Bioloogia mõisted eksamiks (0)

mõisted(taimed)
Rakutuum -
võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta
(oleneb raku arenevusest ja taimest )
Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi
-temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid
rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega
- on kõikidel organismi rakkudel
rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju.
- noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist
- vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda
- hästinähtav valgusmigraskoobiga
- naaberrakud on omavahel pooridega ühenduses
mitokonder -raku energiat tootvad organellid
- selles leiavad aset hingamisprotsessid
Vakuool -õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahuti
- neisse koguneb nii jääk- kui ka varuained
- sisaldab värvaineid millest oleneb õite ja taimeosade värvus
- reguleerib raku veesisaldust ja tekitavad rakku siserõhu
-rakkukasvades ja vananedes vakuoolid suurenevad
kloroplast -rohelise värvusega(annab pigment klorofüll)
-vajalik fotosünteesimiseks
-ühes rakus võib olla mitukümend
-lisaks saab kollaseid harvem oranšpunaseid värvaineid
kromoplast -plastiid mis sisaldab kollaseid ja oranšpunaseid värvaineid
-annab õitele, viljadele, juurtele kollase, punase või oranši värvuse
-värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid
leukoplast -on värvusetu plastiid
-ül. on varuainete eelkõige tärklise talletamine
-sellepärast on neid rohkesti taimede maa - alustes osades( juurtes , mugulates)
juur -taim kinnitub selle abil mulda
-juurtekogumit nim. juurestikuks
-õistaimedel eristatakse sammas ja narmas juurestik
-juurega taimed hangivad mullast eluks vajalikku vett ja selles lahustunud mineraalaineid
risoom -väliskujult meenutab juurt, siseehitus sarnane varrega
-risoomil on pungad ja taandarenenud soomuselised lehed
mugul -on maa-aluse võsu tipimine, tugevalt paisunud ja varuainetega täitunud osa
-tal on pungad
vars -on keskne taimeorgan(seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad)
-ühendab juuri, lehti ja õisi (või vilju )
-juhib aineid edasi
-võivad piiramatult kasvada ja huruneda
leht -areneb pungas olevast lehealgmest
-sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas kujunevad taimevarrel kas vahelduvalt vastakult või männaseliseltpaiknevad lehed
-peamised osad on - lehelaba (suurus oleneb taimeliigist)
-leheroots(kinnitub varrele)
-leherood(orgaaniliste ainete ja vee liikumine)
pung - lehepung (on varjul algeline vars lehealgmetega)
-õiepung(temas on õiealgmed)
-külgpung(kujunevad lehtede kaenlas)(temast arenevad lehed e varreharud)
-ladvapung(võsu kasvab pikemaks)
-külgpungad(mis jäävad vahepeal arebgus seisma ja siis jälle tärkavad)
õis -on õistaime sugulise paljunemise organ.
-kõige tähtsamad osad on tolmukad ja emakad
-ül. on vilja moodustamine
lihak vili - viljad mis on valminult lihakad ja mahlased
-valminult on maitsvad , toitaainete rikkad ja eredalt värvunud
-peale inimese söövad neid ka loomad
kuiv vili -valminud vili mis sisaldab väga vähe vett
-jaguneb omakorda ava- ja sulgviljadeks
ava - avaneb ja seemned varisevad(kaun, köder ja kupar )
sulg -ei avane, sest neis on 1 seeme aind (pähkel, teris )
rohtne vars -phemed ja värvuselt rohelised (sest neis on kloroplaste sisaldavaid rakke)
-toimub ka fotosüntees
-kasvavad ühe kasvuperiood (sügisel hävivad)
puitunud vars -nad elavad aastakümneid isegi aastasadu
-varred on kõvad ja tugevad(iga aasta järjest tugevamad)
õhulõhe -koosneb khest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust
-avanevad enamjaolt lehe alapoolel
-toimub hapniku ja süsihappegaasi liikumine (gaasivahetus)
-sisaldavad kloroplaste
juhtkimp -neis on palju pikki rakke
-varre pinna poole jääb niine osa, sissepoole puiduosa
-vajalik ainete juhtimiseks taimes
tõusev vool -mööda puiduosa liigub vesi koos selles lahustunud ainetega juurtest ülepoole teistesse taimeorganitesse
laskuv vool -mööda niineosa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse
fotosüntees-päikese energia ja vee abil taimedes glükoosi valmistamine
-fotosünteesi käigus eraldub kskkokda hapnik
-toimub ainul valguse käes
anorgaanilin aine -aine mis ei sisalda orgaanilisi komponente
orgaaniline aine -glükoos(esmase orgaanilise aine tootja)
süsihappegaas -vaja orgaanilise aine tootmiseks
-glükoos laguneb süsihappegaasiks
hapnik -hapniku abiga lõhustatakse rakuhingamisel glükoosi ja selle käigus vabaneb energia
tärklis -talletub taimes varuainena, mida vajadusel kasutatakse
-on orgaaniline aine
-tärklis tekib glükoosist e on saadud fotosünteesi käigus
klorofüll -on pigment mis annab taimele rohelise värvi
rakuhingamine - glükoosi lagunemisel hapniku abiga saadakse energiat
-hapniku abil energia saamine
suguline paljunemine -taimede puhul on organiks õis
mittesuguline paljunemine -paljunemie kus pole vaja paljunemiseks sugurakke.
tolmlemine -õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmeile.
viljastumine -on seemneraku ühinemine munarakuga.
seeme -nad erinevad üksteisest värvuse,kuju,suuruse ja ehituse poolest
-samad on neil seemnekest, idu ja toitekude
-ümbritseb seemne kest ja see kaitseb seemet
-toitekoes on varuained mida idu idanemisel tarbib
paljasseemnetaim -neil pole õisi ega vilju
-seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel
-eluvormilt puud,harva põõsad
käbi - 1.isakäbi-tillukesed, kollased ja neis on tolmukotid
-pärast tolmlemist isakäbid kuivavad
2.emaskäbi-neis on seemne algmed millest pärast tolmlemis arenevad seemned
eoseline paljunemine -paljunemise viis mis toimub eoste abil
eos -eos moodustub ainult ühest rakust
-sootsates tingimustes areneb eosest eelleht
-vaid vähesed eosed hakkavad idanema
-eosed on näiteks vetikatel
eosla -seal valmivad eosed
eelleht -temast kasvab uus taim
vegetatiivne paljunemine -paljunemis viis kus uued taimed arenevad juures, varrest või lehest
-iseloomulik paljunemine mitmeaastastele taimedele
elukooslus -kujuneb taimekoosluse baasil
-moodustavad kõik ühesuguste kekkonna tingimustega alal elavad organismid st. taimed ja loomad
taimekooslus -kõik ühes kasvukohas kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse
-saab eristada liigirikkuse, kasvuvormide rohkuse poolest