Bengt Gottfried Forselius (0)

Pärnu Raeküla Gümnaasium
Bengt Gottfried Forselius
Uurimustöö
Juhendaja : Aili Näär
Autor: Laura Tael
Pärnu 2009
Forseliuse elutee ja seminar
Bengt Gottfried Forselius (1660 – 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana . Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679 -1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama.
1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari , et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilased valiti seejärel õpetajateks. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid: ühe aasta jooksul õpetas ta koolmeistrikandidaadid lugema ja proovis nende pedagoogivõimeid, teisel aastal jätkas ta sobivate noormeestega õppetööd ja kutseoskuse harjutamist, arvestades sealjuures õpetamise ja kasvatamise eakohasust. Seminaris õpiti usuõpetust, kirikulaule, rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Nendesr üksteist asus juba 1686. a. koolmeistrina tööle Kambjas, Kolga- Jaanis , Laiusel, Nõos, Otepääl, Pilistveres, Puhjas, Põltsamaal, Rõngus, Sangastes, Tartus (Maarja koguduse juures). Üheks suuremaks takistuseks Forseliusele oli see, et balti aadel ei soovinud lasta eestlastel haridust omandada. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Kaasa võttis ta Ignatsi Jaagu (Kambjast) ja Pakri Hansu Jüri (Harju-Madiselt), kes näitasid oma lugemisoskust kuningas Karl XI-le ja said temalt kumbki autasuks ühe kuldtukati. 1687 . aastal otsustas kindralkuberner J.J. Hastfer , et koolid tuleb rajada igasse maanurka. Samal aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda taluragvakool ning seada ametisse koolmeister. 1688. aastal oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli Eestis rahvakooli algataja , kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus.
Aabits ja Forseliuse elutee lõpp
Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; pärisnimed eestipärastada nagu näiteks Kristus (ennem Christus), Jaan (ennem Johannes); jätta ära h pikendusmärgina, nagu näiteks kool pro kohl, siin pro sihn; kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nagu näiteks ep taha.
Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa , kuid see pole meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti (silbitatult) ja oli usulise sisuga. Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis - teda võib pidada vana kirjaviisi loojaks. See aga ei tähendanud mingit kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Kirjaviis on ühtlane, põhimõttekindel.
17. sajandi 80. aastatel Riias Fischeri trükikojas ilmunud raamatutes püüti kujundada stabiilset kirjaviisi. Uuendusmeelsed kirjamehed tegid tolle aja kohta radikaalseid ettepanekuid, mida Johann Fischer toetas. See kutsus esile opositsiooni Põhja-Eesti vaimulikkonnas. Uuendatud kirjaviisis kirikuraamatutest kaevati koguni Rootsi kuningale, mille tulemusena osa selliseid raamatuid keelati.
Viimase Stockholmi-reisi ajal ülendati B. G. Forselius Eesti- ja Liivimaa kubermangude rahvakoolide inspektoriks, aga tagasiteel hukkus ta Läänemerel, tõenäoliselt 19. novembril 1688 (mõnes kohas märgitud ka 16. novembrit 1688. aastal. )
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel.
Bengt Gottfried Forseliuse Selts
1986. aastal vallandus 300- aastaste koolide liikumine oma tõese ajaloo kaitseks, mille tuumiku moodustas 12 Kooli Klubi ehk esimesed B. G. Forseliuse koolmeistrite seminari kasvandikega alustanud koolid. 300-aastaste koolide liikumine formeerus 22.02.1989 seltsiks. Avaldamaks tunnustust rahvavalgustusliku tegevuse eest mitmest soost 17. sajandi haritlaskonnale, kelle eredaimaks esindajaks on Bengt Gottfried Forselius, võtsid Rootsi-aja (1561–1721) juurtega koolid oma ühendusele Bengt Gottfried Forseliuse nime. B. G. Forselius oli esimene eesti kirjakeele uuendaja. Neid uuendusi rakendati õppe- ja vaimuliku kirjanduse koostamisel. Tunnustamaks B. G. Forseliuse tegevust eesti vaimuelu kujundamisel ja Rootsi riigi hariduspoliitika edumeelsust 17. sajandi Eestis, asutas B. G. Forseliuse Selts 1991. a– B. G. Forseliuse medali, mis on seltsi kõige kõrgem autasu. Selts autasustab medaliga isikuid, koole , asutusi ja ühinguid teenete eest Eesti kultuuri- ja hariduselu edendamisel , eesti kooli ja haridustraditsioonide järjepidevuse hoidmisel. Medalil on nahkköites raamatu kuju, mille esiküljel on kolm inimfiguuri purjelaeva tekil ja kiri “Bengt Gottfried Forselius 1660–1688”, tagaküljel on õpetava kuke kujutis ja Kolga-Jaani vanasõna “Tarkus tarviline vara”. Medal on nahkkarbis, mille kaant ehib B. G. Forseliuse Seltsi aabitsakukk .
Bengt Gottfried Forseliuse nimeline teenetemedal
Kasutatud kirjandus

• http://www.stmikael.ee/index2.php?option=com_content&do_pdf=1&id=41
  
• http://www.forselius.ee/?Ajaloost_%2F_History
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Bengt_Gottfried_Forselius
  
• http://www.forselius.ee/?Statuudid_ja_laureaadid:Statuudid:Forseliuse_medal
  
• Eesti ajalugu I , lk 117 (Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent , Avita 2005, Tallinn)
  
• ENE 3, lk 39 (Kirjastus „Valgus“, 1988)