Jaanipäev (0)

Vastseliina Gümnaasium
Referaat
Jaanipäev
Autor:
Kevin Eerik
2009
Marta seisab koduväravas, pilk suunatud kagusesse. Sinna, kust tõuseb suits ja kostavad torupilli helid. Marta on elanud pikka elu, näinud head ja halba. Nüüd on ta vana ja väsinud naine. Ta kuulab veel kord ja astub siis tagasi maja poole. Jalad ei kanna enam ja üha rohkem tuleb toetuda kõverale puukepile. Kunagi olid ajad, mil Marta noore ja sileda tütarlapsena jaaniööl üle seitsme kiviaia hüppas, jaanililli kõvasti peos hoides . Siis lootis ta unes oma tulevast peigmeest näha. Nii see juhtuski. Unes nägi Marta pikka laiaõlgset noormeest, juuksed tuules lehvimas. Paari aasta pärast nägi ta oma tulevast külapeol. Võttis tantsima ja nii nad keerlesidki läbi elu. Nii palju või vähe kui neile antud oli. Karm saatus astus nende vahele ja viis noormehe varakult Manala teele. Marta jäi suure talu perenaisena üksi tütart kasvatama. Või mis ta ikka kasvatas. Vanasti kasvasid lapsed ise. Käisid emadel- isade sabas, õppisid töid ja tegemisi.
Jaanilaupäeva õhtul kippuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulude ajalgi. Õigupoolest ongi jaanipäev ja jõulud maainimeste tähtsamad aastapoolitajad: vanasti arvati aega tähtpäevade järgi, ikka jaanipäevast jõuluni ja jälle jõulust jaanipäevani.
Marta ei raatsinud veel majja sisse minna. Ta istus pingile maja ees ja hingas sisse suvepüha õhku, mis oli tulvil õitsevate lillede ja küpseva vilja lõhna. Ennemuiste pühitseti jaanipäeval päikese ja valguse püha. See oli ka õitepüha. Sellel ajal õitsesud niitudel kaunemad suvelilled . Neiud korjasid kimoe ja punusid lillepärga, ennustasid õnne ja õnnetust ja käisid metsas sõnajalaõit otsimas. Marta murrab valge karikakra ja hakkab ükshaaval õielehti noppima . Ta mõtleb tütrele, lootes et ehk üllatab teine oma vana ema ja tuleb pühadeks maale.
Nooruses ennustas ka Marta. Veel praegugi on rehetoas palkide vahel õnnelill. Vanasti usuti , et kel õis seinapraos õide puhkeb, see saab kaua elada. Marta lill avaski oma kroonlehed ja püsis veel mitu päeva kaunina. Naabritüdrukud punusid igal suvel üheksast erinevast lillesordist kaks pärga ja viskasid need jõkke. Nad uskusid, et kui laine pärjad kokku viib, siis saab tüdruk mehele. Aga üks vene naine õpetas Martat, et jaanilaupäeva õhtul tuleb minna rukkipõllule ja võtta selja tagant rukkipeasid. Kui juhtub et võtad paarisarvu, siis saad mehele. Kui aga juhtub olema paaritu arv, siis seda ei juhtu.
Marta tõmbas kondise käega üle kortsus lauba. Hallid juuksesalgud kukkusid näole. Ta sättis pearätikut ja muheles endamisi. Nooruses korjas ta tüdrukutega jaanikastet ja pesi sellega nägu, et kauem noorem ja siledam püsida, et vistrike ja näopaiseid ei tuleks. Nüüd aja möödudes, ei aitaks enam palakaga korjatud jaanikastegi. Taimedelgi on jaaniööl tugev ravi- ja nõiajõud. Vanasti varuti lausa terve kuhi jaaniheina talveks varuks, et lehmad saaksid pärastpoegimist kosuda. Saunavihas on täna üheksa rohtu sees. Marta ei käi enam saunas . Ise ei jaksa kütta ja teiste sauna ei ole tahtnud minna. Martale aga meeldis saunaskäimine väga. Kui tütar külla tuleb, siis teevad nad alati sauna. Martal on õue peal vana suitsusaun. Linnainimene võib sellise nõgise ruumi peale lausa ära ehmatada. Aga suitsusauna leil on kõige parem. See soojendab keha ja tõmbab kõik haigused välja. Marta ema pesi oma keha ahjutahmaga. Hõõrus naha siidideks ja vihtles jaanivihaga. Ta oli üleküla plika . Kõik poisid unistasid teda naida. Pärast vihtlemist korjas Marta ema vihalehed pihku ja luges need üle. Kui oli paarisarv , siis pidi salasoov täide minema.
Marta ohkas. Öö on rõske. Kaste tuli maha. Vanake murdis kaseoksa ja pistis selle kapsaaia äärde. Vanasti ehiti elumajad ja õued jaanipäevaks kaskedega. Marta viibki teise kaseoksa kambrisse. Pistab voodi peatsisse ja heidab pikali . Vanainimene ei jaksa teret ööd üleval olla, kuigi jaaniööl peaks ärkvel olema. Sellel ööl on nii kurjad vaimud kui inimesed liikvel ja nende eest tuleb oma vara kaitsta. Peremehed käivad põldudel ja vaatavad, et seal võõraid ei oleks. Kui ta aga juhtub nägema, et keegi on nõiduse eesmärgil tema põllul viljapead kokku põimunud, siis peab kiiresti tegutsema. Selline nõidumine võib põllule viga teha ja saaki mõjutada. Kokkupõimitud viljapead tuleb juurtega välja kiskuda ja kodus ahjus ära põletada. Mõned mehed teevad põllu äärde lõkked, et suits üle põllu ulatuks ja kaitseks umbrohu eest. Jaanitule kuma, mis põllule paistab, ei lase kurjal halba teha. See toob head ka inimestele ja loomadele. Et jaanituli kaugele paistaks, tehti see vanasti lagedale platsile või künka otsa.
Jaanipäev on üks tore päev, tehakse tulid ja särki-värki. Lastakse napsu ja ollakse lihtsalt kaua üleval, kes suudavad. Mõned grillivad lõkke ääres, teised jälle tegutsevad telgis, kolmandad vaatavad toas telekat, neljandad magavad kuskil puhmas või voodis , viiendad käivad peikaga ringi ja kuuendad chillivad niisama. Nii mõnus on mõelda jaanipäevast ja tahaks et jaanipäev oleks juba homme , väiksed napsud ligi ja naaseraasukesed kah ja ongi pidu püsti. Tavaliselt oleme oma perega teinud ikkagi enda jaanitule ja sugulasi ning tuttavaid ka meile pidutsema kutsunud. Tavaliselt on suur rahvas kokkutulnud ja palju lollusi tehtud. Sauna tehtud ja pidulaud meisterdatud, palju napsu kogutud, ning loomulikult grillitud .
Kasutatud kirjandus:

rahvakalendri pühi