Luulekogu analüüs: Heiti Talvik „Palavik“ (0)

Luulekogu analüüs
1. Heiti Talvik „ Palavik “
2. a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge, ängi täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit.
b)
„Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“
Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust,
Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva!
Mis edasi elab vaid seks, „ Eleegia “
Et vihata ennast ja teisi Mu süda meeltekoldes tuhastub
„Ahastus“ Ning aju söestub nikotiini vingus Kui karidele paisat laevakere
Mu maja täis on ahastust ja puudust
Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere
Ja vihma katkisest lööb sisse ruudust
„Ikalduse aastail“
Öös huikab madrus . Rohket saaki haistes,
Me külla parves murdnud hullud rotid .
Neist kihisevad kambrid, voodikotid,
Kus vaevleb surijaid, näod näljast paistes
c)
„Vana sepp “
Hoost rautamast veel kuum ja higine,
ta raskel sammul astub üle turu.
Alt mütsi tolkneb juus tal pigine
ja hambais ragiseb veel rauapuru .
Ta huultel iial jutt ei sigine,
söetolm on ammu matnud hingekuru;
tal’ iial hulkuv hoor ei ligine
ja piibu pealt talt keegi tuld ei nuru.
Nii möödund kõigest pilgul kinnisel,
ta hetkeks peatub hoone künnisel,
kus juudil tolmud rõivaid ripub varnas .
„Siin pidasin kord oma pulmapeo …“
mees mõtleb vist ning äigab üle näo,
kus ruskab kabjajälg tal põsesarnas.
Arvamus: Inimene, kes on kogu oma elu teinud tööd ja näinud vaeva on nüüd üksik. Teised hoiavad tast eemale ning ei tunnusta teda. Luuletus paneb mõtlema ning tekitab nukra tunde.
Blasfeemiline ballaad
Pastiche a la Villon
Nikolai Triigile pühendet
Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust,
su kitsas redel viipab otse taeva!
Et kiita kõigile sind pillitorust,
mu kurnat kops ei pelga ühtki vaeva.
Puupakust porsunust sind voolind höövel,
paraadiks võikaks valmistand sind peitel .
Nüüd uniselt su konksus ripub röövel
või metsakratt, kel karukriimud reitel.
Nii mõni suur, kel krahvlik vapp on tõllas,
kes uhkelt möödund juubeldavast jõugust,
kaet raipekotkaist, kõduneb nüüd võllas
kui viimne sant, kes tabat viljarõugust.
Või vagabund, kel kuski polnud kodu,
murdvaras tumm , kes uksi läbi saagis,
röövmõrtsukate karm ja sünge rodu -
kõik vendadena kohtunud on kaagis.
Ööhulkur, pettur, viinavõtja vinge ,
morn mustlane , kes mõrvaks murdis teiba,
kõhn kaubajuut, kes kulla eest müüs hinge,
või näljarott, kes näppas tüki leiba, -
kõik antvärgid, kes loobund meistripõllest,
kel hoorad ulaelu õpetanud ,
kõik pilkajadki, joobnud hüvast õllest,
on oma päevad võllas lõpetanud.
Saade :
Kui taevainglid kutsuvad neid õhust,
neil äkki tõrkuv urin kostab kõhust.
Ah, enne saabumist Jeruusalemma
neil tuleb kesta piinlikeim dilemma,
sest kuna kõrisid neil nöörib ling,
peab tagakaudu lahkuma neist hing.
Arvamus: Olenemata sellest, mida sa oled korda saatnud või tegemata jätnud, ootab kõiki ühesugune saatus. Autor viskab surma üle nalja ning on lähenenud sellele omamoodi huumoriga.
Simmanil
Öö horisondilt hõbepalgse üles vinnab kuu.
Harmoonik tasa nukrutseb all õitsva pirnipuu.
Ja sireleis mul särasilmil vastu viipab aid,
noor lehestik täis õhetavaid tähesagaraid.
Sääl puhmastikus puude vahel naer ja sosinad.
öö suhkrusaias tüdrukud kui väiksed rosinad
ja rehelävel külapoisid, paberossid suus.
Käest kätte rändab kobrutades mühav õllekruus.
Kuid lakkamatult sireleis kui pilvis ujub aid,
täis minu rindki sireleid, vaim retkleb mööda maid.
Täis minu rindki sireleid, mul valla iga tee.
Kuu ripub üle aasade kui latern üle vee.
Kuu ripub üle aasade, aeg juba minna siit.
Ma lähen , jalad kastevees, pääs tuhat vastset viit.
Arvamus: Luuletus on täis salapära ning lootusrikkust. Kevad oleks nagu millegi uue algus. Sirelid õitsevad ning noor hing on rõõmu ja tahtmist täis.
d) Mõttekaart – „Mu mõtted“
Inimesed suudavad oma mõtetega palju korda saata, kuid mõtted ei jõua alati teisteni.
Mõtetel on võim
Rahutus
Tahtmine midagi korda saata
„Mu mõtted on lahingu ratsud“
„Nad mürinal tallaks kõik tõkked ja lõhkudes kapjega paasi, nad sööstuksid sõtta kui pulma.“
Tahtmine midagi muuta
„Hoi, kostuks nüüd lahingu rima, nad mürinal tallaks kõik tõkked ja sööstuksid võitlusse julma .“
3. Minu arvates on kõige visuaalsem luuletus pealkirjaga „Simmanil“.
Näited:
„Öö horisondilt üles vinnab hõbepalgse kuu.
Harmoonik tasa nukrutseb all õitsva pirnipuu.“
„ Sääl puhmastikus puude vahel naer ja sosinad…“
„… kuu ripub üle aasade kui latern üle vee …“
„Ma lähen, jalad kastevees …“
4. Väga raske on valida ühte luuletust, sest kõik luuletused tekitavad erinevaid elamusi. Võib-olla tsükkel „Järel revolutsiooni“. Tsükkel tekitab äreva meeleolu ning on irooniline .
„On kõrtsikoopad pärani kõik lahti,
vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib.“
„Ministriga joob sinasõprust lurjus “
„… kunstimõtet Kölni katedraalis
võib leida vaid veel purjus bakalaureus.“
5. Viie luuletuse vormide analüüs.
1. „Üle haudade“
Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis on neli rida ( nelikvärss ). Kasutatud on ristriimi . (ABAB)
2. „Oli sügis“
Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB)
3. „Haud“
Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on
ABCCBA
Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub
kui kiirgav lumi põhja taeva all.
Küpresse tardund ladvus öökull huikab,
täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab.
Fontäänest kihisedes keeb kristall ;
külm udu piki kivisambaid sujub.
4. „Ikalduse aastail“
Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. (ABBA)
Näide: „… laastav kahu
… vaid põllukivid
… tuulikute rivid
… ei tolma jahu“
5. „Legendaarne“
Luuletus koosneb kuuest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB)
Näide: Vahupärleid ritta lükib meri,
Hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir.
Lainte rütmi kajastab mu veri ;
Igas libles tuikav päiksekiir.
6. Kõnekujundid, lause kujundid, muud poeetilised võtted
Epiteet Sümbol Isikustamine
Võrdlus Kordus
1. „Tõde“
Su liha on kui surnud hein,
mis kuivab piibli kaante vahel.
Su märtripalet kroonib lein ja jalus kõmiseb sul ahel.
ja madu, laskuv tarkuspuust,
su näkku sülgab kahtlushapet …
Oo, lõõskav tõde Looja suust ,
mis koltub meis kui vana tapet!
2. „Järel revolutsiooni“ 1
On kõrtsikoopad pärani kõik lahti,
vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib.
Nüüd viimne tuli löögem elutahti,
Mis ruttu maha käib.
Ministriga joob sinasõprust lurjus
ning õigust ratsapiits
taas mõõdab turul*, vereaurust purjus,
kus poodi viimane patriits .
* Autor kasutab irooniat. Tegelikult ei ole see õigus vaid hoopis omakohus.
allegooria
3. „Oli sügis“
Oli sügis. Auras udurähma.
Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma.
Tühjas pargis tummalt seisid puud.
Olid kõledad kui roiskund luud.
Lehte liuglevat veel nägin uttu ,
Mutta kontsaga ma lõin ta ruttu,
Mutta kontsaga ja nutsin siis,
Nutsin, kuni politsei mu viis …
7. Kinnisvormid
„Vana sepp“ – sonett
14 värsirida 4-4-3-3
11 silpi reas
8. Graafilised võtted ja iseärasused
Graafilised võtted puuduvad.
Luuletusele Simmanil on Marko Matvere kirjutanud muusika ning Jaan Tätte esitab seda.
Tsükli „Pohmeluslikke mõlgutusi“ esimene osa on Ruja laulu „Ah, ma teadsin …“ sõnadeks.
9.Minu arvamus
See luulekogu erineb luulekogudest, mida ma varem lugenud olen. Alguses oli raske luuletusi mõista, sest kasutatud oli sõnu, millest ma aru ei saanud. Samuti oli mainitud erinevaid ajaloolisi ning mütoloogilisi tegelasi (nt. Caracalla , Meduusa, Lethe ), kellest mul enne aimu polnud. Lisaks sellele arvan, et luulekogu mõistmiseks peaks olema rohkem kursis sellega, mis toimus nendel aastatel kui autor luuletused kirjutas. Kuid ajalooõpiku ja sõnaraamatu abiga oli luulekogu mõistmine veidike lihtsam. Luulekogu lugedes, hakkas see iga korraga järjest rohkem ja rohkem meeldima ning tänu selle luulekogu lugemisele, tean ma nüüd, kes on Caracalla ja mida tähendab kaak.