Liigikirjeldus Talpa Europea (mutt) (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Talpa Europea (Euroopa) mutt liigikirjeldus

Description (üldkirjeldus)
Silindriline keha ja jalad, suurte küünistega käpad. Labidakujulised käpad on hea määramistunnus (nagu ka teiste muttide puhul) (Macdonald, Barret, 1993). Esijäsemed lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud 6. varbaluu – kohastumused mullas kaevamiseks. Selleks võib rakendada oma kehakaalu 24 korda ületavat jõudu. Keskmine vanus 3 aastat, piirvanus 10 aastat ( Kirk , 1990).
Üliväikesed silmad (läbimõõt 1 mm) jäävad enmuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised. Saba hoiab püsti. Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mis emasloomade genitaalid mulgustuvad. Paaritumises osalenud emasel on tupearm. Väljaspool sigimisperioodi saab genitaal - ja anaalnädae vahelistkaugust üldiselt kasutada sugude eristamisel: emasloomadel on see alla 4 mm, isasloomadel üle 5 mm. Peenis u 7,5 cm pikk ning pisut suurem kui emase genitaalnäsa, kuid kõik need mõõtmed võivad eri soost isenditel ka suuresti kattuda. Sabapikkus 20-40 mm, tagakäpa pikkus 17-19,5 mm. Nisasid 8. Karvavahetus 3 korda aastas: veebruarist märtsi-aprillini, juulist septembrini ning oktoobrist detsembrini, sõltuvalt laiuskraadist. Silmatorkavad tegevusjäljed on mutimullahunnikud (sh ka suuremad ja püsivamad, nn kindlustused). Mutimullahunnikutest lähtuvad pinnalähedased käigud. Vahel võib taimevarte võbisemise järgi näha, kuidas mutt rohukamarat üles tõukab, ning kuulda juurte rebimisel tekkivaid helisid . Mõnikord on mutimullahunniku keskel u 35 mm läbimõõduga auk – see on tunneli suu, mille kaudu loom tuleb maapinnale pesamaterjali või toitu otsima. (MacDonald, Barrett, 1993)
Kompimismeel on väga hästi arenenud – sabal, jalgadel ja ning kärsa otsal on vastavate retseptoritega varustatud püstuvad kompekarvakesed. Ninas paiknevad Eimeri elundid tajuvad puudutusi ning niiskuse ja temperatuuri muutusi ning on väga tundlikud ja kergesti kahjustatavad. Nägemine kehv, kuuline keskpärane, ehkki väliskõrva ei ole. (MacDonald, Barrett, 1993)
Tüvepikkus 11-16 cm, kaal 60-130 g. Hambavalem 3143, hammaste arv 44. (Kirk, 1990).
2) Ecology
Elupaik. Arvukas lehtmetsades, põldudel, looduslikel heinamaadel ja karjamaadel. Väldib kivist, liivast ning liigniisket pinnast, sest ei suuda seal korraliku urusüsteemi rajada, samuti väldib happelisi muldi (pH alla 4,4), kus puuduvad mutile toiduks sobivad vihmaussid . (MacDonald, Barrett, 1993) Kõige rohkem meeldib talle lehtmetsa huumusrikas muld või muruga kaetud pinnas (kaasaarvatud aiamuru või golfiväljak). (Hageström, 2010)
Toitumiskäigud on tavaliselt 1-5 cm sügavausel, on ka sügevamaid ja 2-3 korruselisi käike (Kirk, 1990). Käikuse süsteem võib olla paarsada meetrit pikk (Hageström, 2010). Alalisema kasutusega urud paiknevad kuni 100 cm sügavusel või veelgi sügavamal pinnases (harva otse suuremate mutimullahunnikute all). Lisaks on mutil 1 või mitu magamiskambrit, mis on vooderdatud sambla, rohu ja lehtedega (on kasutatud ka tehismaterjale, nt tihedaks pallikeseks vormitud sigaretipaberit, väetisekoti tükikesi, kiirtoidukotikesi jms) ja mille loom siseneise järel kindlalt suleb . (MacDonald, Barrett, 1993) Pesakamber on 12-25 cm läbimõõduga 10-70 cm sügavusel. Sellest väljub vähemalt 2 käiku. Pesa ümbritseb ringja radiaalkäikude süsteem, mis on tähtis ka ventilatsiooniks. Käikudest väljaaetud mullast tekivad tuntud mutimullahunnikud. (Kirk, 1990) Mõnikord ehitab pesa kohale suure „kindluse“. „Kindlusi“ on rohkem talvel, mil nad arvatavasti aitavad soojust säilitada. Mullahunnikutes võib leida ussikestest koosnevaid toiduvarusid. (MacDonald, Barrett, 1993) Kõige suurem leid oli paar kilo vihmausse (Hageström, 2010).
