Zeusi lapsed (0)

Zeusi lapsed
Zeus oli Vanakreeka peajumal . Zeusi isaks ol Kronos, kes sõi kõik Zeusi vennad ja õed ära, kuid Zeusi ema ja Kronose õde ning naine Rhea päästis Zeusi, kes oli tema viimaseks lapseks.
Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis , kuid Zeus neelas Athenat kandva naise alla, sest Gaia ennustuste järgi pidi Metis sünnitama poja, kellest saaks peajumal. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema enda õde Hera . Ta oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Hera oli väga kaunis naine,kes kandis alati kuldset peaehet laubal ning ta kaitses abielu ja naisi. Hera ja Zeusi ühisteks lasteks oli Hephaistos ja Ares .
Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav tule- ja sepatöö jumal. Koos Athenaga nad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ta oli ka vulkaanilise tegevuse jumal ja sellepärast on tema vasteks Vulcanus. Teiste ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke, kes oli inetu ja lombakas.
Zeusi ja Hera teine poeg Ares oli sõjajumal. Ta oli erinevalt Hephaistosest hea kehaehitusega jumal, kes kandis soomusrüüd, mis tegi tema väljanägemise veelgi ilusamaks. Kuid Ares armastas sõda, surma ja hävingut. Ta oli verejanuline ja rumal, mille pärast teda eriti ei armastatud . Arese sümboliteks olid oda ja raisakotkas.
Zeus pidi oma esimese abikaasaga, Metisega, seotatud Athena ise ilmale tooma . Athena sündis isa peas kasvanud muhust.
Athena oli tarkuse -, kaunite kunstide, tööosavuse- ja rahujumalanna . Sellepärast et ta oli sündinud Zeusi peast , oli ta isa armastatum tütar. Athena oli sinisilmne ja kandis oda ja kiivrit. Vaatamata sellele sõdu ta vihkas, kuid oli kindel, et ta peab võitlema inimeste kaitseks. Tema järgi oli nimetatud ka Ateena linn ja tema oli selle linna kaitsejumalannaks.
Zeusil ja titaanitar Maial oli poeg Hermes .
Hermes oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate , spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal. Ta oli ka tiivulisi sandaale kandev jumalate välejalgne käskjalg. Hermes oli ka väga kaval. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad ära, kuid hiljem ta leppis temaga ära ning neist said parimad sõbrad. Hermese sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius . Hermes leiutas flöödi ja lüüra. Veel ka mitmesugused võiduajamised ja poksi. Lüüra tekkis Hermese poolt tapetud kilpkonna kilbist ja lehma sooltest. Hermes ise ei mänginud lüürat, seda mängis Apollon . Hermes oli ju Apolloni karja ära varastanud ja siis Apollon paluski lüüra vahetuskaubana karja eest. Nii sattuski lüüra muusikajumal Apolloni kätte ja temast sai meisterlik lüüra mangija.
Zeusil sünddis veel kaks last, kelle emaks oli juba titaanitar Leto . Sündisid kaksiklapsed Apollon ja Artemis .
Apollon oli valguse-, päikese- ja ennustamisjumal. Ta oli ka muusikajumal ja selle kaitsja ning talle allusid muusad . Apollonil olid kuldsed juuksed ning ta kandis endaga kaasas lüürat. Hephaistos kinkis talle hõbevibu ja kuldnooled, mis kunagi märgist mööda ei lennanud. Apoloon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid. Ta tappis Delfi lähedal oleva draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps. Draakon elas Parnassose koopas , kuhu Apollon rajas oma pühamu pärast kaljumao tapmist. Hiljem aga Apollon kahetses oma tegu, sest Zeus sundis ta kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama.
Zeusi ja Leto teine laps ja Apolloni kaksikõest Artemisest sai jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke ning sellepärast tema sümboliteks olid vibu ja nool , kuid loomade valitsejananna seostati teda sageli hirve ja karuga . Artemise saatjateks olid nümfid. Teda peetakse sageli ka amatsoonide jumalannaks ja tema auks oli püstitatud Ephesoses tempel, mida peeti üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema vasteks oli Diana .
Zeusil oli veel kaks tütart ja kaks poega – Helena ja Klytaimestra ning Kastor ja Polydeukes ( poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda . Zeus ilmus tema juures luigena ja Leda tõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusi välja tüdrukud ja teisest poisid.
Helena, maailma kõige ilusim naine, oli Menelaose abikaasa. Dioskuuride ja Klytaimestra õe suhe Parisega tõi endaga kaasa Trooja sõja.
Dioskuure ehk Kastor ja Polydeukest kujutati alati valgete hobuste seljas , kuid Homeros nimetab Kastorit ratsutaltsutajaks ning Polydeukest rusikavõitlejaks jättes ta hobusest ilma. Vennad armastasid üksteist väga ja olid alati koos. Vendade erinevuseks oli see, et Kastor oli surelik ja Polydeukes oli jumalik ehk surematu.
Zeusil oli erakordne suhe Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Delfi oraakel ennustas Akrisiosele surma oma lapselapse käe läbi, sulges ta tütre maa-alusesse vaskkambrises. Zeus tungis sinna sisse kuldse vihmana ja neil Danaega sündis poeg.
Perseus oli päästetud koos emaga Zeusi poolt. Nimelt Akrisios saatis naise koos lapsega kirstus merele , kuid Zeus vaigistas Poseidoni abiga mere ja ema ja laps jäid ellu. Polydektes ahvatles Perseuse gorgo medusa pead tooma minema, et teda eest ära saada. Polydektes tegi seda sellepärast, et ta tahtid Danae omale naiseks saada, kuid Perseus segas. Perseusel õnnestus jumalate abiga Medusa pea tuua.
Veel üheks Zeusi lapseks oli Dionysos . Tema emaks oli Teeba kuninga tütar Semele . Zeusi naise Hera tõttu suri Semele enne sünnitust, kuid Zeus päästis poja, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse.
Dionysos oli veini-, viljakus-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Dionysost austati kõikjal, sest ta oli ka hea tuju ja lõbutsemise jumal. Tema auks korraldatud pidutsemised tegid inimeste elu mõnusemaks.
Zeusi armusuhtest Teeba kuninga abikaasa Alkmenega sündis kreeklaste kõige kuulsaim kangelane Herakles .
Herakles on kreeka armastatuim heeros . Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna Omphale, kelle juures veetis Herakles oma häbiväärseima karistusaja. Herakles pidi kuningannale naist etendama.
Zeusil oli ka veel üks varastatud laps. Moondunud kotkaks, röövis ta ilusaima sureliku poisslapse Ganymedese. Ta oli Trooja kuninga Trosi poeg. Zeus viis ta Olümpose mäele endale seltsiliseks ja karikatäitjaks. Kõik jumalad olid Ganymedesest vaimustuses, välja arvatud Zeusi abikaasa Hera. Noort printsi on peetud ka põhjuseks, miks Hera Trooja sõjas troojalased hülgas.
Zeus ja Leda
Zeus