Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bütsants I - VI saj (0)

1 Hindamata
Punktid
VARAKRISTLUS
I ­ VI sajand AD
Varakristlus
Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD,
selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse
Ristiusu olemus:
Usk lunastajasse
võrdsuse propageerimine
Usu ja igapäevase elu ühendamine
IIV sajand ristiusk keelatud
Ristiusu leviku pidurdamise katsed
/piinamised, verised hukkamised/
Kristlaste tagakiusamine sünnitas
märterluse
Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD
Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD
Kristluse levik
Kristluse levik
Varakristlik kunst
Katakombid surnute matmiseks
Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud,
osalt inimeste kätetöö.
Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km
Katakombide seina ja laemaalid ­ varakristliku sümboolika
tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes
Skulptuurid ­ antiikkunsti jäljendamine uue sisu ja mõtte andmisega
(nt antiikaja tallekandja ­ varakristlik hea karjane jne
Sarkofaagid
Raaamatuminiatuurid
Varakristlik sümboolika
Varakristlik
sümboolika
Värvused
HALL tuha värv. Lein ja Määrdunudkollane ­
alandlikkus reetmine, valelikkus
Keha surm ja vaimu (Juudas). Keskajal
surematus kandsid ketserid kollast
KOLLANE ­ kaks rüüd. Katkuaegadel
vastandlikku sümboolset kollane rist
tähendust. MUST ­ surma ja allilma
Kuldkollane päike ja sümbol
jumalikkus PRUUN ­ vaimne surm ja
allakäik
VÄRVUSED
PUNANE ­ vere värv, PURPUR ­ kuninglikkus,
sümboliseerib nii keisrivõimu tähis
armastust kui ka ROHELINE ­ elu võit
vihkamist .Vanas surma üle, kevade värv
Roomas võimukandjate SININE ­ taevalik
tähis, kristlikus kirikus armastus
kardinalirüü. Märtritest
pühakute värv
VALGE ­ hinge süütus ja
puhtus, elu pühadus
ARVUD
1 ühtsus 10 ­ kümne käsu arv
2 ­ Kristuse kahetine loomus: 12 apostlite arv
jumalik, inimlik 13 ­ uskmatuse ja reetmise arv
3 ­ Kolmainsus ja Kristuse 40 ­ proovilepaneku või
ülestõusmine kolmandal päeval katsumuse perioodi arv
4 ­ evangelistid 100 ­ täiuse arv
5 Kristuse haavad 1000 ­ igavikku tähistav arv
6 ­ loomise ja täiuslikkuse arv
7 halastuse, armu ja Püha Vaimu
arv. Ka lõpetatus ja täiuslikkus
8 ­ ülestõusmise arv( Kristus
tõusis üles kaheksandal päeval
pärast Jeruusalemma saabumist
9 ­ ingellik arv (üheksa inglikoori)
Katakombid
Katakombid
Katakombid
Katakombi sisevaade
Katakombimaal. Laatsaruse
surnuist üles äratamine
Katakombimaal. Püha
õhtusöömaaeg
Seinamaalid katakombides
Katakombimaalid
Katakombimaal. Hea karjane
Varakristlik arhitektuur.
Tsentraalehitised
Põhiplaanilt ring, ruut, võrdkülgne
hulknurk, võrdhaarne kreeka rist
Põhiplaani äärmised punktid keskmest
ühekaugusel
Mausoleumid e. haudehitised
Baptisteeriumid e. ristimiskabelid
Sta Constanza
Sta Constanza
Sta Constanza
Galla Placidia mausoleum.
Plaan ja interjöör
Galla Placidia mausoleum
Ravennas
Galla Placidia
mausoleum
Ravennas
Galla Placidia
Galla Placidia
Ortodokside baptisteerium
Ravennas
Püha Peetri katedraal Roomas
Püha Peetri katedraal Roomas.
Lõige
Santa Maria
Maggiore
Rooma 5.saj
Sta
Sabina
San Paolo Fuori le Mura
San Apollinare in Classe
Sant Apolliare in Classe. Apsiid.
Sant Apollinare in Classe. Ravenna 6.saj
Ravenna.
San Apollinare
Nuovo
Ravenna San Apollinare Nuovo
Ravenna San Apollinare Nuovo
San Apollinare Nuovo
San Apollinare Nuovo. Ravenna
Junius Bassuse
sarkofaag 4 saj
AD
Varakristlik sarkofaag
Wiener Genesis 6.saj
BÜTSANTS
5.15.saj AD
Bütsantsi impeerium
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED
KEISERLIK HIPODROOM
PROTSESSIOON
vaeste ja rikaste
kohtumispaik
keskseks
kaarikute
tegelaseks võiduajamised,
valitseja ­ "Jumala jooksuvõistlused,
asemik maa peal" eksootiliste loomade
näitused, akrobaatide
esinemised
HARIDUS
ALGKOOL
GRAMMATIKAÕPINGUD
RETOORIKAÕPINGUD
425.a. Konstantinoopolis esimene kõrgkool
TEGEVUSALAD
PÕLLUMAJANDUS
vähe arenenud
mitmekultuuriline (oluliseim
teraviljakasvatus: nisu, oder rukis)
KODULOOMAD KODULINNUD
vähese
hobused, lehmad, tähtsusega
vesipühvlid,
tuvid, kanad,
kaamelid, eeslid, haned, faasanid,
muulad, lambad, paabulinnud
kitsed, sead
ELAMU
Rikastel suured
mitmekorruselised
elamud ­ paralleel
Roomaga
Tavakodanike elamu
lihtne, 23 tuba, vahel
kaks korrust
Insulad e. üürimajad
materjaliks ­ kivi, tellis,
puit, krohvitud roog
ETTEVÕTLUS
kaupmehed
käsitöölised
maakäsitöölised
Vabaturgu kontrollis rangelt riik
KÜTTIMINE JA KALASTAMINE
küttimine keisrite ja aadlike meelelahutus
BÜTSANTSI INIMENE
