1919 oli viimane aasta kui Artur Kapp oli Lõuna-Venemaal Astrahanis muusika juht. Solistideks olid Teet Järvi ja Mari Järvi. Kolmandana esitati Helena Tulve "Und von liehte vinster" ( "Ja valgusest pimedus"). Loodud fagotile keelpillikvartetile. See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi mulje, et muusikat ei oleks. Solistideks olid Lasse Joamets (viiul), Peeter Sarapuu (fagott), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja Leho Karin (tsello). Järgnevalt tuli esitamisele Eino Tambergi " Teekond tsello ja löökpillidega" op128. Teos on loodud aastal 2007. Selle teose esiettekanne toimus 2007. aastal Eesti Noorte Heliloojate festivalil. Ja on ka öeldud et Eino Tamberg on üks Eesti kõige lõbusamaid heliloojaid. See teos oli ka kogu kontserdi üks lõbusamaid lugusi, mis tõi kohe endale ja tundus ka et saali hea tuju. Eelviimasena tuli esitusele Tõnu Kõrvitsa " Rändaja Laul"
12 Eestimaa talurahvaseadust 1816. aastal saab võrrelda suuremal määral Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadusega. Mõlema pärisorjusest vabastamise seadused põhinevad üldiselt 8 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 114. 9 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 48. 10 J. Kahk. Eesti talurahva võitlus vabaduse eest. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia 1962, lk 16. 11 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 54. 12 M. Laur, K. Lust, P. Pirsko, Ü. Tarkiainen. Talude päriseksostmine: Pärnumaa andmestiku põhjal. Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv 2014, lk 35. 7 ühesugustel põhimõtetel.13 Kui Liivimaal võeti pärisorjuse pehmendamise küsimus päevakorda juba 18. sajandi keskpaigal nii rüütlikogu kui ka keskvalitsuse poolt, siis Eestimaa talupojad ei osanud sellisest vabadusest mõeldagi
lõpunumbrid NANA NINEE IVONINA 1 ja 6 HELENI JUHT 2 ja 7 KÄTLIN JÜÜRMAN 3 ja 8 PRIIT KARIS 4 ja 9 ARNOLD KIKAS 5 ja 0 BIRGIT KIVI 6 ja 0 INGRID KLEIN 1 ja 7 KRISTIINA KÄÄRAMEES 1 ja 8 KÄTLIN LAUR 1 ja 9 LEIU LEPIK 2 ja 6 MARIA LIISA LUUR 2 ja 8 ANNA-LIISA MEE 2 ja 0 MARIA PETERSON 2 ja 9 MERJE PUUSEP 3 ja 0 LEANA RANNULA 3 ja 6 LILJA SAMSONOVA 3 ja 7 KEDY SÜNTER 3 ja 9 SVEN TAMMOJA 4 ja 0
Koostanud: Kadri Laur Rahvusvahelised suhted Riik, riigi vormid ja riigi tekkimine Tehes oma igapäevaseid tegemisi ja toimetusi oleme paratamatult tihedalt seotud oma riigi ja valitsusega, olles Eesti Vabariigi kodanik puutume kokku erinevate piirangute ja vabadustega. Eriti nüüd on kõik riigi ja valitsemise küsimustega seotu väga päevakohane kui majanduslangus ja suu-
Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles.
Vajangu 382 378 381 Vistla 23 22 21 Võhmetu 15 15 14 Võhmuta 52 52 51 KOKKU 4464 4442 4425 Omavalitsus Vallavanem- Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees- Andrus Freienthal Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik Sirje Major Pavo Raudsepp Marmelt Riibe Valdo Simonlatser Maire Tamm Vello Viilver Väino Virks Helle Pärna Haridusasutused Lasteaiad- Sääse Lasteaed Tamsalu Lasteaed Krõll Vajangu Lasteaed Koolid- Tamsalu Gümnaasium Vajangu Põhikool Porkuni Kool Raamatukogud- Tamsalu Raamatukogu Vajangu Raamatukogu
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles oln...
Väga paljud noored lahkusid Norrast, suundudes Taani, Inglismaale või Madalmaadesse. Norra 18.sajandil 1760. aastal algas Norras rahvusteadvuse tõus, mida oli märgatavalt näha. Hakkasid ilmuma ajalehed ning nõuti oma panka ja ülikooli. 1780. aasta Taani reformid puudutasid ka Norrat. 1788. aastal kaotati taani kaupmeeste viljakaubanduse monopol. Ametnike kohale määrati eelkõige Norras sündinud mehi. Hakkas valmima pinnas iseseisvumisele. Kasutatud allikad Piirmäe, H., Laur, M., Klaassen, O., Kivimäe, J., Kaljundi, O. 1993. Uusaeg 2. Tallinn: Kirjastus ,,Avita". Interneti allikas Miksike Google pildid TÄNAN KUULAMAST!
ametlikes võimustruktuurides. Juhan Smuul pälvis1952. aastal ja Hans Heberecht pälvis 1953. aastal Stalini preemia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia 7 Eesti Entsüklopeedia 11 Eesti üld Üldine kunsti ajalugu, Jaak Kangilaski Eesti teater, Jaak Rehesoo Eesti ajalugu, Tõnu Tannberg, Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Ago Pajur Lähiajalugu, Einear Värä, Tõnu Tannberg, Ago Pajur http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh!
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 11C Klass Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa
paremal, nagu Jumal aitab meil õieti näha, püüdkem lõpetada tööd milles me oleme; et siduda kinni rahvuse haavad...". . Kasutatud Kirjandus: http://www.whitehouse.gov/history/presidents/al16.html http://www.tpl.edu.ee/index.php?1,0,1108043038 EE nr.5 Tallinn Kirjastus "Valgus" 1990 lk. 571-572 UUSAEG: Õpik 8. Klassile II osa Autorid: Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf- Mihkel Klaassen, Allan Estenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline Tallinn Kirjastus "Avita" 2003 lk. 34-35 Kasutatud Pildid http://www.whitehouse.gov/history/presidents/al16.html A ja O Taskuteatmik 2003 Tallin "Eesti Entsüklopeediakirjastus" 2002 lk. 265 Pildid
Zirodiinid Ziroodinid olid Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud uus vasakpoolne saadikute grupp, mille mitu juhtivat liiget pärines Gironde'i [zhii-rohd] derpartemangust, mistõttu hakati rühmituse liikmeid nimetama zirodiinideks. Nende toetajaskond oli Lõuna- ja Edela-Prantsusmaa suurte linnade kodanikud. Suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud, kes tahtsid saada uusi turge ning nõudsid vaba kapitalistlikku ettevõtlust a konkurentsi. Zirodiine pooldasid ka advokaadid, filosoofid, kirjanikud jt, kelle sihiks oli vabariik, mille ideaalid olid pärit antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek Ühiskondlikke pingeid hakkasid üha enam teravdama ka majandusraskused, mis olid tingitud eelkõige inflatsioonist. Metallraha kadus käibelt ja paberraha kurss langes. Aastal 1792 haaras Pariisi suhkrukriis eelneval aastal ülestõusnud neegerorjad olid põletanud suure osa suhkruro...
Niisugust rahvaste rändamist talust tallu, nagu seda näeme pärast teoorjuse ja veel rohkem raharendi ning kohtade müümise ajal, ei tulnud ette. Kui vakuraamatu andmetel peremehel oli mitu last, siis võib pidada kaunis tõenäoliseks oletust, et uus peremees on vana peremehe poeg, eriti veel siis, kui seda oletust kinnitab vanaduse vahekord vana ja uue peremehe vahel. Tolleaegse riikliku arhiivi nõukogu liige, tuntud suguvõsade uurija, kadunud Tiido Laur viis Laidoneride sugupuu Põhjasõjani. Ta püstitas ka hüpoteesi, et Laidoneride suguvõsa on pärit Saaremaalt. Nimelt näitab ta uurimuses "Laidoneride kõrgeauline suguvõsa LõunaEesti vaku ja revisjoniraamatute valgustusel", et arvas esialgu Laidoneride esiisa Sarrema Jurri olevat tulnud Viiratsi valda Põhjasõja ajal. Riias Läti riigiarhiivis alalhoitavast Viiratsi mõisa 1713.a. vakuraamatust luges ta välja, et Kurika küla peremeeste hulgas
See sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi Peaminister Jassi Zahharov ; Nõid Ulrica - Riina Airenne Kristel Jõesaar, Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Mart Laur, Rostislav Gurjev, Gints Sterinovics Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios. Asszonyi on täiendanud end Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias
hõbedat, millest tänaseni säilinud on aga väga vähesed Bernt Notke "Surmatants" Russowi kroonika · XVI sajandi teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika". · Esitrükk ilmus 1578.aastal, mis populaarsuse tõttu sai ka teise ja kolmanda väljaande. · Kroonika põhisisuks on Liivi sõda ja ka sõjaeelne eluolu. · Põhiline selle ajajärgu tundmaõppimise allikas KASUTATUD KIRJANDUS · Mäesalu,A, Lukas, T, Laur, M, Tannberg T "Eesti ajalugu I" Avita, Tallinn(1997) · http://www.google.ee/imgres? hl=et&tbm=isch&tbnid=Bpa0rXxyEtzdlM:&imgrefurl=http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/eesti/notke/pildileh t/pilt4.html&docid=oN8bDOdi5xe6pM&imgurl=http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/eesti/notke/pilt/4_notke_ surmatants_2.jpg&w=550&h=256&ei=Pl98UIisAbCA0AWg-
· http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann · http://et.wikipedia.org/wiki/Kreutzwald · http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula · http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson · http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt · http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler · http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he Kasutatud materjalid · http://www.koolielu.ee/files/esitlus%5B4%5D.ppt · "Eesti ajalugu I" (lk 162) Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent · http://www.estonica.org/est/lugu.html? kateg=8&menyy_id=49&alam=12&tekst_id · http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/ · http://www.koolielu.ee/files/ARKAMISAEG..ppt
Ateena Ateena kuldajastu Pärast Pärsia sõdade lõppu võisid ateenlased triumfeerida. Nende kodulinn oli juhtinud Kreeka kaitsmist, neil oli võimas laevastik ning kaubandusel ja käsitööndusel rajanev jõudsalt kasvav majandus. Silmapaistvaimaks uue aja märgiks olid avalikud tööd pärslaste tekitatud purustuste taastamisel. Kõige suurejoonelisem ehitis oli Parthenoni tempel Ateena südames.Siia koondatud suur hulk vilunud käsitöölisi müürsepad, skulptorid, arhitektid ja maalijad andis suure tõuke ka muude kunstiliste väljendusviiside arnegule ning Ateenast kujunes kvaliteetse maalitud keraamika juhtiv tootja. Ateena keraamikat müüdi kõikjale ning tehti ka ulatuslikult järele. Parimate muusika-, luule- ja draamateoste selgitamiseks peeti iga-aastasi võistlusi, kusjuures etteasted toimusid avalikult. Säilinud teosed kuulsad tragöödiad ja keerulise sisuga komöödiad moodustavad suures osas hilise...
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. 2009. aastal debüteeris ta
aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia, sest kartis, et haigus levib edasi. Vaatamata keelule käis Teele haiget poissi, kes teda päästa üritas, siiski vaatamas. Järgmisel päeval sai Toots jälle pahandusega hakkama tuues kooli koera kaasa. Jõulud Õpetaja Laur kinkis Arnole viiuli. Pärast jõule tuli kooli uus õpilane Jaan Imelik, kes oskas kannelt mängida. Toots kasutas teda kohe ära selleks, et Teelega tantsida, tüdruk polnud nõus, mistõttu Toots tantsis temaga sunniviisiliselt. Kiir otsis lapsele head nime ning küsis Tootsilt nõu, vastutasuks pakkus ta õunu. Tootsi selline pakkumine eriti ei ahvatlenud ning Kiir lubas ta enda juurde peole kutsuda. Toots oli pakkumisega nõus ja andis Kiirele 2 nime: Kolumbus ja Krisostomus
06.2012) ; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. http://ru.wikipedia.org/wiki/__ (Viimati vaadatud 01.06.2012) Suured Maadeavastused; Slideshare.net http://www.slideshare.net/assur3/maadeavastused-2444030 (Viimati vaadatud 01.06.2012) .. . 3. (XVI-XVII .) http://tourlib.net/books_others/kalinicheva310.htm (Viimati vaadatud 01.06.2012) Geography; about.com (2008) http://geography.about.com/od/historyofgeography/a/ageexploration.htm (Viimati vaadatud 01.06.2012) Mait Kõiv, Mati Laur. INIMENE, ÜHISKOND KULTUUR, II OSA, KESKAEG. Avita, 2007
Aga ,,oleks" ajaloos ei maksa ja väikestel rahvastel tuleb tihti valida halva ja veel halvema vahel. Ärkamisaeg suutis võita aastasadu laiutanud saksa ja vene kultuurilise üleoleku. Tänapäevase pilguga vaadates ei suutnud ta aga täielikult ära kaotada pärimuslikku põliskultuuri, ilma milleta näib eesti kultuuriline iseolemine üpris ettekujutamatu. Lydia Koidula F. R. Faehlmann Jakob Hurt Kasutatud kirjandus: · M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent ,,Eesti ajalugu I" Tallinn 2005 · http://maatundmine.estinst.ee/kohad/annemagi/arkamisaeg-eestis/ · arhiiv.koolielu.ee/files/esitlus[4].ppt
abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks. Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp, piiskop, praost, preester, presbüter, ülempreester. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/EELK#Rootsi_territoriaalkirik http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg Mäeots, A; Lukas, T; Laur, M; Tannberg, T. 1997. Eesti ajalugu I. Tallinn: Avita
REINO LAAST 77 ******** LAURI ERVALD 82 ******** MAKSIM OTTAS 89 ********* ILLE VEILBERG 93 ********* MARJU HILLEP 78 ******** NATALIA RAUDSEPP 91 ********* MADIS ROSEN 80 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ RENNO LAUR 76 ******** ALLAN NURMITS 76 ******** URMO PEETS 82 ******** TIIT HIRV 76 ******** PRIIT LIGI 71 ******* RAUNO METSAOTS 80 ******** TANEL KROON 72 ******* MAREK KIRSIPUU 72 ******* KIRILL SMER 75 ********
Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jtkas pinguid G:Vishnevskoi juures
Lähte Ühisgümnaasium LENNART GEORG MERI Referaat Lähte 2007 Elulugu Sündud 29. märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 1946 oli ta koos vanematega küüditatuna Siberis, selle vahe sees õppis ta mitmes vene koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli ja lõpetas aastal 1953 ajaloo eriala cum laude. Ajaloolasena tal...
"Tarkus tarviline vara". Medal on nahkkarbis, mille kaant ehib B. G. Forseliuse Seltsi aabitsakukk. Bengt Gottfried Forseliuse nimeline teenetemedal Kasutatud kirjandus http://www.stmikael.ee/index2.php?option=com_content&do_pdf=1&id=41 http://www.forselius.ee/?Ajaloost_%2F_History http://et.wikipedia.org/wiki/Bengt_Gottfried_Forselius http://www.forselius.ee/?Statuudid_ja_laureaadid:Statuudid:Forseliuse_medal Eesti ajalugu I , lk 117 (Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent, Avita 2005, Tallinn) ENE 3, lk 39 (Kirjastus ,,Valgus", 1988)
Essee Koostanud: Kadri Laur Rahvusvahelised suhted Niccolo Machiavelli Valitseja Käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud , mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamine, võidud ning uus võimule tõus. Dünastiad, ränded, sõjad- kõike seda käsitles Machiavelli olevikus.
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsi õhtul Rahvusooper Estonia teatrisaalis G.Rossini ooperit "Tuhkatriinu" vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On olnud solist nii Pforzheimi Ooperis kui ka Nürnbergi Ooperiteatris. Hetkel töötab vabakutselisena
Kogu tema elu oli ju algusest peale seatud riigi teenimisele ja arendamisele ning selle misiooni täitis ta vägagi edukalt. Kasutatud allikad: · Vikipeedia Felipe II · Wikipedia Philip II of Spain · Wikipédia Philippe II d'Espagne · http://www.historylearningsite.co.uk/Phillip_II_the_man.htm · http://www.nndb.com/people/229/000092950/ · Wikipedia Golden Age of Spain · Wikipedia Charles V · Mati Kõiv ja Mati Laur õpikusarja "Inimene, ühiskond, kultuur" II osa keskajast
käinud laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit. WAF-i laulukooriga osaleti telesaates Laululahing, kus Lepland oli nii mõnegi laulu solist: "Sa haara kinni mu käest", "Vana vaksal", "On läinud aastad". Albumid 2010. aasta aprillis ilmus Ott Leplandil samanimeline debüütalbum "Ott Lepland". Plaadil on 12 lugu, mis kõik on eestikeelsed ning mille autoriteks Ott Lepland, Tanel Padar, Hendrik Sal- Saller, Laur Joamets, Kaspar Kalluste. Album sisaldas endas selliseid lugusid, nagu Otsides ma pean su jälle leidma, Süte peal sulanud jää, Läbi öise Tallinna, Üheskoos on olla hea. Albumit tabas ka suur müügiedu. 2011. aasta lõpus andis Ott Lepland välja oma teise stuudioalbumi "Laulan ma sind". Plaadil on 11 lugu, teiste seas ka lood "Sinuni", "Kohtume jälle", "Öö (singel)", "Tunnen elus end" ja "Kuula". "Öö mu kannul käib" on Leplandi kolmas stuudioalbum, mis nägi ilmavalgust 2012
käinud laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit. WAF-i laulukooriga osaleti telesaates Laululahing, kus Lepland oli nii mõnegi laulu solist: "Sa haara kinni mu käest", "Vana vaksal", "On läinud aastad". Albumid 2010. aasta aprillis ilmus Ott Leplandil samanimeline debüütalbum "Ott Lepland". Plaadil on 12 lugu, mis kõik on eestikeelsed ning mille autoriteks Ott Lepland, Tanel Padar, Hendrik Sal- Saller, Laur Joamets, Kaspar Kalluste. Album sisaldas endas selliseid lugusid, nagu Otsides ma pean su jälle leidma, Süte peal sulanud jää, Läbi öise Tallinna, Üheskoos on olla hea. Albumit tabas ka suur müügiedu. 2011. aasta lõpus andis Ott Lepland välja oma teise stuudioalbumi "Laulan ma sind". Plaadil on 11 lugu, teiste seas ka lood "Sinuni", "Kohtume jälle", "Öö (singel)", "Tunnen elus end" ja "Kuula". "Öö mu kannul käib" on Leplandi kolmas stuudioalbum, mis nägi ilmavalgust 2012
riigil juba algselt kavas. Pikka aega õpetasid talurahvast lugema köstrid ning hiljem õpetati lapsi ka kodus. Ametis olid ajutiselt ka koolmeistrid ning tegutses ka talurahvakoole. Kuid täiendava muutuse rahvahariduse korraldusse tõi kuninga Karl XI ajal kehtestatud kirikuseadus, tänu millele 2 Estonica. Kaubandus ja Tööstus. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558- 1710_Rootsi_aeg/Kaubandus_ja_t%C3%B6%C3%B6stus/ 3 Laur, Mati. Eesti ajalugu I. Avita, 2005, lk 105. olid 17. sajandi lõpuks talurahvakoolid kogu Eestis. Mõnda aega tegutses koolmeistrite seminar, kus sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti. Tänu sellele, et luterliku ideoloogia kohaselt peaksid pühakirjad ja usu põhitõed olema lugeja emakeeles, hakati pärast trükikodade avamist tootma valdavalt eestikeelseid trükiseid
see kahjustas elanike ja ümbruskonna tervist. Tapa linna joogivesi oli muutunud kasutamiskõlbmatuks ja heitgaasid mürgitasid nii õhku kui ka aiasaadusi, mis koos kaasneva müraga tekitasid elanikele (eelkõige lastele) närvisüsteemikahjustusi. Lennuvälja sulgemiseks hakati koguma allkirju ning kuu lõpuks kinnitasid keskonnakaitseminister Tiit Nuudi, ehitusminister Peeter Palu ja tervisehoiuminister Laur Karu, et lennuväli on kasutuskõlbmatu. Tapa sõjaväelinnak on Eesti kaitseväe suurim sõjaväelinnak. Seal asuvad suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon ja pinoeeripataljon. Linnaku kõrval asuv Kaitseväe keskpolügoon pakub ideaalseid võimalusi suurtükkide laskeharjutusteks ja manööverdamiseks. Tapa sõjaväelinnakut külastavad sõjaväeüksused välisriikidest ja teistest sõjaväelinnakutest mitu korda aastas
Teadus varauusajal Kaisa Laur Tallinna Kunstigümnaasium 11T Teadus varauusajal Teadust varauusajal võib kutsuda ka uue maailmasüsteemi otsinguks. Kriitilise mõtlemise arengut soodustasid humanism, renessanss ja reformatsioon ning nendega seotud küsimused, vaidlused ja võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline
kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna. Kui keskajal väga suuri ja dünaamilisi muutusi kirjakeeles polnud, siis uusajast on meil tänu trükikunsti tekkele nii mõnedki säilinud ajaloolised allikad kaasa võtta. Kasutatud kirjandus: Laar, M. ja Vahtre, L. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile. Tln.: Maurus Kirjastus OÜ, 2013. Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. Eesti Ajalugu I. Tln.: Avita Kirjastus, 1997. Vahtre, L. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile. Tln.: Ilo Kirjastus, 2004 www.estonica.org http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/kool_i2.htm 3 4
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jana Krot MK14-TE TEE Referaat Juhendaja: Sigrit Laur Tallinn 2015 Jana Krot Referaat ,,Tee" SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1 ISELOOMUSTUS.......................................
Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Estonia solist. Talle kuuluvad mitmed tähtsad rollid. Urmas Põldma on esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel. Kristina Vähi on õppinud Eesti
● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad ● Monteerija – Ludmilla Rozenthal (Monteerija kinnitab ja teisaldab juhendamisel nõuetekohaselt materjale ja konstruktsioonielemente, kasutades selleks tõstetroppe ja koormakinnitusvahendeid.) ● Kunstnik – Linda Vernik (Kunstnik kujutab filmi/teatri tausta jne.)
Talpa Europea (Euroopa) mutt liigikirjeldus 1) Description (üldkirjeldus) Silindriline keha ja jalad, suurte küünistega käpad. Labidakujulised käpad on hea määramistunnus (nagu ka teiste muttide puhul) (Macdonald, Barret, 1993). Esijäsemed lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud 6. varbaluu kohastumused mullas kaevamiseks. Selleks võib rakendada oma kehakaalu 24 korda ületavat jõudu. Keskmine vanus 3 aastat, piirvanus 10 aastat (Kirk, 1990). Üliväikesed silmad (läbimõõt 1 mm) jäävad enmuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised. Saba hoiab püsti. Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mis emasloomade genitaalid mulgustuvad. Paaritumises osalenud emasel on tupearm. Väljaspool sigimisperioodi saab genitaal- ja anaalnädae vahelistkaugust üldiselt kasutada sugude eristamisel: emasloomadel on see alla 4 mm, isasloomadel...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond STRINGITEOORIA Referaat Koostas: Nele Sergejeva, xxxxxxYASB Tallinn 2011 Lühiülevaade stringiteooriast Stringiteooria on uurimisala osakeste füüsikas, mille eesmärk on ühendada kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria. Kuna teooriat ei ole seni veel otseselt suudetud katseliselt tõestada, arvavad paljud teadlased, et tegu on pigem filosoofia kui teadusega. Sellegipoolest on tehtud katseid, mis kaudselt tõestavad stringiteooriat. Stringiteooria eeldab, et aatomis olevad kvargid ja elektronid ei ole 0-mõõtmelised objektid, vaid koosnevad pigem 1-mõõtmelised võnkuvad joontest (stringidest), mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Nende stringide võnkumine annabki jälgitavatele osakestele nende omadused, laengu, massi ja spinni. Stringil võivad olla otsad lahti (nimetatakse avatud stringiks) või omavahel ühendatud (nimetatakse k...
kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/10225/Eesti_kultuurilugu_KaarelVanamold er.pdf;jsessionid=1F7FF07C2DE57884F6CD417DD61A54CD?sequence=1 A. Adamson, T. Karjahärm. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Argo 2004 M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. - Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn: Avita 2005 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 7
Lisagem haavatud ja teadmata kadunud kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Tõsi, kaudsete tagajärgedena võib "Verduni hakkmasina" kraesse kirjutada mässud Prantsuse armees 1917. aastal. 6 Kasutatud allikad http://www.hot.ee/laging/verdun_01.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Verduni_lahing ,,Eesti ajalugu II" - Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg 7
Ragbi (Rugby) Liisa Kalda AV31 Järvamaa kutsehariduskeskus Juhendaja: Taiga Laur Järvamaa Kutsehariduskeskus Sisukord KIRJELDUS............................................................................................................... 3 Ragbi liit ja ragbi liiga............................................................................................. 4 Puuteragbi.............................................................................................................. 5 Ragbi olümpiaalana.................................
VARAUUSAEG Euroopa varauusaja algul Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule 1485. aastal Henry Tudor (valitses 1485-1509) pani aluse Inglismaa kuningavõimule Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba XV saj. lõpuks Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi kuningas Francois I (valitses 1515-1547), püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai a...
Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis
Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai
6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · taanlaste ja rootslaste rünnakud · 1210 Ümera lahing · vanad muinasaegsed eestlaste nimed mugandatakse kristlike nimedega Andres, Hans, Jaan, Laur, mart, Mihkel, Katrin, Maarja jne. Keskaeg 1. Lääne-eesti ja Läti Liivimaa, L-Eesti Venemaa valduses, P-Eesti Eestimaa, jaotatud orduteks 2. Liivi ordus 200-300 rüütelkonda, Tallinna piiskop allus Lõuna Rootsile 3. Talurahva seisuslik olukord halveneb - kaubandus ja meresõit jäi linnakodanike hoolde. Ristimine tõi kaasa kohustused maksude näol. 4. Kujuneb kohalik aadel, Harju-Virus tekkisid mõisad (23) 5. 1242 Jäälahing 6
Sander Aasmäe 11HL 2011-10-15 Georgeos Bizet ooper ,,Carmen" retsensioon Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose'st. Esietendusel vilistati Carmen välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma heliloojad nagu Saint-Saëns, Tsai...
riigikantsler enam sellist võimu nagu tema. Pärast oma naise, Johanna von Bismarcki surma 1897. aastal suutis Otto kord Wilhelm II-ga väga pinnapealselt ära leppida. Samuti suutis ta veel korraldada skandaali selle pärast, et Riigipäeva enamus oli Bismarckile sünnipäevaõnnitluse saatmise vastu. Bismarcki sõnul oli see täielikus vastuolus kõigi Saksamaa vürstide ning rahvaste soovidega. 30. juulil 1898 Otto von Bismarck suri. KASUTATUD KIRJANDUS: · Tõnu Tammberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline ,,Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg. II osa" · Lothar Gall ,,Bismarck" · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. köide
Türi Põhikool Referaat Handid Autor: Gert Kardo Kitsingi 9c.klass Juhendaja: Eve Laur TÜRI 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ajalugu........................................................................................................................................3 Asuala...................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
