Hinduism, budism (1)

HINDUISM

OM’i abil loodi maailm. Mediteerimisel tehakse sama häält. Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma . Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma . Kšatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaišijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma . Neljas kast olid šundrad ehk teenijad , kes tegid musta tööd. Kui inimene sünnib mingisse kasti, siis ta sinna ka jääb. Kastivälised abielud olid keelatud. Pühakiri oli veeda . Veeda oli jumalikult inspireeritud. Veeda hümnid on sanskriti keeles olevad laulud. Esimene osa veedas oli “Rigveda”, teine osa “Brahma raamatud”. Uponišadid on Ragma raamatute järg. Tähendab istungit. Kuulati, mida õpetaja räägib. Mõnikord nimetati neid ka veedade lõpuks. 2 eepost on ka pühatekstid “Ramyara” ja “Mahabrata”. Veeda tekstid on ülimuslikud. Neist lähtuvalt tuleb elada. On kolm jumalat. Brahma oli looja. Višnu saab maailmas võtta erinevaid kehastusi. Šiva hoiab maailmat ülal, läbi tantsu. Išiba oli Šiva poeg. Usutakse, et kõik kordub uuesti. Lõppu ei ole. Aega ei saa raisata, sest sellel pole ei algust ega lõppu. Universum on pulseeriv, otsatu. Hinduismis on arusaam kõikide religioonide võrdsusest. Kõik jumalad taanduvad lõpuks üheks – Brahmaks. Temast on tekkinud maailm ehk monism . Läbi kõikide jumalate kummardad ikka Brahmat. Hing on primaarne, keha on sekundaarne . Inimene peab jõudma selgusele, et Brahma ja Atman (hing) on üks. Kes selle kogemuseni jõuab, on lunastatud. Inimene, kes elab elu läbi naudingute, läheb eesmärgist mööda. Inimene peab sündima niikaua uuesti, kuni ta tajub , et on Brahmaniga üks. See, kelleks inimene sünnib, saab karma poolt otsustatud. Mida madalamasse kasti inimene sünnib, seda halvem karma tal enne taassündi oli.
Mokša - õnneseisund
Avidya – võrgutus elada elu läbi naudingute
“Tat vam azi” – “Sina oled Brahman ”
Ganiša – elevandi peaga jumal
Kali – surnutejumal
Veda - teadmine
Ahimsa – austus elu vastu
Hinduismi eesmärk on tunda end Brahmaniga ühtsena. Hinduistlikus käsitluses on 6 teed mokšasse jõudmiseks.

Vedanta – lähtub sellest, et Brahman on reaalsus , nähtav maailm on illusioon . Kui inimene saab sellest aru, siis jõuabki ta mokšasse. Vedanta järgi on 3 teed:

• Teadmiste tee – inimene uurides pühasid tekste , võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks.
  
• Tegude tee – tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada . Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest.
  
• Armastuse tee – andumine jumalusele
  

Samkhya – selle järgi jaguneb maailm kaheks : materiaalne ja vaimne. Inimese tõeline vaimne olek on seotud materiaalsusega. Ta ei tunneta end. Hing vabaneb mateeriast . Jumalatel pole mingit tähtsust selle õpetuse puhul.

Jooga – hatha jooga ja mantra jooga. Distsipliin ja kontroll oma keha üle. Inimene oskab kontrollida oma tundeid. Vabaneda pahedest . Kõrgema seisundi saamiseks kasutatakse mantraid ehk pühasilpe.

Kultus ja eluviis – tuleb elada õiget, rituaalset elu. Kodudes toimuvad jumalateenistused igapäevaselt, enne päikesetõusu või jõe lähedal. Templiteenistusi viivad läbi preestrid, kes elavad annetustest ja elavad templites. Pole kohustuslikud ja on juhuslikel aegadel. Austavad kõiki eluvorme - loodusnähtusi, taimi, loomi. Hoiduvad vägivallast. Kõige pühamad loomad on lehmad . Liha ei sööda. Askeethes ehk eraldi ja kasinalt elamine, keha kurnamine vaimse valgustuse eesmärgil. Usutakse, et keha on hinge vangla . On olemas positiivne askees ja negatiivne askees. Positiivne on, kui keha kurnatakse läbi liialduste. Negatiivne on see, kui loobutakse üleliigsest – toit, jook, seksuaalvahekorrad, suhtlemine , pesemine, juuste lõikamine.
Otsitakse vabanemise teed.

Dharma

Ülim tase. Universumi tase. Voorused. Seda mõistet kasutavad ka teised usundid. Inimene saab õigesti aru loodusest ja jumalast. Eesmärk on jõuda mokšasse. Arvestatakse kastikorraga. Eesmärk on Brahmaniga ühte saada.
OM – võimsaim mantra
Tähistavad kolme jumalat ja 3 pühaveedat. Hindud usuvad, et OM väljendab universumi olemust. Jumal lõi selle heliga maailma.
Dilaka – märk

Bindi

Märk naiste laubal, üks dilakadest. Bindi tähistab naisenergiat ja abielu ning kolmandat silma. Mediteerimise ajal keskendub see silm mingile objektile . Bindi on loodusliku värviga tehtud märgistus.
Shiva Linga – selles nähakse loovat energiat ja viljakust (linga – peenis )
Lootos – puhas ja ehe. Inimene peab elama siin maailmas puhtalt ja ehedalt nagu lootoselill.
Pratik
Näitab inimese sotsiaalset tegutsemist. Tähistab väljapoole suunatud tegusid , meditatsiooni, vaimset arengut ja tasakaalu.

Svastika

‘Kõik on hästi’. Toob õnne. Jumal Višnu sümbol. Tähistab päikest.

Sauvastika

Ei ole otseselt halb, ent on halva sümbol. Surmajumal Kali sümbol.

BUDISM

Budism tekkis 5. sajandil eKr Kirde-Indias. Tekkis vastukaaluks brahmanismile ja kastikorrale. Religiooni alustajaks peetakse Siddharta Gautamat ehk Buddhat. Tema kohta on kõige rohkem legende, eluajal ja pärast surma. Buddha jaoks polnud askees piisav. Pärast valgustamist sai Siddharta Buddhaks. Ta otsustas lua ilmutuse järgi uue õpetuse. 4 üllast tõde:

• On olemas kannatus – inimene ei mõista elu olemust, mistõttu tuleb tal pidevalt ümber sündida = kannatus
  
• Kannatusel on põhjus – teadmatus , et inimene kiindub millessegi, ei mõista elu olemust
  
• Kannatustest on võimalik pääseda – lõplik vabanemine ehk nirvana
  
• Vabanemiseks on 8-astmeline tee:
  

õige vaade

õige kavatsus

õige jutt

õige tegu

õige eluviis

õige püüdlemine

õige mõtlus

õige keskendumine
Vabanemise eesmärgiks on jõuda nirvanasse. Et jõuda nirvanasse, tuleb surra, sest ainult siis kogetakse lõplikku nirvanat. Pole olemas piisavat, kindlat ‘mina’-olekut. Seda väljendit ei kasutatagi. See on inimese meelepete. Inimese eksistents on protsess, pidev muutumine. Miski pole püsiv ega kindel. Kõik eluga seonduv toob kaasa head. Sansaara on nirvana vastand .
T(r)ipitaka – üks pühadest kirjadest
Dhiksu – kurjus

Budistlik eluviis

Budistlikud kogudused – mungad . Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist ( riie , nõel, kauss, sõel).

Budismi peasuunad

Hinajaana budism – lõunapoolne budism, väike sõiduk = hinajaana, valgustuse saamine on võimalik ainult vähestele, nirvaanasse jõuavad mungad tõenäolisemalt, tripitaka pühakiri on hinajaanade poolt kirja pandud
Mahajaana budism – põhjapoolne budism, suur sõiduk = mahajaana, Buddha – jumalus , jumalaid on palju, bodhishattva = inimene, kes on otsustanud kõikides ümbersündides elada teiste olendite heaks, maitri = tingimusteta armastus
(Zen-budism – nirvaana seisund on võimalik juba praeguses seisundis)
Tiibeti budism – dalai- laamad = Tiibeti nii politiiline kui ka religioosne juht, teatud laamad reinkarneeruvad, kõik Tiibeti õpetajad-mungad seda tiitlit ei saa, võimed peavad erilised olema, pühakirju võivad tõlgendada ainult meistrid, Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja rituaalsed seemed ning mantrad ehk pühad silbid , Buddhasid on palju, muudra = sümbolistlik kehaasend, poos, mandala = geomeetrilised kujundid, jumaluse eluase, maailma sümboolne projektsioon , tsam-tants = teatraalne näitemäng, mis on suurte õpetajate elulugude põhjal tehtud, aitavad mittekahjustada teadvusega olendeid , pantšen-laama = dalai-laama kaasjuht