Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusikal Marilyn (0)

1 Hindamata
Punktid

Lavastaja : Kalju Komissarov
Lavastuskunstnik: Jaak Vaus
Kostüümikunstnik: Gerly Tinn
Muusikajuht: Peeter Konovalov
Koreograaf: Oleg Titov
Grimmi -ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer
Helimeistrid: Üllo Kaur , Rain Kõrbe, Üllar Priks
Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur
Lavameistrid: Riho Otsma
Etenduse juht: Kaisa Sein
Autorid
Eppu Nuotio
Kirjanik ja stsenarist.
Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste.
Tiina Brännare
Erialalt tantsija , õppinud seda ala New Yorgis , Londonis ja Stockholmis . 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid.
Matti Seppänen
Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke.
Lavastaja
Kalju Komissarov
Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 1968–1974 töötas ta "Tallinnfilmis" režissöörina. Aastatel 1974–1986 töötas Noorsooteatri ja 1989–1991 Ugala peanäitejuhina ning 1986–1988 ja 1991—2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledži lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga.
Osatäitjad
Hilje MurelMarilyn Monroe
Egle Sild – väike Norma Jean
Triinu Meriste – Gladys, Norma ema
Carita Vaikjärv – Grace , ema sõbranna
Arvi Mägi – reporter
Leila Säälik – Natasha, draamaõpetaja
Meelis Rämmeld – Allan, grimmeerija
Kata- Riina Luide – Mandy, sekretär
Indrek Sammul – Joe DiMaggio, abikaasa
Aarne Soro – Arthur Miller , abikaasa
Tanel Ingi – Milton G. fotograaf ja Tony Curtis
Jaanus Kask – Jim, abikaasa ja Jack Lemmon
Ott Aardam – Frank Sinatra
Karol Kuntsel – John F. Kennedy
Janek Vaidi – Robert Kennedy
Peeter Jürgens – psühhiaater
Margus Vaher – erinevad režissöörid
Andres Tabun – erinevad režissöörid
Arvo Raimo – filmituus
Anne Valge – erinevad sanitarid
Vilma Luik – Rose , Millerite naaber
Jaana Kukk – The Monroe Sistersi liige
Kadri Lepp – The Monroe Sistersi liege
Maria Soomets – The Monroe Sistersi liege
MARILYNI ELUKÄIK
1.juuni 1926 – Los Angeleses sünnib Norma Jean Mortensen (Baker). Tema ema Gladys on RKO studio filmilõikaja. Vaimuhaiguse alla kannatav naine annab korduva psühhiaatrilise ravi tõttu tütre võõrastesse peredesse ja lastekodudesse kasvatada.
1942 – 16-aastane Norma Jean abiellub 21-aastase naabripoisi, lennukitehase töölise James (Jim) Doughertiga. Abielu kestab neli aastat, sedagi peamiselt formaalselt.
Punapäine Norma Jean teeb modellitööd ning temast saab mitmete ajakirjade kaanetüdruk.
1946 – filmistuudio 20th Century Fox sõlmib Norma Jeaniga lepingu. Norma Jean võtab nimeks Marilyn Monroe. Lahutus Jim Doughertyst.
1947 – esimene pisiroll filmis “Šokeeriv preili Pilgrim ” (The Shocking Miss Pilgrim). Järgneb paar kõrvalosa, kuid Fox keeldub lepingut pikendamast ja Marilyn jätkab modellitööd ning õpinguid draamakoolis.
1949 – legendaarne aktifoto kalendris , viis pisirolli filmides .
1950 – uus leping Foxiga. Soosiv kriitika rollide eest filmides “Asfaldidžungel” (The Asphalt Jungle) ja “Kogu Tõde Evast ” (All About Eve). Marilyni draamaõpetajaks saab Natasha Lytess, kes jääb tema kõrvale seitsmeks järgnevaks aastaks. Esimene kohtumine Arthur Milleriga.
1953 – Marilyni läbimurdefilmid “Härrasmehed eelistavad blonde ” (Gentelmen Prefer Blondes), “Kuidas abielluda miljonäriga” (How to Marry a Millionaire). Algab suhe pesapallitäht Joe DiMaggioga. Marilyn on tõusnud tõeliseks kassatäheks.
1954 – abiellub jaanuaris Joe DiMaggioga. Oktoobris antakse teada lahutusest.
1955 – “Seitsme aasta abielukriis ” (The Seven Year Itch ), milles tehtud rolli peetakse Marilyni üheks tugevamaks. Filmiest on pärit legendaarne kaader , kus mertoorestist kerkiv tõmbetuul lennutab näitlejatari valge kleidi õhku.
1956 – “Bussipeatus” (Bus Stop), millega Marilyn tõestas kriitikutele draamanäitleja võimeid. Abiellumine näitekirjanik Arthur Milleriga.
1957 – “Prints ja tantsutüdruk” (The Prince and the Showgirl), partneriks sir Laurence Olivier.
1959 – osatäitmine filmis “Džässis ainult tüdrukud” (Some Like It Hot), mille eest Marilyn pälvib parima komöödianäitlejanna Kuldgloobuse. Partneriteks Jack Lemmon ja Tony Curtis.
1960 – “Armastagem” (Let’s Make Love), partneriks Yves Montand, kellega Marilynil tekib armusuhe.
1961 – lahutus Arthur Millerist. Milleri stsenaariumi alusel valminud draama “Kohanematud” (The Mistifs), mis jäi luigelauluks nii Marilynile kui ka tema partnerile Clark Gable’ile.
1962 – 19.mail etteaste president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis. 23. aprillil algavad filmi “ Something ’s Got to Give” võtted, juunis vallandatakse Marilyn ebastabiilse käitumise tõttu. Film jääb lõpetamata.
5. august 1962 – majapidajanna leiab voodist Marilyni alasti surnukeha . Väidetavalt on Marilyni käes telefonitoru. Surma põhjuseks nimetatakse uinutite üledoosi. Surma (tegelike?) põhjuste ja tagamaade üle vaieldakse ja spekuleeritakse tänini. 8. augustil sängitatakse Marilyni põrm Los Angelesi Westwood Memorial Park’i.
MARILYN ARVUDES
5 dollarit – honorary esimese modellitöö eest.
50 dollarit – honorary kuulsa aktifoto eest punasel kangal, aastal 1949.
125 dollarit – nädalapalk tema esimese stuudiolepingu kohaselt, mille ta sõlmis 20th Century Foxiga augustis 1946.
100 000 dollarit – summa, mis maksti talle viimase, lõpetama jäänud filmi “Something’s Got to Give” eest.
30 – filmide arv, milles ta elu jooksul mängis.
66 – filmide arv, kus keegi teine teda kehastab.
300 – temast kirjutatud biograafiate ligikaudne arv.
1 – tema positsioon ajakirja Playboy 1999. aastal koostatud edetabelis “XX sajandi seksikaimad staarid ”. Marilyni pilt oli 46 aastat varem ilmunud Playboy esimese numbri kaanel.
166 cm – tema pikkus.
36 – tema vanus surres.
MARILYNI LEMMIKUD
Värvid: Beež, must, valge, punane
Meesnäitlejad: Clark Gable, Charlie Chaplin, Charles Laughton, Cary Grant , John Barrymore, Richard Widmark
Näitlejad: Greta Garbo, Jean Harlow , Ginger Rogers , Marie Dressler, Olivia DeHavilland
Kunstnikud: Goya, Picasso, El Greco , Michelangelo , Botticelli
Lauljad: Ella Fitzgerald, Frank Sinatra
Heliloojad : Louis Armstrong , Earl Bostick, Ludwig van Beethoven , Wolfgang Amadeus Mozart
Film : “Asfaldidžungel”
Näitekirjanikud: Arthur Miller, Tennessee Williams
Näidendid: “ Tramm nimega “Iha””, “Prooviesineja surm”
Poeedid : John Keats , Walt Whitman
Restoran : Romanoff’s (Hollywoodis)
Jook : Dom Perignon 1953
Parfüüm: Chanel No. 5
Kosmeetikatoode : Nivea moisturizer
Teatri külastaja, kes ei mõtisklend etenduse pealkirja üle, sai eesriide avanedes aru, et etendus on maailmakuulsast eelkõige lauljast Marilyn Monroe’st. Etendus algas tema kuulsa lauluga “ Happy Birthday, Mr. President”. Üllatav oli peaosatäitja Hilje Mureli oskus esitada seda laulu väga sarnaselt originaalesitajale. Ta tabas hästi ära hääletämbri ja pausid ja oli üldse üllatav oma esitlusega.
Etendus kajastas Marilyn Monroe keerulist armuelu ja tema kasvamist näitlejaks ning kuulsuseks. Lavastaja oli püüdnud näidata etenduses kõiki olulisi nüansse Marilyn Monroe lühikesest elust. Nagu tavapärane muusikalisele etendusele oli seegi rohkete laulude ja tantsunumbritega. Meeldiv oli vaadata sellele ajastule omast tantsustiili ja positiivne oli seegi, et liikumises osalesid Viljandi Kultuurikolledži tudengid. Mõned neist on ennast näidanud varemgi.
Minu arvates oli etendus kuidagi ühtlaseks tervikuks sidumata . Oleks oodanud rohkem ladusat sisu – kohati oli see väga hüppeline. Samas oli ka Marilyn Monroe elu ja lavategevus lünklik ja äkiline ja täis erinevaid emotsioone – kord positiivseid, kord negatiivseid.
Muusikal Marilyn #1 Muusikal Marilyn #2 Muusikal Marilyn #3 Muusikal Marilyn #4 Muusikal Marilyn #5 Muusikal Marilyn #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kriux Õppematerjali autor
retsensioon

Sarnased õppematerjalid

Marilyn Monroe
6
docx

Marilyn Monroe

Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena

Kuulsused
Marilyn Monroe
9
doc

Marilyn Monroe

E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM MARILYN MONROE Ühiskonna referaat 2008 2 Sissejuhatus Marilyn Monroe pole naise sünninimi. Naine sündis esimesel juunil 1926. Los Angeleses, California osariigis. Marilyn Monroe on väga tuntud nais näitlejanna, laulja ja model. Peale selle ei elanud Marilyn Monroe enda emaga koos, vaid rändas perest perre. Kui Marilyn Monroe suri, siis oli ta 36-aastane. Kuid täna päevani ei teada veel, miks Marilyn Monroe suri. On ainult kahtlused, kuidas ta suri. Kuid kindlaid tõendeid veel pole. Elulugu Marilyn Monroe sündis vallaslapsena ja kandis siis nime Norma Jean Mortenson. Tüdruk on kõigest 2 nädalat vana, kui ta antakse kasuvanematele hooldada. Kasuvanemad kohtlevad Norma Jeani sõbralikult, päevad kulgevad kindla plaani järgi ja pühapäeviti käiakse kirikus. Ta tahab olla hea laps ja palvetab seepärast innukalt. Kui Norma Jean on hakanud

Ühiskonnaõpetus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

“jats”, pidades juba siis vahepeal ainukasutuses olnud “džäss’i” ebasoovitavaks (Elisto 1949, I: 134). See tundub päris loogilise lahendusena, sest 1. muusikute keelepruugis on see ammugi juurdunud, 2. inglise keele häälduse aspektist pole sõnakuju “džäss” korrektne, 3. eesti keel on niigi küllastunud võõrlaenudest. 2 Meie kinodes jooksis menukalt USA muusikafilm “Päikesepaistelise oru serenaad”, kus peaosa oli Glenn Milleri džässorkestri muusikal, suur menu saatis Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestrit Vladimir Sapožnini juhatusel kogu tema 8-kuulisel ringreisil (märts–oktoober 1945) NSVLs. 10 džässi, homme reedad kodumaa!” 3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun