Tapa linn (0)

Tapa  linn 
Autor Karmen  Rebane  
 
Tapa   on  5478  elanikuga  vallasisene  linn  Põhja-Eestis  Lääne-Viru   maakonnas .  Tapa  linna 
pindalaks  on  7
1 ,  
4 km 2 ,  mis  on  võrdne  Viljandi  pindalaga.  Tapa  on  eelkõige  tuntud  oma 
raudteejaama ja kaitseväelinnaku poolest.  
 
Tapa  nimi  tuleb  Tapa  küla  nimest,  kahjuks  pole  teada,  millal  Tapa  küla  tekkis,  kuid Tapat 
mainiti  esmakordselt  külana   1482 .  aastal  ja  mõisana  17.  sajandil.  19.  sajandil  rajati  Tapa 
mõisa   aladele   raudteejaam,  mis  sai  oma  nime  mõisalt,  seejärel  tekkis  Tapa   alevik ,  mis  sai 
oma nime Tapa raudteejaamast ning 1926. aastal sai Tapa linnaõiguse.  
 
Algselt  kutsuti  Tapat  Tapsiks  ning  enamus  pärimuste  järgi  sai  Tapa  oma nime lahingute ja 
langenutega,  kuid  sellel  puudub  ajalooline  tõepõhi.  Veel   seostatakse   Tapa  nime  Tapa 
majanduselus suure osatähtusega olnud liha- ja vortsitööstustel ning
 
 seetõttu kutsuti alevikku 
pikka aega vorstilinnaks.  
 
 
Raudteejaam 
Tapa  linna   ajaloolane   Harri  Allandi  mainis  kord  oma  kõnes,  et  Tapa  linn  sai  oma  elu 
raudteelt.  Kõigest  147  aastat  tagasi  laius praeguse Tapa kohal põline laas, kus polnud peale 
huntide   ja  rebaste  mitte  kedagi,  kuid  seoses  Paldiski-Peterburi  rongiliini  ehitamisega  raiuti 
kuusemetsa lai siht ja 1870. aastal toimus Balti jaama pidulik avamine.  
1875.  aastal  alustati  Tapa-Tartu  harutee   rajamist   ning  kõigest  aasta  hiljem  väljus   rong  
Tallinnast  läbi  Tapa   Tartusse .  Pärast  seda  sai  Tapast  kiiresti  kasvav  raudteeasula. 
Raudteelistele  rajati  elamuid,  võõrastemaju,   apteek ,  kool,  kõrts,   hobupostijaam   ja 
väiketööstuseid.  Tapast  sai  ruttu  põhiline  raudteesõlm  ning  tänu  sellel  sai  Tapa 
raudteejaamast II klassi jaam, kuhu loodi ka veeremi remonditöökoda ja depoo.  
1940.ndad  aastad  on  Tapa   raudtee   ajaloos  traagilised  aastad.  Nendel  aegadel  pandi 
kaubavagunitesse üle saja inimese, et nad Siberi poole teel saata. Asumisel lõppes umbes 20
   
tapalase  maine  tee  ja  30  meest  lõpetas  vangilaagris.  Tapa   raudtee   on  ka  21.  sajandil  tähtis 
sõlmpunkt  Eesti  raudteevõrgustikus  ning  kuigi  raudtejaam  enam ei tegutse,  suviti  toimuvad 
seal  erinevad   teatrietendused   ja  avatakse  ​pop-up  kohvikuid  ning  on  üks  Tapa 
põhisümbolistest. 
 
Kaitsevägi 
Kaitseväelinnaku  esimese  rajatise,  ​lennuvälja​,  ehitamist  alustati  1939.  aastal  ning  lõpetati 
1950.  aastal.  Lennuvälja   alale   jäävad   talud   asendati  mujal  Saksamaale  lahkunud  Balti 
sakslaste taludega või osteti
 
 riigi poolt
 
ära.
 
Pärast
 
 Eesti taasokupeerimist ​Teises maailmasõjas 
suurendas  ​Nõukogude okupatsioonirežiim linnaku ala kuni 9 ruutkilomeetrini. 1990. aastate 
alguses võttis Kaitseliit Tapa sõjaväelinnaku enda kätesse. 
1990.  aasta  märtsi  alguses  nõudis  Tapa  elanikkond,  et  sõjaväelennuväli  likvideeritaks,  sest 
see  kahjustas  elanike  ja  ümbruskonna  tervist.  Tapa  linna   joogivesi   oli  muutunud 
kasutamiskõlbmatuks ja heitgaasid mürgitasid nii õhku kui ka aiasaadusi, mis koos
 
 kaasneva 
müraga tekitasid elanikele
 
 (eelkõige lastele)
 
 närvisüsteemikahjustusi. Lennuvälja
 
sulgemiseks
 
 
hakati  koguma  allkirju  ning  kuu  lõpuks  kinnitasid  keskonnakaitseminister  Tiit  Nuudi, 
ehitusminister Peeter Palu ja tervisehoiuminister Laur Karu, et lennuväli on kasutuskõlbmatu.  
Tapa  sõjaväelinnak  on  Eesti  kaitseväe  suurim  sõjaväelinnak.  Seal  asuvad 
suurtükiväepataljon,  õhutõrjepataljon,  ​1.  jalaväebrigaadi  tagalapataljon  ja  pinoeeripataljon. 
Linnaku  kõrval  asuv  Kaitseväe  keskpolügoon  pakub  ideaalseid  võimalusi  suurtükkide 
laskeharjutusteks  ja  manööverdamiseks.  Tapa  sõjaväelinnakut  külastavad  sõjaväeüksused 
välisriikidest  ja  teistest  sõjaväelinnakutest  mitu  korda  aastas.  Hetkel  viibivad  Tapa 
sõjaväelinnakus  õppuste  puhul  sõdurid  näiteks  Suur  Britanniast,  USA-st,  Eestist  ja 
Prantsusmaalt. Veel on kaitsevägi koduks eestlastest ajateenijatele.  
Igal  kevadel  toimub  kaitseväes  kevadtorm,  kus kontrollitakse ajateenijate arengut ja, kuidas 
sujub  töö  ajateeinjate  ja  kaitseväelaste  vahel.  Kevadtormi  kaasatakse  ka  Eestis  õppustel 
olevad välismaalased.  
 
 
 
 
Haridus  
1839. aastal loodi Ambla
 
kihelkonda
 
Tapa
 
 külla vallakoolimaja,
 
mis
 
 oli algselt ilma korstnata 
rehetare,  mis  oli  rohkem nagu koht, kus mõne kirjaoskaja poolt õpetati lapsi lugema. Sellist 
koolisüsteemi  kasutati  Tapal  veel  järgmised  29  aastat.  1868.  aastal  ehitati  vana  koolimaja 
lähedusse uus kolmeklassiline koolimaja-
 
maja
 
 oli õlgkatusega ning
 
 klassis olid olemas pikad
 
 
pingid , tahvel, kantsel ja orel.  
Tapa  asula  esimeseks  kooliks  oli  1885.  -  1911.  aastani  tegutsenud  Katherine  Masingu 
erakool . Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui
 
 ka 
tüdrukud.  Õppeaeg  oli  2  aastat  ning  sinna  võisid  minna kõik kuni 12-aastased lapsed, kelle 
vanemad suutsid aastas 16  rubla  õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa
 
keelt,
 
 
ilukirja ,  käsitööd,  liikumist,  artimeetikat,  vene  keelt  ja   laulmist .  Koolis  õppis  korraga 
keskmiselt 23 last.  
21. sajandil asub Tapal kaks kooli: Tapa Gümnaasium
 
 ja Tapa Vene
 
 Põhikool. Neist
 
 suurem, 
Tapa  gümnaasium,  rajati  1919.  aastal  ning  on  alates  sellest  ajast  olnud  Tapa  linna  suurim 
kool. Praegu on Tapa Gümnaasium kodukooliks 520 õpilasele.  
 
Kultuurielu 
Esimeseks Tapal asuvaks seltsimajade
 
 eelkäiaks saab pidada 1890.
 
aastal
 
loodud
 
 “Harmonie” 
seltskondlikku ühendust. Algselt olid see kohaks kus piljardit mängida ja lihtsalt aega veeta.
 
 
1904.  aastal  tehti   majale   juurdeehitis  ja  loodi  näitelava  ja  näitlejatele  eraldi  tuba.  ​1​930. 
aastatel  tegutses  Tapal  arvukalt   orkestreid   ja  laulukoore,  Tegutsesid  Tapa  ENKS-i  ja 
Soomusrongide Rügemendi allohvitseride kogu segakoorid. Kohalikud näitetrupid lavastasid
 
 
näiteks  Jakob Liivi "Ordumeistri", O. Lutsu " Tagahoovis ", Jones´i opereti "Geisha". 
1950.  aastal  loodi  Tapa   rajooni    kultuurimaja ,  põhimõtteliselt  kõik  50.-60.  aastate 
kultuurisündumised  viidi  sinna.  Kultuurimaja  oli  olemas  oma   orkester   ja  tantsugrupp  ja 
näitering.  
1993.  aastal  loodi  kultuurikoda,  mis  on  endise  kultuurimaja  eest.  Seal  toimuvad  enamikud 
kultuurisündmused ja kultuurikoja poolt korraldatakse
 
 Tapa linnas
 
aukohal
 
 olevad Tapa
 
 linna 
päevad. 
21.  sajandil  on  Tapa  linnas  olemas   muusikakool ,  kunstikool,  raamatukogu, noortekeskus ja 
erinevad trennid (tuntuim on käsipall). 
 
Tutntud isikud 
Tapalt  on  pärit  palju  Eestis  tuntud  inimesi.   Nendest   kuulsaimad  on  näiteks  lauljanna   Elina  
Born,  ooperilaulja  Reigo Tamm, animafilmirežissöör, karikaturist, graafik ja osaline kirjanik 
Priit Pärn, laulja ja lavastaja Artur Rinne, kirjanik Ellen Niit ja luuletaja Linda Ruud. 
 
 
Usk 
Jakobi kirik  
Medodistide kirik 
Tapa Apostlik Õigeusu Kirik