Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

J.Liiv Vari (56)

Vari
Juhan Liiv
I Kukulinn ja sealne elu
Kukulinn oli vaene linn ja see linn asus keset sood. Linnas elasid vaesed inimesed, kes ei olnud kellegi päralt. Need inimesed lahkusid sealt võimaluse korral, sest seal oli halb elu. Kukulinnas oli ka midagi, mida ei olnud terves vallas: käekatsujad, kupulaskjad, nikastuse- arstid ning jala lahasesse panijad. Kukulinna ei teatud eriti, ainult kohalikud inimesed teadsid sellest linnast. See linn ei olnud kuhugi kirja pandud.
II Villu ja järv metsa taga
Villu oli ühe vaese pere laps, kes elas Kukulinnas. Ta tahtis teada, mis on järve, sest ta polnud kunagi järve näinud. Ta ei saanud järve minna vaatama, sest järve varjas mets ja tal polnud särk ega saapaid. Villu ema pidi kellelegi midagi tegema, et ta saaks küla peal pütitäie piima. Nende elu ei olnud kerge, sest nad olid väga vaesed.
III Villu ema minevik
Videvik oli juba kätte jõudnud ja väljas mühas tuul üha tugevamini. Järsku Villu küsis emalt, et kus on minu isa. Seepeale käskis ema tal magama jääda. Ta hakkas siis oma minevikule mõtlema. Ta elas siis õnnelikult koos mõisnikuga, kuini tuli suur tüli. Mõisnik ja talupoeg olid suured sõbrad ja kui nad ühel päeval tülli läksid, siis peksti Villu ema mõisast minema. Keegi ei teadnus siis, kuhu ta läks. Ühel päeval kohtus Villu ema oma emaga. Suurtest üleemalistest suri Villu ema ja Villu jäi kasvatada vanaemal . Villu aga seda ei teadnud , et tal pole ema ega isa ning, et teda kasvatab vanaema.
IV Madli õnnetu lõpp
Madli oli Villu ema nimi, kes oli tegelikult Villu vanaema. Järsku oli Madli väga haigeks jäänud, et ta isegi üles ei jõudnud tulla. Teda käis vaatamas Kuuse peremees ja perenaine . Madli viimased sõnad olid, et Kuuse perenaine teab ainukesena, et Villu polnud tema laps, vaid tema tütre laps. Madli oligi nüüd surnud ja ta maeti kirikaeda. Kuuse peremees ja perenaine võtsid Villu enda juurde elama.
V Villu uues peres
Villut toiteti ja hoiti Kuuse peres hästi. Ta ei kurvastanud eriti ema surma pärast, sest ta ei teadnud, mis on surm. Ta käis eemal loomakarjas. Seal karjas olid lehmad , lambad ja mullikad. Ühel päeval tuli aga vahimees Kuuse peremehe ja perenaise juurde ning käskis neil koos Villuga minna opmani juurde.
VI Kohu ja kaks muruneidu
Villu pidi saab kakskümmend vitsahoopi, sest ta püüdis paeltega kinni jänese, mis oli lubamatu ja karistatav. Selle hoidis ära üks noorhärra Hugo, kes ei lubanud seda teha, sest see oli tema jänes. Hugo ja Villu vestlesid omavahel ja Hugo andis siis Villule kaks raamatud. Kui Villu hakkas minema kohtas ta puiesteel kahte muruneidu. Üks muruneiu jäi Villu pärast juustega puuoksa külge kinni. Villu märkas seda ning aitas muruneiu sealt lahti ja ulatas maast talle tema kübara tagasi.
VII Teopäev
Kõik töölised tegid põllul tööd. Väljas on väga palav ja päikesepaisteline ning töölised olid juba teopäeva tegemisest väsinud. Teopäeva tegid Räpsi Rein , Veni- Villem ja Villu. Räpsi Rein oli kärme ja naljaka jutuga mees. Veni-Villem oli aga hästi aeglane ning aeglase mõtlemisega mees. Varsti tuli kubjas kepiga, et laisklejatele peksa anda. Räpsi Rein sõitis hobusega nii kaugele ära, et ta ei saanudki peksa. Kui aga järg jõudis Villuni, siis ilmus see noorhärra välja ja keelas Villule peksa andmise ära. Kubjas võttis noorhärra sõna kuulda ning Villu ei saanudki peksa.
VIII Teomeeste jutustused
Ühel õhtul ei tulnud teomeestel und ja nad otsustasid jutustada lugusid . Veni-Villem metshalliasest, et kuidas ta läks ühel õhtul Kadri juurde ja et üks mehike kadus lihtsalt kuhugile ära. Enn rääkis ahnest sepast, et kuidas ta hobust rautas. Juhmi-Juhan jutustas orjakivist, et kuidas tekkis kivi sisse lohk. Kui hommikul teomehed üles ärkasid ei olnud enam hobuseid.
IX Mure ja kurbus
Teomeeste hobused olid öösel kõik rukkise purustanud. Härra oli väga vihane selle peale ja veel, et iga aasta jääb vili kehvemaks, teomehed laisemaks ja sissetulek väiksemaks. Samas otsiti selles peasüüdlast. Villu oli juba kirjutanud laule ning Hugo tahtis Villut viia gümnaasiumi viimasesse klassi sisseastumiseks eksamile. Järsku hüüab Helene Hugot, et too viiks Villu kaugele ära, sest Villu võib olla peasüüdlane.
X Villu minevik
Villu õpib aias ajalugu, et minna eksamile. Ta kuulas pealt ka teomeeste jutustusi, et kirjutada ja sealsele rahvale midagi. Villu hakkas juba kasuvanemate juurde minema, et hüvasti jätta, aga kasuvanemad tulid juba Villule vastu. Nad soovisid Villule kõike head õpinguteks. Nad tahtisid talle ema kohta tõtt rääkiga, aga Villu ütles, et ära mõista mu ema hukka.
XI Villu ja Helene
Villu mõtleb enda tulevikule. Välja ilmub Helene, kes hoiatab Villut, et too enam vanahärrat ei pahandaks. Jutu käigus kingib Helene Villule meelespea lille , et Villu teda mäletaks. Siis astus Helene edasi ja kadus põõsastesse.
XII Maha ja viiskümmend
Kõiki teomehi peksti selle eest, et hobused rukki purustasid. Järsku ilmub Villu välja. Siis antakse Villule kuuskümmend vitsahoopi.
XIII Kui seda metsa ees ei oleks
Teopäevad olid muutunud toredamaks. Mõisahärra ei peksnud enam oma toemehi ja ta on ära teeninud rahva armastuse. Helene ja Hugo abiellusid ning neil olid ka lapsed. Villu elas nüüd Murumäel ja Peipsit varjab ikka mets, mida kirves ikka harvemaks teeb. Kui seda metsa poleks ees.
Särk ihu ligi, surm ligemal- Madli ehk Villu vanaema oli väga haigeks jäänud. Ta ei suutnud enam püstiga tõusta ning talle ja Villule tõi süüa Kuuse peremees ja perenaine. Madli kattus külma higiga ja suri.
Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suu- Villu oli 15- aastane ja käis loomakarjas. Ta kuulis ühte laulu kusagilt ja laulis seda karjas. Kui Villul oli hea tuju, siis ta hõikas ja laulis kõva häälega karjas.
Villu lapsena Kukulinnas-nägu on nõnda tõsine, nõnda tumerahuline, lahja ja tüse ühtlasi, suu nõnda kiusakastõsiselt kinni, lõug nii tugev kont nagu kuuekümneaastasel. Kaks süsimusta silma. Need ei ole sugugi selle tuima näo päralt- nad on uus mõistatus selles imelises näos. Süsimustad juuksed on sassis, üksi otsaeest on nad märja käega siledaks tõmmatud. (lk 21 ja 22)
Villu noorukina Kuuse tallu karjas-karjane on umbes 15-aastane tubli poiss, aga veidra isevärki näoga. Alguses näitab see nägu vana, inetu, hale ; aga pikemalt vaadates kaob see inetu ära, ja midagi arusaamatut on neis elavais silmis , otsaees, mis selle näo koguni isevärki armsaks teeb. (lk 37)
Villu noormehena Murumäe mõisas-kui aga Peipsi sügav, vägev kohin metsa tagant, mida kirves ikka harvemaks teeb, ta kõrvu ulatub, siis tuleb ta ukse ette pingi peale istuma, ja kuna tuul ta halliks löönud juukseid liigutab ja ta silmad metsas läbi kohinani tahaks tungida . (lk 81)
Kõnekäänd: kõrvuni võlgade sees olema
Rahvalaul : Juba linnukesed
Puude all
Muinasjutt : Ahne sepp
Madude kuningas
J Liiv Vari #1 J Liiv Vari #2 J Liiv Vari #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1047 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 56 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tanel purgi Õppematerjali autor
juhan liivi vari kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Kõrboja peremees sisukokkuvõte
2
odt

Kõrboja peremees sisukokkuvõte

Tegelased: Katku Villu, Villu ema Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma. Kuna Villu oli varem uurinud kõiki Kõrboja kohalikke jälgi, tundis ta ära, et järveääres olid jalutanud Anna ja Mousi. Villu otsustas kindluse mõttes küsida ka emalt, kas see on tõsi ja oligi. Anna oli tõesti linnast Kõrbojale nelipühade ajaks tulnud. Oli ju teadatuntud tõde, et tähtsaimatel pühadel peeti järve ääres pidusid, nii ka nüüd. Kogu külarahvas oli kogunenud jaanilõkke äärde. Villu aga ei olnud pidutsemisest järve äär

Kirjandus
Kõrboja peremees
3
docx

Kõrboja peremees

Tegelased: Katku Villu ­ ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna ­ isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast Kõrbojal käinud, sai ta kindlust

Eesti keel
Kõrboja peremees-- kokkuvõte
3
doc

"Kõrboja peremees" - kokkuvõte

''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ­ ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna ­ isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema ko

Kirjandus
Kõrboja Peremees kokkuvõte
3
doc

Kõrboja Peremees kokkuvõte

Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ­ ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis Villule, et nad olid isaga just eile mõelnud. Villu läks järve äärde end pesema. Ta jooksis sinna ning oks oleks tal äärepealt ka teise silma välja torganud. Ta oleks jooksmist veel jatkanud, kuid ta märkas liival ühe suure koera ja kellegi inimese jälgi. Arvatavasti olid need Kõrboja Mousi (sest se

Kirjandus
Kõrboja Peremees sisukokkuvõte
4
doc

Kõrboja Peremees sisukokkuvõte

Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil tõesti aeg naas

Kirjandus
Villu võitlused
6
docx

Villu võitlused

VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada sepikoja ja ol

Kirjandus
Katku Villu
4
rtf

Katku Villu

"Kõrboja peremees" Katku Villu : A.H.Tammsaare 1.Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga noor mees.Ta oli vaikne ja mitte eriti seltsiv ­ hoidis rohkem omaette. Pärast vanglast tagasitulekut oli ta muidugi väga muutunud. Villu hakkas väga töökaks, ehitas Katkule suure keldri ja töötoa, puhastas üksi Kivimäe kividest, et sinna viljapõld rajada.Villu polnud paha loomuga. 2. Külarahvas arvas Katku Villust väga halvasti. Nende arust oli ta laisk, kohusetundmatu ja mõrvar. Villu oli riiakas, ta läks alati külameestega tülli tühiste asjade pärast.Katku Villu oli tapmise eest vangis olnud. Ta tappis ühe mehe(Künka Otto) teibaga ära, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. 3. Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. . Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga.Tema elukäiku mõjutas väga tema lapsepõlv. Kord Ann

Kirjandus
Kõrboja Peremees - kokkuvõte
3
wps

Kõrboja Peremees - kokkuvõte

Kõrboja Peremees Eile õhtupoolikul sai ta vabaks, sõitis linnast välja ja jõudis öösel koju, kus ta aidalakka magama puges, ilma isa või ema äratamata, tühja kõhuga ja rusutud meelel. Aga täna ärgates on ta rõõmus, isegi ei tea mispärast. Kuulab kase kohinat ja rõõmustab, kuulab lindude laulu ja rõõmustab veel rohkem. Ta võib kuulata, nagu poleks ta kellelegi teibaga pähe löönud ja nagu poleks ta vangis istunudki. See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin aina kiiremini ja kii

Kirjandus




Kommentaarid (56)

Kaarel25 profiilipilt
Kaarel25: Kasulik materjal aga kirjavigu on paljuvõitu. Siiski kui raamatut lugenud pole siis kasu on sellest materjalist kindlasti. Lõppkokkuvõttes soovitaks seda kui vaja töö ilma lugemata ära teha.
17:14 17-01-2011
karleriksaarm profiilipilt
karleriksaarm: väga hea kokkuvõte! tuuakse tähtsaimad kohad ära ja ei ole mõttetut loba.
22:02 07-11-2012
Triinuce profiilipilt
Triinuce: Oli väga kasulik, kui tahtsin Varju kohta rohkem teada.
20:34 07-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun