Georgeos Bizet ooper „Carmen“ retsensioon (0)

Sander Aasmäe 11HL
2011-10-15
Georgeos Bizet ooper „ Carmen “ retsensioon
Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on „Carmen“ üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb  Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose’st. Esietendusel vilistati Carmen välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma heliloojad nagu Saint-Saëns, Tšaikovski ja Debussy , kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Kuid Bizet ei näinud oma teose tähelendu, kuna kolm kuud hiljem pärast esietendust ta suri.
Istun ja ootan , kuid mida? Muusika hakkab mängima, kardin ei liigu, ning sealt see kostub selle suurepärase teose avamäng, see on lihtsalt perfektne esitus, kõik sobib kokku, midagi ei ole palju, midagi ei ole vähe, kõike on täpselt nii kuidas peab, ja siis avanes kardin, ning, mis sealt paistab!? mingi ekraan, mingid pildid, oled ma ikka õiges kohas? Kuid siis eemaldus ka ekraan, ja kõik oli nii nagu pidi.
Esimese vaatluse miljööks on Hispaania linn Sevilla, algul ei saanud ma aru, kus ja mis? kuid siis sain aru et tegu on vana sigaretivabriku, valvurihoone ja sillaga, ilmub Micaela keda mängis tol korral Heli Veskus , ta hääl oli lihtsalt meisterlik, selline hääl oleks võinud purustada isegi lühtreid, hääle oli kõrge kuid mitte üleliia. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad on tüdruk sunnitud põgenema. José (Mart Madiste),läheneb uue vahtkonna koosseisus , neid imiteerib tänavalaste koor. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid. Üksnes José on tüdrukute suhtes ükskõikne. Saabub ka mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta ), lummatud mehed küsivad talt, millal ta neisse armub. "Ma armastan meest, kes mind ei armasta", on Carmeni vastus. Kui teda ärgitatakse endale armukest valima , viskab ta Joséd lilleõiega. José tardub paigale, kuni saabub Micaëla, kel on noormehele edasi anda kiri ja suudlus tema emalt. José meenutab igatsusega kodu. Kohe kui Micaëla lahkub kostavad tehasest karjed ja naised tormavad välja. Don José ja tema ülem Zuniga(Mart Laur ) avastavad, et tekkinud segaduses on süüdi Carmen, kes kakluse käigus lõikas noaga teise naise nägu. Zuniga üritab Carmenit üle kuulata, ent too keeldub küsimustele vastamast ja laulab üleolevalt mustlaste rahvalaulu. Vihastudes annab Zuniga Joséle korralduse naine arreteerida ja türmi viia. Carmen võrgutab José lauldes, et ta läheb oma sõbra Lillas Pastia kõrtsi lõbutsema ning meelitab meest endaga kaasa tulema . Lubades oma armastuse Joséle kinkida veenabki ta lõpuks meest, et too laseks tal põgeneda. Carmen jooksebki minema ja José arreteeritakse kurjategija abistamise eest.
Järgmises vaatluses peatuvad Lilla Pastia kõrtsis salakaubavedajad. Carmen ja tema sõbrannad Frasquita ja Mercedes laulavad ja tantsivad. Carmen saab teada, et José vabanes arestist ja on kindel, et noormees tuleb tema juurde. Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José. Kunded tervitavad innukalt matadoor Escamillot (Jassi Zahharov ). Mees laulab toreadoori laulu ja teeb samuti Carmenile silma.Kuid Carmen keedub tema lähenemis katsetest. Salakaubavedajad Dancairo ja Remendado selgitavad oma plaane Carmeni ja tema sõbrannadega. Carmen keeldub nende ettepanekust, kuna ta suudab mõelda ainult Josele. Saabub rahvaviisi laulev José ja nad jäävad Carmeniga kahekesi. Carmen ärritab Joséd juttudega oma tantsimisest. Siis tantsib ta üksnes mehele, ent neid segavad kaugelt kostvad trompetihelid, mis kutsuvad sõdureid tagasi kasarmusse. Kui José hakkab lahkuma Carmen ägestub ja mees on sunnitud naisele oma andumust kinnitama. Carmen ütleb, et kui José teda tõeliselt armastab , siis liitub ta salakaubavedajatega. Mees keeldub ja astub uksest välja, sattudes ühtäkki vastakuti Zunigaga, kes tahab samuti koos Carmeniga aega veeta. Armukadedushoos tõmbab ta oma mõõga välja ja ründab kõrgemat ohvitseri, ent mustlased väldivad kahevõitlust - võtavad mõlemalt mehelt relvad ja viivad Zuniga eemale. Nüüd on José sunnitud koos Carmeniga põgenema.
