mulla kujunemine ja mullaprofiili ehitus sõltuvad lähtekivimi murenemise kestusest, selle mineraalsest ja keemilisest koostisest ning kliimast. Eristatakse mitut mullahorisonti. (sõnastikus joonus) Mullaprofiil- mullahorisontide püstläbilõige. Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi ) Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad mullahorisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine- mullatekkeprotsess, mis toimub kestvalt märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. (sõnastik) Sooldumine- Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setet ärakanne
× Mussoon võtab enda alla sadu kilomeetreid 2. Briis × Lühikese ulatusega × Tekib ööpäeva jooksul 3. Mäe ja meretuuled × Päeval soojendab päike orus õhku ja see kerkib mööda mäekülge üles × Öösel orus õhk jahtub ja soojem õhk valgub mäest alla orgu 4. Föön × Kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul 2 Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär × Tekitab rõhkude vahe mäeaheliku tuulepealse nõlva kõrgrõhuala ning tuulealuse nõlva madalrõhuala vahel. Vastu mäeahelikku puhuv tuul lükkab õhu mägede jalamilt üle mägede. Mööda mäekülge ülespoole liikuv õhk paisub ja jahtub, sest õhurõhk on kõrgemal madalam. 5
MÖÖDASÕIT Möödasõiduks loetakse teistest autodest ettejõudmist vastassuunavööndi kaudu Ainult see on möödasõit, ülejäänud tegevusi nimetatakse teisiti! Ettejõudmine väljumisega omalt sõidurajalt Ettejõudmine väljumisega Ettejõudmine sõidurajalt omalt sõidurajalt väljumata Ümberpõige Ettejõudmine sõidurajalt väljumata MÖÖDASÕIT Ümberpõige Ümberpõige Roheline auto seisab Möödasõiduks loetakse möödumist ühest või mitmes...
Pöörijoonte ümbruses kujunevad kõrgrõhualad, sest õhk laskub. Ekvaatori ümbruses aga madalrõhuala, sest soe õhk tõuseb. Õhk liigub pöörijoontelt ekvaatori suunas. Coriolise jõu tõttu pöörduvad tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Ülemaailmsed õhurõhualad ja tuuled: Pooluste ümbruses püsiv kõrg-rõhuala – külm, raske õhk – ja idatuuled (90 N) Parasvöötmes kujuneb madalrõhuala ja lääne-tuuled (60 N) Pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhu-alad, passaadid (30 N) Ekvaatori ümbruses püsiv madalrõhuala – soe, kerge ja tõusev õhk (0 N) KLIIMA Põhikliimavöötmed: Arktiline vööde (aasta keskmine temp. alla nulli, sademeid aastas alla 250mm) Parasvööde (esineb 4 aastaaega, valitsevad läänetuuled, eristub meriline ja mandriline kliimatüüp) Mereline kliima: - Jahe suvi, pehme talv, väike aastane temperatuuri amplituud, ühtlaselt sademeid
Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega. Leetmullad • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest Heletaiga Valgusrikas, hõre. Kliima mandriline- külm ja kuiv. Mullad väheviljakad: liivased, igikelts. Mänd, lehis Puhmad, samblikud. Tumetaiga
1) Tuuletekkelised hoovused tekivad veepinna kihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Sellepärast sarnanevadki need tuulte üldise liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest (?) ja tihedusest. 2) Soolsuse või temperatuuri erinevustest tekkinud hoovused Need on süvavee hoovused, kuna tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tihenemise suurenemise tõttu (suurem soolsus või madalam temp.). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu. Hoovuste mõju kliimale hoovused mängivad tähtsat rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel. Soojad hoovused tekivad ekvaatori piirkonnas ja liiguvad pooluste suunas. Toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Kõrgem vee temp. soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. Külmad hoovused tekivad pooluste piirkonnas ning
maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2.Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3.Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
Mõttetusele reageeriti mõttetustega. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut Kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Francis Picabia (1871-1953) Francis Picabia (1871-1953) Õrnus Francis Picabia (1871-1953) Tantsud kevadel Udnie Marcel Duchamp (1887- 1968) Marcel Duchamp (1887- 1968) Pudelikuivatusrest Duchampi purskkaev Marcel Duchamp (1887-1968) Trepist laskuv akt Pruut/ Mariee’ Marcel Duchamp (1887- 1968) Duchamp 1919 Leonardo da Vinci 1503 Hans (Jean) Arp (1887-1980) Portree monokliga Hans (Jean) Arp (1887-1980) Demeter Unenägu Hans (Jean) Arp (1887-1980) Väike modell Kolm punga Hans (Jean) Arp (1887-1980) Vallatu puuvili Sürrealism Tänini väga elujõuline vool Alguse sai 1919, kui ilmus Bretoni ja Soupault´ luulekogu
Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Lagundatakse huumus või kõduhorisondi all olevast kihist mulla sekundaarsed ja primaarsed mineraalid, v.a kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim (l, sl või ls 1) Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14. Huumuse koostis Taimsed ja loomsed laguproduktid, mikroorganismide hüdrolüüsi produktid. 15. Momendiniiskuse astmed
silpe eraldavad. 3.3 Intonatsioon Tuumatoon on viimasel intonatsioonigrupi rõhulisel silbil. Kui tuumsilp ei ole selles grupis viimane, siis tuuma helikõrgus kandub temale järgnevatele nõrkadele silpidele. Tavaliselt on madal langev toon iseloomulik väidetele ja eriküsilausetele ja kõrge tõusev iseloomulik valikküsilausetele Kõige levinum muster deklaratiivsete lausete ja küsilausete puhul on pidevalt laskuv muster. Helikõrgus on alguses üsna kõrge ning siis madaldub progressiivselt samm sammu haaval, kuni saavutab põhitooni ning lõplikult madaldub. Eestuumalistes kontuurides on rõhuline silp üsna madal ning talle järgneb kõrgetooniline rõhuta silp, see on iseloomulik nii sõnadele kui fraasidele.
Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused. Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kro9umoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool,
äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C LõunaAlpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Veestik LõunaAlpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (AsiaPacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
pH üle 6,0, siis muld on külklastunud. Leostumine- mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel mood vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse kihtidesse. Esineb rähkmuldades, leostunud ja leetjates muldades. Horisonti eiraldi ei moodustu. Lessiveerumine- eluvioakumulatiivne protsess, kus ibe, peen tolm ja savi paigutatakse ülemistest kihtidest alumistesse ilma keemiliste muutusteta. Vaja: savi olemasolu, laskuv veeliikumine, filtratsioon peal olema võimalik, kerge lõimis ja neutraalsed tingimused. Toimub: mulla pindmistes kihtides, muld käitub kui sõel: üks kiht vaesub teine rikastub. Tekib: A horisondi all tekib heledam savist vaesunud El horisont edasi pruun Bt. Leetumine- eluviaalne mtp, primaarsed ja sekundaarsed mineraalid lagundatakse fulvohapete ja humiinainete mõjul lihtaineks. Vees lahustuvad ühendid eemaldataske mullast.
liikumisel oluline roll ka anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete liigutamisel. Vee liikumine toimub sealjuures erinevates suundades kahe vooluna: 1) Tõusev vool e. transpiratsioonivool Juurtega saadud vesi ja selles lahustunud anorgaanilised ühendid liiguvad mööda ksüleemi e. puidu sooni taimes ülespoole. Nii varustatakse kõiki taimeosi kiiresti vee ja mullast võetud toiteainetega. Tõusev vool lõpeb vee transpiratsiooniga taimest. 2) Laskuv vool e. assimilatsioonivool Laskuva vooluga suunatakse taime maapealsetes osades moodustunud orgaanilised ühendid (eelkõige fotosünteesil tekkinud suhkrud) taime teistesse osadesse. Mida intensiivsem on fotosüntees, seda kiirem on ka laskuv vool. Vesi koos orgaaniliste ühenditega liigub floeemi e. niine sõeltorude kaudu allapoole. Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taime lehtedest välisõhku. Erinevalt
süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 9. Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, seega on seal kuivad ilmad ning õhk ei tõuse, vaid langeb. Kuna laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivaks, siis ongi ekvaatori juures pidevad kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Passaadid, püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled, kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõuapoolkeral kagupassaadid. Passaadid tekivad aga maapinnalähedases õhukihis liikuvate laskunud õhuvoogude tagajärjel. 10. Mussoonide teke Mussoonid on tuuled, mis puhuvad maa ja mehe vahel. 11
kõrgemates õhukihtides puhuvad tuuled piki isobaare kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. maapinna lähedal vähendab Coriolise jõu mõju aluspinna hõõrdejõud Ekvaatori ümbruses kujuneb välja püsiv madalrõhuala (sest päikese kõrgusnurk on suur) - soe, kerge ja tõusev õhk (on tõusvad õhuvoolud) KEHTIB SIIS KUI PÄIKE ON EKVAATORIS! 30°N pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhualad , passaadid (tuule liik. tuuled mis puhuvad 30 laiuskraadi lähedal ekvaatori poole - kõrgrõhualalt madalrõhu alale) (õhk muutub soojemaks, sademeid ei teki, soe õhk mahutab endasse rohkem veeauru ja ülejääki ei teki) 60°N parasvöötmes kujuneb madalrõhuala (sest aluspind soojeneb ja on tõusvad õhuvoolud) ja läänetuuled Pooluste ümbruses püsiv kõrgrõhuala - külm, raske õhk - ja idatuuled.
· Niineosa e floeem sõeltorud saaterakud · Puiduosa e ksüleem trahheed trahheiidid Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemi ehk niineosa kaudu · Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime · Lahused liiguvad takistamatult nn torudes, ühest rakust teise pääseb vedelik läbi pooride Floeem koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest
Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke (>10 cm) kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab tekib leet- ehk väljauhtehorisont. Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Kamardumine mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või
juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. ÜLDINE ÕHURINGLUS 1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2.Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3.Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool
Litosfäär Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema...
ehk esimese rea asukohta ei muudeta, vastasel juhul olgu valitud Päisereata (ingl. No header row). Tingimuse Sortimisalus (ingl. Sort by) esimesest rippmenüüst leiad veergude pealkirjad, millise veeru järgi soovid sorteerida. Rippmenüüga Tüüp (ingl. Type) saad määrata, kas veerg sorteeritakse teksti (ingl. Text) või arvavaldise (ingl. Number) järgi. Tõusev järjestus (ingl. Ascending) – kasvavas järjekorras: 0 9, A Z Laskuv järjestus (ingl. Descending) – kahanevas järjekorras: 9 0, Z A Tabelit saab sortida kuni kolme erineva lahtri järgi (Sortimisalus, Järgmine alus ehk ingl. Then by ja Järgmine alus), põhiline sortimine toimub tingimusega Sortimisalus valitud lahtri järgi. Teksti on võimalik sortida ka väljaspool tabelit, seejuures peab sorditav nimekiri olema vormindatud samal viisil nagu tekst, mis muudetakse tabeliks, st varustatud Word-ile sobivate
Näide: Vahupärleid ritta lükib meri, Hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. Lainte rütmi kajastab mu veri; Igas libles tuikav päiksekiir. 6. Kõnekujundid, lause kujundid, muud poeetilised võtted Epiteet Sümbol Isikustamine Võrdlus Kordus 1. „Tõde“ Su liha on kui surnud hein, mis kuivab piibli kaante vahel. Su märtripalet kroonib lein ja jalus kõmiseb sul ahel. ja madu, laskuv tarkuspuust, su näkku sülgab kahtlushapet … Oo, lõõskav tõde Looja suust, mis koltub meis kui vana tapet! 2. „Järel revolutsiooni“ 1 On kõrtsikoopad pärani kõik lahti, vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib. Nüüd viimne tuli löögem elutahti, Mis ruttu maha käib. Ministriga joob sinasõprust lurjus ning õigust ratsapiits taas mõõdab turul*, vereaurust purjus, kus poodi viimane patriits. * Autor kasutab irooniat
kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm. Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude. Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud. Mööda niineosa liigub orgaaniline aine allapoole (sümplastiline transport) – laskuv vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata. Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks.
30. laiuskraadidel valitseb kõrgrõhuvöönd 60. laiuskraadidel madalrõhkond polaaraladel kõrgrõhkkond · Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. · Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. · Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab seal liikuma pooluste suunas. · 30. laiuskraadideni jõudes on õhk jahtunud, ja hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. · Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. · Maapinnalähedases õhukihis liigub osa lasknud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. · Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma suunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid . · Seega üldiselt domineerivad troopikas
Radoon tungib läbi igasugustest hoonete pragudest ja on hoonetes ca 10 korda suurem, kui väljas. Bioloogilist mõju põhjustab lagunemisenergia, mille inimene gaasimolekulide näol sisse hingab. Energiasambad Energiasambad on looduses esinevad erineva tugevuse, struktuuri ja konsentratsiooniga sambakujulised energiavood. Energiasambad kannavad endas erinevaid laenguid kandvaid osakesi ja eluenergia voogu (QI). See võib olla laskuv, tõusev, spiraalne jm. Energiasambad võivad ulatuda kuni 20 meetri piiridesse. Asukoht ei ole neil stabiilne ega eksisteeri igavesti. Energiasamba energiaväli võib olla harmoniseeriv, hajuv, agressiivne, positiivne või negatiivne. Viibimine energiasamba energiaväljas mõjutab inimese energeetilist seisundit sõltuvalt välja omadustest. Ta võib korrastada kui ka üle doseerida inimese energiavälja, suurendada isiku
alistumist tundejoovastusele, jumalakogemusele. Maalikunst. Maalikunstis põimusid omavahel mitmed vastuolulised suunad – ühelt poolt oli hinnas toretsemine ja elukauged allegooriad, teiselt poolt jõuline ja lopsakas loomutruudus, isegi naturalism. Itaalia realistlikku maalisuuna ja üldse baroki suurimaid meistreid oli Caravaggio, kelle elu oli lühike ja dramaatiline, kuid loomingu poolest uudne ja rikkalik. Ka inimesena oli Caravaggio rahutu ja energiline, sageli konfliktidesse laskuv, äkilise temperamendiga, järeleandmatu oma põhimõtetes. Sellise iseloomuga kaasnes ohtralt tülisid, kohtuasju ja põgenemisi solvatute eest. Üks temapoolne uus asi maalikunstis oli, et ta väidetavalt maalis oma pilte otse, ilma kavandeid ette joonistamata. Caravaggio loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu, eriti lihtsate inimeste kujutamine, keda ta püüdis kujutada nii, nagu ta neid nägi. Ka usulisi teemasid käsitles Caravaggio idealiseerimata, argiselt
Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. 4.Vee tähtsus organismides - On suure soojusmahtuvusega, hoiab organismisisest püsivat temperatuuri, hoiab ära ülekuumenemise. Transpordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf), seega ka ainete transpordi (ka taimedes nt tõusev ja laskuv vool). Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. 5.Orgaanilised ained : valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, lipiidid näide ja olulisem tähtsus organismides Valgud Valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Nt vereplasma valgud globuliinid. Nukeliinhapped DNA ja RNA. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7. Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. (õp lk 89 joonis 5.16) Üldine õhuringlus 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60
Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused. Juhtkoed. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Floeem (niineosa) koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest. Sõeltorud koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja
Tipmine meristeem asub varte, juurte ka pungade tippudes. Toimub taime pikkuskasv. Külgmine meristeem ehk kambium,rakkude jagunemine tagab taime jämeduskasvu. · korp- kaitseb puud külma/kuuma eest, mehhaaniliste vigastuste eest, kahjurite ja haiguste eest · niin ehk floeem- koosneb tugikoest ja mahlu juhtivatest kudedest. Mööda niine osa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest säilitus- ning tarbimiskohtadesse. Toimub laskuv vool. · kambium- juurdekasvukiht, mis toodab sissepoole puidurakke ja väljapoole koorerakke. Tänu kambiumile toimub puu ja tema kõigi osade jämeduskasv. · ksüleem-ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Seda protsessi nimetatakse taime tõusvaks vooluks. · säsikiired- horisontaalsuunalised, säsi niinega ühendavad säsija ollusega täidetud radiaalsed kanalid,
Noor mäestik- mägede tipud on teravad, nõlvad järsud Tasandik- väikeste kõrgusvahede ja väheliigestatud pinnamoega ala Madalik- kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200m Alamik- allpool maailmamere taset asuv tasandik Nõgu- suletud piirjoonega süvend, mille põhjas võib olla järv, soo Org- ühes suunas avatud piklik süvend maapinnas Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv Ookeani keskmäestik- ookeaninõos paiknev enamasti veealune mäestik Süvik- pikliku kujuga sügav koht ookeaninõos Absoluutne kõrgus- koha kõrgus meetrites merepinnast Suhteline kõrgus- ühe koha kõrgus teise suhtes Kurrutus- kivimikihtide liikumine, mis tekib maakoore kokkusurumisel, kui setete või kivimite kihid lainjalt voltideks kokku pressitakse Samakõrgusjoon e horisontaal- kinnine (kontuur)joon, mis läbib ühesuguse
püstised, veidi ümardunud püstiste tippudega. KAEL: Keskmise pikkusega, kaarduv, tüvest hästi püstine. Traavil sirutub kael niimoodi välja, et pea on veidi ettepoole ulatuv. KERE: Selg: Sirge ja tugev, turjast kuni laudjani kulgeva horisontaalse ülajoonega. Keskmise pikkusega,mitte ebaproportsionaalselt lühike ega ka ülemäärasest pikkusest tulenevalt nõtkuv. Nimme (lanne): Tugev ja hästi kuivade lihastega, rinnakorvist kitsam ja külgsuunas kergelkumerdunud. Laudjas: Laskuv, kuid mitte nii järsk, et selle tõttu oleks tagajalgade tõuge jõuetu. Rindkere: Sügav ja jõuline, kuid mitte liiga lai; rinnakorvi kõige madalam punkt asub vahetult küünarnukkide taga ja nendega samal kõrgusel. Roided on kohe lülisambast alates hästi kaardunud ja muutuvad külgedel allapoole suundudes lamedamaks, et võimaldada vaba liikumist. SABA: Saba on hästi karvane ja kujult rebasehända meenutav. Saba kinnitub pisut allpool
Selle kaudu liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest ja okastest puittaime teistesse osadesse (laskuv vool), põhiliselt juurtesse. Tüve ristsuunas liiguvad toitained niinest algavaid ja säsi poole kulgevaid säsikiiri pidi. Niineosa tähtsaima koe moodustavad sõeltorud, mille vahel paiknevad elusad protolasmaga täidetud saaterakud. Niineosast võib veel leida niineparenhüümi ja puitunud rakukestadega niinekiude. Sõeltorude kiht, milles kulgeb laskuv vool, on üpris õhuke – saarel vaid 0,02 cm ning paplitel ja pajudel 0,08-0,1 cm. Puukoor koos niineosaga moodustab tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust. 3. Järgmiseks tüve kihiks on alg- e meristeemkoe aktiivsetest rakkudest koosnev ühe, harva mitme rakukihiga kambiumikiht, tänu mille tegevusele toimub puutüvede jämeduskasv e teiskasv. Kambiumirakud on õhukeseseinalised, suuretuumalised,
Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). 5.Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horisonte, peamiseid mullaprotsesse, viljakust, probleeme. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja
31. Brake system pidurisüsteem 32. To direct juhtima 33. Even numbers Paarisarvud 34. To arrange in line Paigutama reas 35. Inline engine reasmootor 36. Awkward kohmakas 37. To split in two jaotama kaheks 38. To arrange in a vee Paigutama V-kujuliselt 39. V-engine V-mootor 40. To lay flat paigutama lamedalt 41. Flat engine lamamootor 42. Boxer engine boksermootor 43. Sophisticated Keerukas 44. Piston Kolb 45. Downward stroke Allapoole laskuv takt 46. To suck (in) (sisse) imema 47. Mixture of fuel and air Kütuse ja õhu segu 48. To compress Kokku suruma 49. To ignite süütama 50. To explode plahvatama 51. To expand paisuma 52. To force Sundima 53. To provide võimaldama, valmistama 54. Power stroke töötakt 55. Sequence järjestus 56. Exhaust heitgaas 57. Shaft võll 58. Drive hoog ; käivitus 59. Gear ülekandeseade 60. Revolutions per minute = rpm Pööret minutis 61
Pikk pill. J. Hayden ,,Trompeti kontsert". Taaskord sümfooniaorkester, trompet siiski kõige paremini välja kuulda. Rõõmsameelne, vahepeal üritatakse tekitada põnevust. Mida madalam heli, seda suurem-pikem pill. Valmistati hõbedast või pronksist. (Tutanhamoni hauakambri hõbe). Pille kasutati jumalate austamiseks pillid jumalate kultuspillid. Väga kõrge tasemega muusika. · Laskuv pentatoonika, hiljem 7-astmeline helirida, mis oli jaotatud 24ks osaks, kuid kasutati vaid 17. · Aasia muusikast mõjutatud. · Preestrite salateaduseks peeti muusikat. · Hironoomia (Eg muusikakunstist pärit mõiste) meloodiakaare näitamine käega (kasutatakse käezeste). (Kantor kiriku lauluõpetaja). Neid liigutusi kasutatakse ka tänapäeval Eg koptikirikutes. Arvatakse, et sellest arenes
kivimimaterjali kuhjumine reljeefi madalamatesosades Mis on briis- briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetusläheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi. Mere- ja maabriis-esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. see tekitab merelt maale puhuva briisi. öösel on olukord vastupidine. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperinevused on öösel väiksemad kui päeval. Mäe- ja orubriis- päikesekiires soojendavad orukülgi, mis omakorda annab osa soojusest õhule, mis hakkab mööda mäe külge tõusma(orubriis). öösel jahutuvad mäetipud kiiremini ja külm ja tihedam õhk laskub alla orgudesse-tekib mäebriis. Maavärinate teke ja nende seotus laamade liikumisega- Maavärin on
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, ...
Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed. kagupassaadid K K Laskuv kuiv läänetuulte M õhk. vöönd Kerkiv niiske õhk, sademed. 21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust
ff) demokraatia hiilgeaeg Ateenas (vt kodus kindlasti õpikust lk 111-112) 2. Kujutle, et koostamisel on õpilastele mõeldud käsiraamat, mis koondab lühiülevaateid ajaloo kursuses läbi võetud sündmuste kohta. Sina oled selle käsiraamatu üks autoritest ja Sinu ülesanne on kirjutada käsiraamatusse kokkuvõte Trooja sõja ja Peloponnesose sõja (nimetatakse ka Peloponnesose sõdadeks) kohta. Jälgi, et tekst oleks informatiivne, ülevaatlik, mitte detailidesse laskuv, lisa kõrvale sobiv(ad) illustreeriv(ad) materjal(id). Tekst ei tohi olla pikk, sest arvesta, et kogu selle materjali peale, mis seal käsiraamatus on (oluliste sündmustega seotud märksõnad riikide tekkimisest kuni tänase päevani välja), tuleb õpilastel sooritada 12. klassi lõpus arvestus. NB! Lubatud pole teksti ühelt Interneti lehelt otse sõna-sõnalt kopeerida! Trooja sõda (1200 eKr)
liikumine palav-, paras-ja külmvöötmes. Pssaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega. 3. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 4. Jahtunud Õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 5. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 6. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga
Tekivad teised mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur. 3) Võrrelge õhuringlust ekvaatori 300 põhja. Ja lõunalaiuse vahel. ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust, õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhu ala tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma poolest suunas jahtunud õhk hakkab laskuma tekitades aluistes õhukihtides kõrgrõhu ala laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad päikesepaistelised ilmad. 4) Aafrika kaart PILET 8 1) Millistes piirkondades maakoor hävib ? Millised protsessid seal toimuvad ? Maakoor hävib laamade kokkupõrke piirkonnas. Kui kokku põrkuvad ookeaniline ja ookeaniline maakoor, siis paksemate setetega maakoor vajub vahevöösse ja sulab seal.
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Vee...
Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta 6)Inimfaktor - (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega) 51. Leetumine. leetumine-mulla mineraalosa lagunemine orgaaniliste hapete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas, karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Laskuv veevool. Kergel lõimisel. Mullaviljakus väheneb 52. Lessiveerumine. lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste (savi) ümberpaigutamine laskuva vee toimel mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja karbonaatne lähtekivim. Ei põhjusta mulla hapestumist. Saviosakeste esinemine 53. Savistumine. savistumine- bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite
pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009). Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud. · Viitina mõis (Rõuge vallas) esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896
Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam, umbes 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, 60. laiustel on keskmine õhurõhk jälle madalam ja polaaraladel kõrgem. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud, et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suuremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. 18) Pasaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
· Mineraliseerumine orgaaniliste ühendite lagundamine anorgaanilisteks, valdavalt bakterite ja mõningate seente toimel · Mullahorisont mulla vertikaalses läbilõikes eristatavad kihid, mis on tekkinud mulla arenemise käigus · Mullaprofiil mulla pästsuunaline läbilõige (u 1m) kus on näha erinevad mulla horisondid · Mulla veereziim · Leetumine mulla mineraalosa lagundamine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab- tekib leet ehk väljauhtehorisont · Kamardumine huumushorisondi tekkimine maapinnale · Soostumine toimub turvastumine tundra aladel kus on liigniiske · Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakas või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