Eluviis. Aktiivne nii päeval kui öösel (tsüklitena, mis koosnevad 4,5 tunnistest aktiivsusest ja 3,5 tunnisest puhkamisest pesas). Enamuse oma elust veedab keerukas urusüsteemis, mile kaevab oma esijäsemete abil. Magab püstises asendis, pea esikäppade vahel. Mõnikord naabruses elavatel loomadel täheldatud sünkroonset aktiivsusrütmi. Aktiivsus sesoonne: isased emasloomade otsimse ajal, emased aga poegade imetamise ajal. (MacDonald, Barrett, 1993)
Mutt ei maga talveund. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. (Kirk, 1990)
Kodupiirkond on isastel sesoonne ja sõltub elupaiga omadustest. 200-2000 m2. Kodupiirkonnad on väga harva korrapärase kujuga. Territooriumid kattuvad veidi, kuid naabrid koordineerivad lõhna- ja võib-olla ka mõningate helisignaalide abil oma liikumist nii, et nad ei puutu üksteisega kokku. Sigimisperioodil loobuvad isased rangest territoriaalsusest ja tungivad emasloomade otingul tunnelite kaudu laiadele aladele . Asustustihedus: talvel 8, suvel 16 isendit/ha. Noorlooad hajuvad suvel. Hajumisel liiguvad sageli maapinnal või otse selle all. Kuni hõivamata elupaiga leidmiseni on loomad väga kaitsetud. Sel perioodil langeb palju isendeid röövloomade saagiks ja noorloomade suremus on seetõttu kõrge. (MacDonald, Barrett, 1993)
Suhtlemine . Agressiivsusega kaasneb kile siristemaine ja viuksumine. Territooriumi märgistamisel on olulised preputsiaalnäärmed. Hirmununa võivad kriiskavalt häälitseda. (MacDonald, Barrett, 1993)
Väga hästi kohastunud maa all elamiseks. Ujub hästi, kasutades kõiki nelja jäset. Joostes teeb tagajäseme iga sammu ajal eesjäsemega 2 sammu.
Toitumine. Eranditult loomne. Valdavalt vihmaussid, keda kogutakse tagavaraks (neid närvitängu läbihammustamisega liikumisvõimetuks muutes). Sööb vähesel määral ka putukaid, nende vastseid , tigusid, isegi selgroogseid, kellest jõud üle käib (hiiri, karihiiri, roomajaid, konni , teisi mutte ). Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu kogu aeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib kaaluliselt toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180%, mis teeb aastas 36-37 kg. (Kirk, 1990).
Tunnelid toimivad saakloomade lõksudena, sest neisse kukuvad selgrootud. Rajab ka maapinnalähedasi ajutisi toitumiskäike. Nende tegemine võtab küll palju energiatm end see-eest saab sealt tunduvalt rohkem saaki kui sügaval asetsevatest püsikäikudest. (MacDonald, Barrett, 1993)
Sigimine . Meil sigib mutt üks kord aastas, jooksuaeg on vadavalt 20. aprillist 5. maini, 40-päevase tiinuse järel sünnib mai lõpul (-5. juuni Põhja-Eestis) 1-9 (12) poega , kesmiselt 4-5. Vastsündinu kaal 2,5 g. Nende silmad avanevad umbes 3-nädalaselt imetamine kestab umbes 5 nädalat. Noorte iseseisvus saabub sügisel. Sigima hakkavad järgmisel kevadel (suguküpsus saabub 1-aastaselt). (Kirk 1990)
Pojad on sündides karvutud. Karvakate hakkab kasvama 14 päeva vanuses. Poegi hooldab ainult emasloom . (MacDonald, Barrett, 1993)
Vaenlased. Rebane, kärplased, viud, kakud , ka metssiga. (Kirk, 1990)
3) Phylogeny välja täitma ei pea;
4) Distribution väljale sisestate info liigi leviku kohta Eestis;
Mandri-Eestis tavaline, saartel puudub. (Kirk, 1990)
5) Remarks väljal kirjeldate milliste tööde põhjal te oma kirjelduse koostasite.
1. Anne Kirk „Eesti Imetajad “, Tartu Ülikool 1990, lk 12-13, lk 70.
2. David W. MacDonald & Priscilla Barrett "Euroopa imetajad" 1993, tõlkinud M. Maran , Eesti Entüklopeediakirjastus, 2002. lk 41-44
3. Torkel & Elisabeth Hagström „Põhjamaade imetajad“ 2010, tõlkinud M. Aaloe- Laur 2011, lk 148.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 4 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eydis Õppematerjali autor

TÜ aine Biosüstemaatika ja elurikkuse informaatika kodutöö plutoF keskkonnas: liigikirjaldus. Mutt (Eestis). Panen üles, äkki kellelelegi tuleb kasuks.

Liigikirjeldus Talpa Europea mutt

Sarnased õppematerjalid

docx

Ilves

Ilves (Lynx lynx) Ilves on Eesti metsade ainuke kaslane. Ta on kõrgete jalgade ja ümara peaga, tugeva kehaehitusega loom. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kg. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Siberis leidub ka 50 kg kaaluvaid ilveseid. Kõrvade otsas on ilvesel umbes 5 cm pikkused musta otsaga karvatutid. Ilvese nina on punakaspruun. Käppadel on tal nagu kaslastel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud, see muudab kergemaks lumes liikumise. Karvkate on ilvesel varieeruv: suvel kollakaspruun, talvel kahvatum. Karvastikul on tumedad tähnid ning ilvese näol on omapärane helehall põskhabe. Ilves elab metsades, eelistatult vahelduvailmelistes. Ilves elab tihti veekogude läheduses, mõnikord ka rabades, vanades raiesmikes. Pesa teeb ta raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse: puujuurte vahele, koobastesse, tihnikusse või kaljuserva alla. Ilves on

Elu mitmekesisus

ppt

Mutt

peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. · mpenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Ohustatus ja kaitse · Ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. · Ei ole looduskaitse all. Ujub hästi, kasutades kõiki 4 jäset. Kas sa teadsid? Ehk huvitavaid fakte muttidest. · mutt on hinnatud karusloom ja tema nahk on hinnatud karusnahk · muttide igapäevane leib on vihmaussid, aastas sööb ta 36 - 37 kg vihmausse · kui mutid ajavad üles suuri hunnikuid, siis on käre pakane tulekul · mutid ei ole pimedad, nad näevad kasutades selleks silmi (läbimõõt 1mm) · mutt võib ajada mullakuhila (mutimullahunniku), mille kõrgus on 70-80 cm · muti pesakamber võib asuda 1,5-2 m sügavusel maa all

Bioloogia

odt

Kasetriibik

TURBA GÜMNAASIUM Referaat KASETRIIBIK Annabell Carina Katalsepp Turba 2013 Sisukord Table of Contents KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 1. Välimus Kasetriibik ehk kasehiir sarnaneb välimuselt hiirele. Tema keha on hallikaspruun ning kõhualune on kollakas. Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning 2 sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant. Tema esi- ja tagajäsemed on kohastunud ronimiseks, abiks on ka tema pikk saba. Kasetriibiku kui hüpiklase tagajäsemed on v

Bioloogia

doc

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu...............................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Mutt

Mutt Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt on mutlaste sugukonda kuuluv imetaja. Mutid elavad ja toituvad oma maa-alustes käikudes. Muti tegutsemist mingis kohas iseloomustavad maapealsed kuhikud niinimetatud mutimullahunnikud. Tunnused Muttide tüvepikkus on 110160 mm (kusjuures isastel keskmiselt 143 ja emastel keskmiselt 135 mm), sabapikkus kuni 40 mm, tagakäpa pikkus 1719,5 mm. Kondülobasaalpikkus 32,537 mm. Isendid kaaluvad 65130 g (kusjuures isastel keskmiselt 8595 ja emastel 7075 g; sündides kaaluvad mutipojad umbes 3,5 g). Muttidel on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nendega nad suudavad vähesel määral näha. Muttide karvkate värvus võib varieeruda, tavalisimad on hallikas, kollakas, oranzikas ja valge. Muttide eluiga võib küündida umbes 7 aastani, ehkki isendid ületavad

Bioloogia

doc

Punahirv

Punahirv Referaat Asukoht Punahirv (Cervus elaphus ) on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda introdutseeritud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Välimus Punahirv ehk cervus elaphus on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem hirvlane ja põdra vahepealne. Ta võib kasvada kuni 230 cm pikaks ja ka

Bioloogia

odt

Punahirv

Punahirv (Cervus elaphus) on looduses laialt levinud hirve liik. Teda leidub enamjaolt kõikjal põhjapoolkeral (kaasa arvatud Eestis). Punahirve on ka viidud teistesse riikidesse näiteks Austraaliasse ja Argentiinasse. Punahirvedest on Eestis enim levinud Euroopa punahirv. Meie kodumaa aladel on punahirv vähese arvukusega, külmadel talvedel võib ta ka kohati puududa. Sageli on teda asustatud Abrukale, Hiiumaale ja Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Praegu on punahirve Eestis just Eesti läänesaartel. Punahirv on suuruselt põdra järel teine hirvlane. Punahirve värvus suvel ja talvel on erinev, suvel on ta punakaspruun ning talve poole muutub ta hallikaspruuniks. Nagu punahirve värvus on ka ta toit suvel ja talvel mõneti teistsugune. Suvel toitub see hirvlane rohttaimedest, talvel aga puude-põõsaste koortest ja võrsetest. Välimus Punahirvedel pole sarved aastaringselt, vaid os

Loodusõpetus

doc

Jäneselised

Varstu Keskkool JÄNESELISED Referaat Koostaja: Juhendaja: Varstu 2007 Välimus Jäneselised on taimtoidulised. See on selgesti näha juba põgusast pilgust jäneselise suule, sest ainsa loomarühmana on jänestel ülalõualuus topelt lõikehambad, s.t. kahe ülemise lõikehamba taga asub veel kaks, nn. pulkhammast. Kõik lõikehambad on üleni hambavaabaga ümbritsetud ning neil ega ka purihammastel ei ole juuri ja kasvavad pidevalt. Jäneselise iga purihamba mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2) Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehmest kuni karmi

Bioloogia

Rohkem sarnaseid