KEISER "Jumala asemik maa peal"
Keisrile kuulub:
ilmalik ja vaimulik võim
administratiivne ja seadusandlik võim
sõjaline võim
SÕDURID
riigis tähtis roll
suur palk
Sõjaline jõud:
maavägi
laevastik (palgasõdurid)
Sõjaväe tugevam üksus ­ raske
ratsavägi
VAESED
hoolekandesüsteem: haiglad,
vanadekodud, vaeslastekodud
kirik jagas tasuta vilja
vaeseid tõmbasid kloostrid
NAINE
perekonnas naisel väärikas koht,
väljaspool perekonda ja kloostrit ­ mehe
seksuaalse iha jultunud ärgitaja,
kahepalgeline olend
õigus pärida ja pärandada
lõplik sõnaõigus kaasavara suhtes
kihluti varakult (alates 7.eluaastast)
abiellumise alampiir tüdrukutel 12, poistel
14
MOOD
VALITSEV RINGKOND JA ÕUKOND maani langevad
purpursed ja kuldniitidega läbipõimitud või tikitud
siidrõivad
VAIMULIKUD vastavalt ametikohtadele ornaadid
LIHTRAHVAS lühike linast või villast tuunika
(paljastatud keha ­ alama seisuse tunnus)
Konstantinoopol/Istanbul
Konstantinoopol
Konstanti
noopoli
müürid
HAGIA SOPHIA KATEDRAAL
Hagia
Sophia lõige
Hagia
Sophia
Põhiplaan
Lõige
Viklid
Ristkuppelkirik
Konstantinoopol
Konstantinoopoli
müürid
Maaalune veehoila
Konstantinoopolis
Konstantinoopoli
hipodroom
Ravenna San Vitale kirik
San Vitale .Põhiplaan
San Vitale. Ravenna
San Vitale. Ravenna. Interjöör
San Vitale
Ravenna. San Vitale
Lunastaja kirik
Choras 11.12. saj.,
praegu moshee
Johannes Ristija kirik 13.saj
(praegu moshee)
Kirik 11.saj
Konstantinoopol. Palee
Elevandiluust reljeef
Elevandiluust diptühhon
Bütsantsi mosaiik
Constantinus I
mosaiikportree Hagia
Sophias
Ravenna mosaiik
Ravenna San Vitale
ikoon Ikoon 6.saj
Rooma,
vahamaal
Ikoon 6.saj
Ikoon
Igumeen
Johannese
taevatrepid
12.saj
Rossane
nsise
koodeks
6.saj
Pariisi
psalter
10.saj
Vasakule Paremale
Bütsants I - VI saj #1 Bütsants I - VI saj #2 Bütsants I - VI saj #3 Bütsants I - VI saj #4 Bütsants I - VI saj #5 Bütsants I - VI saj #6 Bütsants I - VI saj #7 Bütsants I - VI saj #8 Bütsants I - VI saj #9 Bütsants I - VI saj #10 Bütsants I - VI saj #11 Bütsants I - VI saj #12 Bütsants I - VI saj #13 Bütsants I - VI saj #14 Bütsants I - VI saj #15 Bütsants I - VI saj #16 Bütsants I - VI saj #17 Bütsants I - VI saj #18 Bütsants I - VI saj #19 Bütsants I - VI saj #20 Bütsants I - VI saj #21 Bütsants I - VI saj #22 Bütsants I - VI saj #23 Bütsants I - VI saj #24 Bütsants I - VI saj #25 Bütsants I - VI saj #26 Bütsants I - VI saj #27 Bütsants I - VI saj #28 Bütsants I - VI saj #29 Bütsants I - VI saj #30 Bütsants I - VI saj #31 Bütsants I - VI saj #32 Bütsants I - VI saj #33 Bütsants I - VI saj #34 Bütsants I - VI saj #35 Bütsants I - VI saj #36 Bütsants I - VI saj #37 Bütsants I - VI saj #38 Bütsants I - VI saj #39 Bütsants I - VI saj #40 Bütsants I - VI saj #41 Bütsants I - VI saj #42 Bütsants I - VI saj #43 Bütsants I - VI saj #44 Bütsants I - VI saj #45 Bütsants I - VI saj #46 Bütsants I - VI saj #47 Bütsants I - VI saj #48 Bütsants I - VI saj #49 Bütsants I - VI saj #50 Bütsants I - VI saj #51 Bütsants I - VI saj #52 Bütsants I - VI saj #53 Bütsants I - VI saj #54 Bütsants I - VI saj #55 Bütsants I - VI saj #56 Bütsants I - VI saj #57 Bütsants I - VI saj #58 Bütsants I - VI saj #59 Bütsants I - VI saj #60 Bütsants I - VI saj #61 Bütsants I - VI saj #62 Bütsants I - VI saj #63 Bütsants I - VI saj #64 Bütsants I - VI saj #65 Bütsants I - VI saj #66 Bütsants I - VI saj #67 Bütsants I - VI saj #68 Bütsants I - VI saj #69 Bütsants I - VI saj #70 Bütsants I - VI saj #71 Bütsants I - VI saj #72 Bütsants I - VI saj #73 Bütsants I - VI saj #74 Bütsants I - VI saj #75 Bütsants I - VI saj #76 Bütsants I - VI saj #77 Bütsants I - VI saj #78 Bütsants I - VI saj #79 Bütsants I - VI saj #80 Bütsants I - VI saj #81 Bütsants I - VI saj #82 Bütsants I - VI saj #83 Bütsants I - VI saj #84 Bütsants I - VI saj #85 Bütsants I - VI saj #86 Bütsants I - VI saj #87 Bütsants I - VI saj #88 Bütsants I - VI saj #89 Bütsants I - VI saj #90 Bütsants I - VI saj #91 Bütsants I - VI saj #92 Bütsants I - VI saj #93 Bütsants I - VI saj #94 Bütsants I - VI saj #95 Bütsants I - VI saj #96 Bütsants I - VI saj #97 Bütsants I - VI saj #98 Bütsants I - VI saj #99 Bütsants I - VI saj #100 Bütsants I - VI saj #101 Bütsants I - VI saj #102 Bütsants I - VI saj #103 Bütsants I - VI saj #104 Bütsants I - VI saj #105 Bütsants I - VI saj #106 Bütsants I - VI saj #107
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 107 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor santeri Õppematerjali autor
Korralik, põhjalik, rohke infoga ja piltidega slaidiesitus.

Sarnased õppematerjalid

Kunstiajalugu-varakristlik ajastu
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest:  Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine)  Sõnade ja tegude ühtsus  Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu.  Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks  Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti.  313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid  Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda

Kunsti ajalugu
Kunsti arvestus
27
doc

Kunsti arvestus

Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- isel

Kunstiajalugu
Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele
40
pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks:  Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr  Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr  Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr  Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota

Kultuuriajalugu
Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst ­ kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst ­ arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHISKONNA KUNST Paleoliit

Kunst
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust küt

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR ­ visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha ­ usuga seotud) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR ­ kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST ­ unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst

Kunstiajalugu
Mahukas konspekt
24
doc

Mahukas konspekt

Basiilika (õ lk 94) kujunes välja Roomas. Lääne ­ Euroopa kirikute aluseks on varakristlik basiilika. Neid pole säilinud. Hiljem ehitatakse kirikud ümber. Kloostrid tekivad kohe, kui ristiusk on levinud. Seal hoitakse antiikkultuurimungad kirjutavad kreekakeelseid käsikirju ümber. Tsentraalarhitektuur ­ kabelidrikkamaks saades ehitatakse kirik. Kirikuid hakati püstitama üle Eurooopa sinna, kus arvati olevat püha paik. Bütsants Tekkis 395. aastal Rooma riigi lagunedes. Bütsants oli Ida -Rooma. Põhiliselt kreeklased. Kirik kohe lahku. Kreeka rist põhiplaani. Palju kupleid. Töötati välja põhiplaan. Põhilised ehitajad on mungad. Bütsants on andnud väga palju. Territoorium suur. Pole kerge hoida riigipiire. Kõige suuremaid lahinguid peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja. Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa.

Kunst
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun