Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud (0)

Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud.
Oma referaadi teemaks valisin „Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud” selle pärast, et see pakkus mulle huvi. Töös on kasutatud internetis leitud materjale ja ka meie ajaloo õpik (II osa). Töö põhjuseks on loetleda maadeavastusete eeldusi (mis aitas maade avastamisele?), põhjusi (milleks maid avastati?) ja ka retketega kaasnevaid mõjusid (mida see kõik tõi?).
Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine . Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab – araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist , mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp – 15. sajandil Portugaalias tekkinud Karavell , millega Christoph Kolumbus jõudis Amerikasse ja Vasco de Gama Indiasse . Karavell oli väike, aga hästi väle laev, mis arendas suhteliselt suure kiiruse ja sai liikuda isegi vastastuulega. Laeva kaitsmiseks meres piraatide eest kasutati kahureid ja püsse. Kõik need leiutised lihtsustasid meremeeste tööd ja võimaldasid nendel liikuda merel suurematele aladele.
Teiseks oluliseks eelduseks võiks nimetada uusi teadusi. Kaardid said paremaks ja täpsemaks, nende peale hakati kandma laiusgraade, sadamate olemasolut, kujutama rannajoont. Inimesed juba kujutasid , et maailm omab ümmargust kuju. Tänu printimise leiutamisele levisid filosoofilised ja tehnilised raamatud. Inimesed hakkasid kasutama lihtsamaid masinaid ja uusi energiaallikaid. Levisid Aristooteli ja Eratosfeni mõtted, et Indiat saab jõuda ujudes Itta.
Tollel ajal maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud maade avastamine eesmärgiks. Peamine maadeavastuste põhjus seisnes selles, et inimestele oli vaja leida uus meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, sest vanad kaubateed idamaadega olid blokeeritud Türklastega ja Araablastega. Pingust suurendas veel see, et Euroopa kulla- ja hõbevarad olid 15. sajandi lõpuks peaaegu otsa saanud ning polnud millest valmistada raha. Üldse kaubandus idamaadega tõi kaupmeestele suurt kasumit – 700-800% sissetulekku. Ka inimeste hulk oli oluliselt suurenenud, mis oli põhjustatud tehnoloogia ja kaubanduse arenguga.
Maadeavastuste põhjuseks oli ka see, et maadeavastuse pioneerid – Pürenee saare elanikud – elasid geograafiliselt soodsates kohtades. Hispaania ja Portugaalia olid nii Atlandi ookeani, kui ka Aafrika ranniku lähedal. Sealstel rahvastel oli suur hulk pikkaajalisi meresõidu teadmisi ja kogumisi ning nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi. Tähtis oli ka see, et riik toetas maadeavastusi, sest iga riik tahtis endale rohkem territooriumi.
Maadeavastuste mõju oli mitmekesine . Ühelt poolt see seisnes selles, et maadeavastused avardasid inimeste silmaringi. Kui Varauusaja alguses tundsid inimesed 1/5 maakera pindalast, siis selle lõpus nad tundsid juba 4/5. Teiselt poolt tõid maadeavastused endaga seninägematuid loomi ja taimi. Ameerikas toodi Euroopasse kartulit, mida hakati kasutama söögiks ainult pika aja pärast, tomatit, maisi, kakao ja tubakat , mida hakati kasutama arstirohuna kopsuhaiguste vastu. Olid ka negatiivsed tagajärjed: mitu uusi haigusi, mille seas kuulsaimaks sai süüfilis. Kuna ravimit selle vastu tollel ajal polnud, suhtuti sellesse nii nagu tänapäeval AIDS-i.
Toimusid ka muudatised Euroopa majanduses. Kaupmehed said suurt kasumit kaubandusest. Näiteks nael pipart Indias maksis 3 penni , kuid Inglismaal seda müüdi 20 penni eest. Suurkaupmehed sekkusid ka tööstusesse: nad varustasid linna või küla materjaliga ja pärast ostsid nende toodangut, et seda tulevikus välismaal turustada. Aja jooksul see seostus suurenes ja sai aluseks lõpul alanud industrialiseerimisele. Suurenes ka väärismetallide sissevedu, mida toodi Ameerikast. Tänu väärismetallide väljavedu vähendamisele toimus hindade revolutsioon: hinnad tõusesid 5-6 võrra.
Veel üks tagajärg olid uued koloonijad Ameerikas. Selleks, et seal elama asuma, tapsid eurooplased selle põlisrahvasid. Nende julmusele ja häbimatuse ei olnud piire : nad tekitasid indiaanlaste genotsiidi igasuguste haiguste abil. Näiteks katkuga nakatatud tekk, mida eurooplased „kinkisid” indiaanlastele. Kolonistid tõid Ameerikasse oma kultuuri ja religiooni. Eurooplased veel proovisid saada maksimum kasumit teistest inimestest, ja selle pärast nad võtsid või vahetasid välja igasuguste asjadele (nagu kiiver) eest inimesi Aafrikast, et nad oleksid pärisorjad.
Maadeavastused töid nii head kui ka halba, aga see pidi kunagi juhtuma. Maadeavastuset eeldusteks olid uued leuitised, mis aitasid meremeestel ookeanis orienteeruma ja liikuma. Põhjusteks sai väärismetallide puudus Euroopas ja soov kaubelda idamaadega, selleks et saada suurt kasumit. Tagajärjeks olid uued taime- ja loomaliigid, uute maade avastamine ja mõju Euroopa majandusele.
Varauusaeg; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia.
http://et.wikipedia.org/wiki/Varauusaeg (Viimati vaadatud 01.06.2012)
Astrolaab; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia.
http://et.wikipedia.org/wiki/Astrolaab (Viimati vaadatud 01.06.2012)
Age of Discovery ; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia.
http://en.wikipedia.org/wiki/Age_of_Discovery (Viimati vaadatud 01.06.2012)
Caravel; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia.
http://en.wikipedia.org/wiki/Caravel (Viimati vaadatud 01.06.2012)
Великие географические открытия; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia.
http://ru.wikipedia.org/wiki/Великие_географические_открытия (Viimati vaadatud 01.06.2012)
Suured Maadeavastused; Slideshare.net
http://www.slideshare.net/assur3/maadeavastused-2444030 (Viimati vaadatud 01.06.2012)
Калиничева Г.И. Экономическая история. Тема 3. Экономическое развитие стран Западной Европ и Азии в период разложения феодализма (XVI- XVII вв.)
http://tourlib.net/books_others/kalinicheva310.ht m (Viimati vaadatud 01.06.2012)
Geography ; about.com (2008)
http://geography.about.com/od/historyofgeography/a/ageexploration.ht m (Viimati vaadatud 01.06.2012)
Mait Kõiv, Mati Laur. INIMENE, ÜHISKOND KULTUUR, II OSA, KESKAEG . Avita, 2007