Kolmanda vaatuses tegevus toimub mäekurus, kus salakaubavedajad kaljumäestikku ületades peatuvad. José liitus küll koos salakaubavedajatega, aga Carmen ei armasta teda enam. Tema püsimatu süda kuulub nüüd hoopis Escamillole. Carmen, Frasquita ja Mercedes panevad kaarte. Frasquita ja Mercedes näevad oma tulevikus armastust ja romantikat, rikkust ning luksust, kuid Carmeni kaardid kuulutavad talle peatset surma. Salakaubavedajad planeerivad oma tegevust. Saabub Micaëla koos teejuhiga, et leida üles José. Ta peidab end kaljuseinte vahele. Saabub Escamillo, kes reedab Joséle, et on Carmenist sisse võetud. Salakaubavedajatel õnnestub napilt verevalamine ära hoida. Escamillo lahkub, kuid kutsub Carmeni ja salakaubavedajad härjavõitlust vaatama. Micaëla jookseb varjust välja ja räägib Joséle, et ta ema soovib teda näha. Algul keeldub mees koju naasmast, ent kuuldes, et ema on suremas, annab ta järele. Vandudes, et ta Carmeni juurde naaseb, lahkub José koos Micaëlaga.
Neljas vaatluse miljööks on taaskord Sevilla, kuid see kord väljak areeni ees. Elanikkond valmistub härjavõitluseks ja tervitab saabuvat matadoori ja ta assistente, kartmatuid härjavõitlejaid. Frasquita ja Mercedes hoiatavad Carmenit, et rahva hulgas liigub ringi José ja et ta kavatseb Carmeni tappa. Enne kui Carmen areenile jõuab satubki ta vastakuti kahvatu ja meeleheitel Joséga. Viimast korda nõuab mees ta armastust ja truudust. Kui Carmen viskab Joséle näkku talle kingitud sõrmuse, kaotab mees enesevalitsuse ja pussitab Carmenit südamesse. Naine sureb samal hetkel kui Escamillo areenil võidu saavutab. Pealtvaatajad lahkuvad areenilt ja ei tea juhtunust midagi, kuid murtud José tunnistab oma teo kõigi ees üles, hüüdes "Ah Carmen! Ma Carmen adorée!"
Kõige rohkem meeldis mulle ooperist toreadoori aaria, see tekitas sellise vanaaja härjavõitluse tunde, nagu olekski Hispaanias, see lugu oli emotsionaalselt väga kaasahaarav, see pani , kogu selle ooperi üle pingsalt mõtlema.
Võrreldes seda ooperit varasema kontserti kogemusega, siis see erineb totaalselt, olen rohkem rokk ja metal muusika austaja, kui klaasikalise ja sügavamõttega muusika kuulaja .
Kokkuvõtteks, tasus see oma pingutused ära, kuna emotsioonid pärast etendust olid lihtsalt vapustavad, pole öelda mitte ühtegi halba sõna ei dirigendile ( Risto Joost) ta suutis kogu orkestri panna tegema seda, mida tema soovis, ta tegi ära kuulatud paladele nagu uue, kuue, ta andis neile uue ilme, ja need ei olnud enam igavad .