Verduni Lahing referaat (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Verduni lahing

Verduni lahing Riin Pajumets 11b Verduni lahing Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Verduni lahing oli esimeses maailmasõjas üks hullemaid ja samas ka mõttetumaid, sest sakslaste soov prantslased puruks lüüa kukkus läbi, kokku hukkus mitu kuud väldanud mammutlahingus miljon noort meest. (Verdun, 1916) Eellugu 1916. aasta alguseks oli Läänerinne jõudnud tupikseisu. Ei Saksamaa ega Antant suutnud enam ette võtta ühtki pealetungi, mis poleks uppunud ründavate vägede verre. Aastal 1915 kasutusele võetud mürkgaasid polnud samuti soovitud toimet avaldanud.

Ajalugu

19

docx

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda - olümpiaad

(Oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega Prantsusmaale saadetav ekspeditsioonikorpuse suurus oli 70 000 meest) AustriaUngari sõjaplaan : · Koostati arusaamaga, et võidelda tuleb kahel rindel ­ lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu · Sõjajõud olid koondatud kahte ossa (väiksem Serbia vastu ja suurem Venemaa vastu) · Arvestati Saksamaa toetusega sõjategevus : Schlieffeni plaani läbikukkumine ja Marne'i lahing : Verduni lahing : Verduni lahing ­ sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid. Heitlus Verdunikindlustuste pärast kestis  Marjanne Priidik 12.c klass peaaegu terve aasta ­ 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli

Ajalugu

16

doc

Referaat "Esimene Maailmasõda"

Antandi riigid vallutasid Saksamaa kolooniaid, võttes Saksamaast lõigatud alad ja tugipunktid suurema 8 vastupanuta, kuigi mõnel pool osutasid sakslased siiski ka visa vastupanu. Merel toimuvas sõjas kasutati esimest korda ajaloos allveelaevu. Sõjategevust toimus seal küll vähe, kuid siiski toimus seal küllaldaselt varitsusi, just eriti inglaste poolt. ,,Viimane" lahing oli 1916. aastal 31.mail nimega Jüüti lahing, mis toimus Taani ranniku lähedal. Sõjaajaloo suurimas lahingus võitjat ei olnudki, sest kumbki ei suutnud üksteist purustada. 9  Sõjategevus läänerindel Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani

Ajalugu

18

docx

Ajalugu 12. klass Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium

Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 20.Veebruarirevolutsioon Venemaal ja tsaari loobumine troonist? 21. "Lusitania" uputamine ja USA sõttaastumine? 22. "Keiserlik pealetung" Läänerindel 1918? 23. Sõja lõpusündmused 1918. aasta suvel ja sügisel? 24. Esimese maailmasõja tulemused? 25. Mida tähendab mõiste "kadunud sugupõlv"? 1.

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

koondamiseks. Briti ekspeditsiooniarmee suurenes 1915. aasta jooksul 1,3 miljoni meheni (ülemjuhataja Douglas Haig). 1916.1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi

Ajalugu

33

docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

Sõjategevus läänerindel  · Saksa väed hõivasid Luksemburgi. Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. · Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff

Ajalugu

21

docx

Teise maailmasõja lahingud

Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1

Ajalugu

12

doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)