositekitajad levivad väliskeskkonda kopsutuberkuloosihaige rögaga, kõnelemisel, köhimisel ja aevastamisel õhku paiskuvate silmale nähtamatute piisakestega, neerutuberkuloosihaige kusega, sooletuberkuloosihaige roojaga, mahlasõlmede või luude tuberkuloosipõdeva haige uuriste mädaga, emaka- ja munasarjade tuberkuloosi põdeva haige kuupuhastusverega, tuberkuloosihaige lehma piimaga jne.
 Tuberkuloositekitajad püsivad nakatumisvõimelistena

• piiskadena õhus kuni 5 tundija hõljuvad 5 m kaugusele
  
• kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta
  
• raamatulehtedel 3 kuud
  
• tänavatolmus 10 päeva
  
• lahtistes veekogudes 150 päeva (on leitud Musta mere veest Krimmi lõunaranniku suurte tuberkuloosisanatooriumide lähistel, jõgedest, kuhu on juhitud tuberkuloosihaigla reovett)
  
• haigustekitajaid sisaldavast piimast valmistatud toodeles (või, juust) nende säilitamisel külmas 260 päeva
  
• tuberkuloosi surnute maetud laipades 3 aastat
  

Tekkepõhjused Ja Peiteperiood
Tekkepõhjused
Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega.
Sagedasim nakatumisvõimalus on piisknakkus (õhu kaudu), võib esineda ka tolmnakkust (riided, ruumid, raamatud, mänguasjad).
Harva nakatutakse otsesel kontaktil vigastatud naha kaudu, pisikuid sisse süües (väga raske nakatuda, sest mükobaktereid peaks olema miljon korda rohkem kui sissehingates) ning võimalik on ka tuberkuloosi põdeva ema loote nakatumine üsasiseselt (harva!).
Mükobakteri sattumisel organismi vallandub rida kaitsereaktsioone. 6-8 nädalat pärast nakatumist kujuneb välja allergia mükobakteri suhtes ja tuberkuliintest muutub positiivseks.
Tuberkuliintest kujutab endast mükobakterite ainevahetusproduktide väikeses koguses naha alla süstimist (kooliajast on see võib-olla meeles kui "hernekese" süst). Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72 tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see on). Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega kokkupuutunud inimestest.
Esimest korda sissehingatud mükobakter põhjustab pärast 5-6 kuulist perioodi kopsus ja lümfisõlmedes nn. primaarkompleksi kujunemise. See on immunsüsteemi teatud rakkudest, tuberkuloositekitajatest ja nende vastu suunatud antikehadest koosnev kolle . Pooltel juhtudel on see primaarkompleks tuberkuloosi ainuke avaldus. Hilisema elu jooksul võib selline primaarkompleks olla tuvastatav lubjastunud varjustusena röntgenpildil (kapseldunud mitteaktiivne kolle kopsus, kus mükobakterid on hävinud).
Postprimaarne tuberkuloos kujuneb sageli vanas haiguskoldes olevate mükobakterite reaktivatsioonil (taasaktiveerumisel) organismi vastupanuvõime languse foonil. Tekivad põletikukolded, mis hakkavad lagunema ja eritavad tuberkuloositekitajaid keskkonda.
Postprimaarne tuberkuloos haarab 85%-l juhtudest kopse, võib aga avalduda ka teistes elundites - eritus- ja suguelundites, luudes, liigestes , lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja nahas.
Peiteperiood
Haiguse peiteperiood on 2–12 nädalat. Haigusvormidest esineb sagedamini
kopsutuberkuloosi, harvemini täheldatakse kopsuväliseid haigusvorme nagu miliaarset- ning
kesknärvisüsteemi tuberkuloosi. Tuberkuloosi sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on
haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala
kestev köha.
Tunnused
Tuberkuloosi sümptomid ehk haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha. Teised sagedasemad haigus-tunnused on:
• palavik ,
• öine higistamine ,
• isu- ja kaalulangus,
• väsimus.
Mõnikord võib tuberkuloos kulgeda ka ilma sümptomiteta. Mõned tuberkuloosile iseloomulikud haigustunnused võivad esineda ka teiste haiguste korral, seepärast peab kindlasti eelpool nimetatud haigustunnuste esinemisel pöörduma täpsustavateks uuringuteks pere- või kopsuarsti (Pulmonoloogi) poole.Tuberkuloosi kahtluse korral on kõik uuringud inimesele tasuta ravikindlustuse olemasolust sõltumata.
Ravi
Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid . Standardravikuuri kestus on 6 kuud. Immuunpuudulikkusega inimestel või tüsistuste puhul on ravi kestus pikem. Multiresistentse e. mitmele ravimile allumatu tuberkuloosi ravi kestab 1,5-2 aastat. Rakendatakse ka üldst ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste ravimine , alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld. Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe.
Tüsitused
Tuberkuloosi tüsistustena on olulisemad kopsuverejooks, empüeem,
pneumotooraks (kaverni läbimurdmisel pleuraõõnde), pulmokardiaalne puudulikkus,
sekundaarne amüloidoos, kõrituberkuloos ja sooletuberkuloos (esinevad haavandid
risti soole pikiteljega)
Ennetamine
Tähtsaks komponendiks tuberkuloosi ennetamisel on range söögikordade režiimi järgimine. Ärge lahkuge homikuti kodust tühja kõhuga. Vältige kuiva toitu. Kasutage lõunapausid täielikult ära.
Peale tööd kodus heitke tunniks või pooleteiseks pikali . Tööst vaba aeg ja puhkepäevad kasutage põhjalikult ära värskes õhus viibimiseks.
Hoidke oma toas põhjalikku puhkust ja korda. Ärge tehke oma toas mingisuguseid toiminguid , mis on seotud suitsuga, tolmuga , vinguga jne. Tuulutage seda tihti. Ärge lubage toas tolmu kogunemist.
Külastage tuberkuloosidispanserit raviarsti poolt määratud ajal ning tervisliku seisundi halvenemisel olenemata määratud ajast.
Omavoliline ravist loobumine mõjub halvasti tuberkuloosi ravile. Ärge uskuge jutte , et piiritus ravib tuberkuloosi. Ärge tarvitage alkohoolseid jooke ja ärge suitsetage.
Õieti organiseeritud töö ja puhkuse režiim on tähtsateks tingimusteks tuberkuloosi ennetamisel ja ravil.
Kasutatud Kirjandus
www. kliinik .ee
www.inimene.ee
www.ehpv.ee
www.2tai.ee
www. vaktsineeri .ee
60 Haigust.