Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Bütsants I - VI saj (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Bütsants I - VI saj #1 Bütsants I - VI saj #2 Bütsants I - VI saj #3 Bütsants I - VI saj #4 Bütsants I - VI saj #5 Bütsants I - VI saj #6 Bütsants I - VI saj #7 Bütsants I - VI saj #8 Bütsants I - VI saj #9 Bütsants I - VI saj #10 Bütsants I - VI saj #11 Bütsants I - VI saj #12 Bütsants I - VI saj #13 Bütsants I - VI saj #14 Bütsants I - VI saj #15 Bütsants I - VI saj #16 Bütsants I - VI saj #17 Bütsants I - VI saj #18 Bütsants I - VI saj #19 Bütsants I - VI saj #20 Bütsants I - VI saj #21 Bütsants I - VI saj #22 Bütsants I - VI saj #23 Bütsants I - VI saj #24 Bütsants I - VI saj #25 Bütsants I - VI saj #26 Bütsants I - VI saj #27 Bütsants I - VI saj #28 Bütsants I - VI saj #29 Bütsants I - VI saj #30 Bütsants I - VI saj #31 Bütsants I - VI saj #32 Bütsants I - VI saj #33 Bütsants I - VI saj #34 Bütsants I - VI saj #35 Bütsants I - VI saj #36 Bütsants I - VI saj #37 Bütsants I - VI saj #38 Bütsants I - VI saj #39 Bütsants I - VI saj #40 Bütsants I - VI saj #41 Bütsants I - VI saj #42 Bütsants I - VI saj #43 Bütsants I - VI saj #44 Bütsants I - VI saj #45 Bütsants I - VI saj #46 Bütsants I - VI saj #47 Bütsants I - VI saj #48 Bütsants I - VI saj #49 Bütsants I - VI saj #50 Bütsants I - VI saj #51 Bütsants I - VI saj #52 Bütsants I - VI saj #53 Bütsants I - VI saj #54 Bütsants I - VI saj #55 Bütsants I - VI saj #56 Bütsants I - VI saj #57 Bütsants I - VI saj #58 Bütsants I - VI saj #59 Bütsants I - VI saj #60 Bütsants I - VI saj #61 Bütsants I - VI saj #62 Bütsants I - VI saj #63 Bütsants I - VI saj #64 Bütsants I - VI saj #65 Bütsants I - VI saj #66 Bütsants I - VI saj #67 Bütsants I - VI saj #68 Bütsants I - VI saj #69 Bütsants I - VI saj #70 Bütsants I - VI saj #71 Bütsants I - VI saj #72 Bütsants I - VI saj #73 Bütsants I - VI saj #74 Bütsants I - VI saj #75 Bütsants I - VI saj #76 Bütsants I - VI saj #77 Bütsants I - VI saj #78 Bütsants I - VI saj #79 Bütsants I - VI saj #80 Bütsants I - VI saj #81 Bütsants I - VI saj #82 Bütsants I - VI saj #83 Bütsants I - VI saj #84 Bütsants I - VI saj #85 Bütsants I - VI saj #86 Bütsants I - VI saj #87 Bütsants I - VI saj #88 Bütsants I - VI saj #89 Bütsants I - VI saj #90 Bütsants I - VI saj #91 Bütsants I - VI saj #92 Bütsants I - VI saj #93 Bütsants I - VI saj #94 Bütsants I - VI saj #95 Bütsants I - VI saj #96 Bütsants I - VI saj #97 Bütsants I - VI saj #98 Bütsants I - VI saj #99 Bütsants I - VI saj #100 Bütsants I - VI saj #101 Bütsants I - VI saj #102 Bütsants I - VI saj #103 Bütsants I - VI saj #104 Bütsants I - VI saj #105 Bütsants I - VI saj #106 Bütsants I - VI saj #107
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 107 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor santeri Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Bütsantsi kunst

BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg

Kunstiajalugu
thumbnail
4
docx

Bütsantsi kunst

Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne- Euroopa vahel. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati rääkida ka kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5.saj asutati Konstantinoopolisse esimene ülikool. Avaliku elu peamiseks keskuseks oli

Kunstiajalugu
thumbnail
1
docx

Bütsantsi kunst

KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. · Sisearhitektuuris s

Kunstiajalugu
thumbnail
1
docx

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite ­ toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit

Kunstiajalugu
thumbnail
11
docx

Bütsants ja vanavene

Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised

Kunstiajalugu
thumbnail
23
pptx

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst Bütsants IdaRooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeerimi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Kunstiajalugu
thumbnail
4
docx

Bütsantsi kunst

Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale

Kunst
thumbnail
12
docx

Bütsants

maailma ida ja lääne sümbioosi-Hellenismi alusel,tekitas unikaalset ja omanäolist kultuuri, millel oli potentsiaal leppitada mõlemad osapooled. Just see riik sai tagada antiikpäranduse edasiandmist uuele sündivale maailmale ning tagada stabiilsus Balkani polüetnilises ja polüreligiooses regioonis. Kuid miks siis hävis see suurriik, omades samas nii tohutut ekonoomilist ja poliitilist potentsiaali? Miks ei suutnud Bütsants anda üle Antiikpäranduse? Ning millised tagajärjed olid ja on sellel geopoliitlisel katastroofil? Rooma Minevik Vastuseid eelpüstitatdud küsimustele peab otsima Bütsantsi Impeeriumi Rooma minevikus, millal formeerus Hilis Rooma keisririigile omane haldusjaotus, armee, võimu ja religiooni süsteem, mis omakorda oli Bütsantsis kasutusel kuni Thema ajastuni ning ka palju hiljem tunduvalt mõjutas Romeade riiki. Täpsemalt tasub võtta lähima vaatluse alla III-IV saj p.Kr.

Ajalugu



Lisainfo

Korralik, põhjalik, rohke infoga ja piltidega slaidiesitus.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun