Tubekuloos
Haiguse
olemus Tuberkuloos on krooniline sotsiaalselt ohtlik nakkushaigusEsinemissageduse
kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse
tõttu "valgeks katkuks". Haiguse tekitajaks on Robert
Kochi poolt 1882. aastal avastatud tuberkuloosi mükobakter
(
Mycobacterium tuberculosis).
Kuju ja
avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks".
Selle leidu uuritavas
materjalis tähistatakse sümboliga BK+.
Tuberkuloos
on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja
kudesid . 90-95% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on
kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme- ja
ajutuberkuloos (
Meningitis,
Meningoencephalitis
tuberculosa).
Inimesele
on
nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi
tekitaja (
Mycobacterium
bovis).
Selle
nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede,
neerude, luude,
liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste
tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda
mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks
tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada
tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka
veistele.
Looduses leidub ja on
teadlaste poolt määratud üle
saja mükobakteri liigi (
M.
avium,
M.
intracellulare,
M.
scrofulaceum,
M.
fortuitum,
M.
kansasii,
M.
marinum jt.).
Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada
erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti
ravile alluvaid
haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi
nimetatakse mükobakterioosiks.
Ülipika peiteaja ja väga
kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab
samasse perekonda kuuluv
mycobacterium
leprae.
Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on
nakkusoht olemas.
Tuberkuloositekitajad levivad väliskeskkonda
kopsutuberkuloosihaige rögaga, kõnelemisel, köhimisel ja
aevastamisel õhku paiskuvate silmale nähtamatute piisakestega,
neerutuberkuloosihaige kusega, sooletuberkuloosihaige roojaga,
mahlasõlmede või luude tuberkuloosipõdeva haige uuriste mädaga,
emaka- ja munasarjade tuberkuloosi põdeva haige kuupuhastusverega,
tuberkuloosihaige lehma
piimaga jne.
Tuberkuloositekitajad
püsivad nakatumisvõimelistena - piiskadena õhus kuni 5 tundija hõljuvad 5 m kaugusele
- kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta
- raamatulehtedel 3 kuud
- tänavatolmus 10 päeva
- lahtistes veekogudes 150 päeva (on leitud Musta mere veest Krimmi lõunaranniku suurte tuberkuloosisanatooriumide lähistel, jõgedest, kuhu on juhitud tuberkuloosihaigla reovett)
- haigustekitajaid sisaldavast piimast valmistatud toodeles (või, juust) nende säilitamisel külmas 260 päeva
- tuberkuloosi surnute maetud laipades 3 aastat
Tekkepõhjused
Ja
Peiteperiood Tekkepõhjused
Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes
levitab tuberkuloositekitajaid,
mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega.
Sagedasim
nakatumisvõimalus on
piisknakkus (õhu kaudu), võib esineda ka
tolmnakkust (riided, ruumid, raamatud, mänguasjad).
Harva
nakatutakse
otsesel kontaktil
vigastatud naha kaudu, pisikuid sisse
süües (väga raske nakatuda, sest mükobaktereid peaks olema miljon
korda rohkem kui sissehingates) ning võimalik on ka tuberkuloosi
põdeva ema loote
nakatumine üsasiseselt (harva!).
Mükobakteri
sattumisel organismi vallandub rida kaitsereaktsioone. 6-8 nädalat
pärast nakatumist kujuneb välja
allergia mükobakteri suhtes ja
tuberkuliintest muutub positiivseks.
Tuberkuliintest
kujutab endast mükobakterite ainevahetusproduktide väikeses koguses
naha alla süstimist (kooliajast on see võib-olla meeles kui
"hernekese" süst). Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72
tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see
on). Terve
immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega
kokkupuutunud inimestest.
Esimest
korda sissehingatud mükobakter põhjustab pärast 5-6 kuulist
perioodi kopsus ja lümfisõlmedes nn. primaarkompleksi kujunemise.
See on immunsüsteemi teatud rakkudest, tuberkuloositekitajatest ja
nende vastu suunatud antikehadest koosnev
kolle . Pooltel juhtudel on
see primaarkompleks tuberkuloosi ainuke avaldus. Hilisema elu jooksul
võib selline primaarkompleks olla tuvastatav lubjastunud
varjustusena röntgenpildil (kapseldunud mitteaktiivne kolle kopsus,
kus mükobakterid on hävinud).
Postprimaarne
tuberkuloos kujuneb sageli vanas haiguskoldes olevate mükobakterite
reaktivatsioonil (taasaktiveerumisel) organismi vastupanuvõime
languse foonil. Tekivad põletikukolded, mis hakkavad lagunema ja
eritavad tuberkuloositekitajaid keskkonda.
Postprimaarne
tuberkuloos haarab 85%-l juhtudest kopse, võib aga avalduda ka
teistes elundites - eritus- ja suguelundites, luudes,
liigestes ,
lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja nahas.
Peiteperiood
Haiguse
peiteperiood on 2–12 nädalat. Haigusvormidest esineb sagedamini
kopsutuberkuloosi,
harvemini täheldatakse kopsuväliseid haigusvorme nagu miliaarset-
ning
kesknärvisüsteemi
tuberkuloosi. Tuberkuloosi sümptomid sõltuvad sellest, milline
elund on
haigusest
haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle
kolme nädala
kestev
köha.
Tunnused
Tuberkuloosi
sümptomid ehk
haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on
haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks
on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus
või ka veriköha. Teised sagedasemad haigus-tunnused on:
•
palavik ,
• öine
higistamine ,
• isu-
ja kaalulangus,
• väsimus.
Mõnikord
võib tuberkuloos kulgeda ka ilma sümptomiteta. Mõned
tuberkuloosile iseloomulikud haigustunnused võivad esineda ka teiste
haiguste korral, seepärast peab kindlasti
eelpool nimetatud
haigustunnuste esinemisel pöörduma täpsustavateks uuringuteks
pere- või kopsuarsti (Pulmonoloogi) poole.Tuberkuloosi
kahtluse korral on kõik uuringud inimesele tasuta ravikindlustuse olemasolust
sõltumata.
Ravi
Põhiliseks
ravimeetodiks on tuberkuloosivastased
preparaadid . Standardravikuuri
kestus on 6 kuud. Immuunpuudulikkusega inimestel või tüsistuste
puhul on ravi kestus pikem. Multiresistentse e.
mitmele ravimile
allumatu tuberkuloosi ravi kestab 1,5-2 aastat. Rakendatakse ka üldst
ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste
ravimine ,
alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld. Kirurgilist ravi
(kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe.
Tüsitused
Tuberkuloosi
tüsistustena on olulisemad kopsuverejooks, empüeem,
pneumotooraks (kaverni läbimurdmisel pleuraõõnde), pulmokardiaalne puudulikkus,
sekundaarne amüloidoos, kõrituberkuloos ja sooletuberkuloos (esinevad
haavandid risti
soole pikiteljega)
Ennetamine
Tähtsaks
komponendiks tuberkuloosi ennetamisel on range söögikordade režiimi
järgimine. Ärge lahkuge homikuti kodust tühja kõhuga. Vältige
kuiva toitu.
Kasutage lõunapausid täielikult ära.
Peale
tööd kodus heitke tunniks või pooleteiseks
pikali . Tööst vaba
aeg ja puhkepäevad kasutage põhjalikult ära värskes õhus
viibimiseks.
Hoidke
oma toas põhjalikku puhkust ja korda. Ärge tehke oma toas
mingisuguseid
toiminguid , mis on seotud suitsuga,
tolmuga , vinguga
jne. Tuulutage seda tihti. Ärge
lubage toas tolmu kogunemist.
Külastage
tuberkuloosidispanserit raviarsti poolt määratud ajal ning
tervisliku seisundi halvenemisel olenemata määratud ajast.
Omavoliline
ravist loobumine mõjub halvasti tuberkuloosi ravile. Ärge uskuge
jutte , et
piiritus ravib tuberkuloosi. Ärge tarvitage alkohoolseid
jooke ja ärge suitsetage.
Õieti
organiseeritud töö ja puhkuse režiim on tähtsateks tingimusteks
tuberkuloosi ennetamisel ja ravil.
Kasutatud
Kirjandus
www.
kliinik .ee
www.inimene.ee
www.ehpv.ee
www.2tai.ee
www.
vaktsineeri .ee
60
Haigust.
Kõik kommentaarid