GEOGRAAFIA 11. klass (0)

GEOGRAAFIA
MIDA PEAB TEADMA????
Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss , antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat , mussoon , kasvuhoonegaasid , kasvuhooneeffekt, osoonikiht , happesademed (miks head või halvad), sudu , isobaar (samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm , El Nino, La Nina.
!!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!!
Osoonikiht
Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid , mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel .
Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme , ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti.
Happesademed
Fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid, samuti põhjustavad happesademeid metsatulekahjud, metallisulatamine, vulkaaniline tegevus ning äike.
Mõju keskkonnale:
1) kahjustab okaspuid ;
2) kiireneb keemiline murenemine ;
3) veekogude vesi muutub happelisemaks;
4) mullad muutuvad happelisemaks;
5) mõjutavad ka inimeste tervist.
Sudu
- Tekib, kui õhku sattunud põlemisproduktid ( tahm ja suits) segunevad uduga. See kahjustab inimeste ja loomade tervist.
HÜDROSFÄÄR
Vee jaotumine Maal
97,2% maailma veest asub maailmameres. Ülejäänud 2,8% on magevesi . Magedast veest moodustab pinnavesi 77,8%, 22% magedast veest on põhjavesi ja 0,2% on mullas.
Pinnaveest 99,36% on jää ja liustikud , 0,61% on järvedes, 0,03% on atmosfääris ja 0,003% jõgedes.
Maailmamere vee temperatuur ja soolsus
Vee temp. on kõrgeim ekvaatori piirkonnas, sest seal paistab päike kõrgema nurga alt ning vesi soojeneb kiiremini ja rohkem. Vee temp. langeb liikudes pooluste suunas. Põhjapoolkeral on vee keskm. temp. 3’C kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere keskmine soolsus on 35( promilli ), kuid see erineb maailmamere eriosades päris palju. Ekvatoriaalsetel aladel on soolsus keskmisest madalam, see tuleneb suurest sademetehulgast (õhuniiskus on suur, auramine väiksem). Lähistroopilistel aladel on soolsus keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademetehulga mitmekordselt. Pooluste suunas langeb soolsus järsult tänu väikesele aurumisele ja polaarjää sulamisele . Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele.
Eksami näidisülesanne: Võrdle, iseloomusta ja põhjenda soolsuse erinevusi Läänemere eripaigus. (Joonistagem Läänemere kontuur ). Märgid peale soolsuse eripaigus ja märgid ära 3 põhjust, miks see nii on. Soolsuse vahemik promillides: 1-15. (Hint1: venelaste juures on kõige vähem promille! Hint2: Taanlastel on kõige rohkem promille!)
Hoovused
Hoovuste liigid:

Tuuletekkelised hoovused – tekivad veepinna kihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Sellepärast sarnanevadki need tuulte üldise liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest (?) ja tihedusest.

Soolsuse või temperatuuri erinevustest tekkinud hoovused – Need on süvavee hoovused, kuna tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tihenemise suurenemise tõttu (suurem soolsus või madalam temp.). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu.
Hoovuste mõju kliimale – hoovused mängivad tähtsat rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel. Soojad hoovused tekivad ekvaatori piirkonnas ja liiguvad pooluste suunas. Toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Kõrgem vee temp. soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. Külmad hoovused tekivad pooluste piirkonnas ning liiguvad ekvaatori suunas. Toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning põhjustavad kuivemat kliimat.
Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks.
ÜLESANNE Nimeta maailma tähtsaimad külmad ja soojad hoovused, milline neist ja kuidas mõjutab Eesti kliimat?
Tähtsamad soojad hoovused on teiste seas Kariibi hoovus , Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Norra hoovus, Irmingeri hoovus, Brasiilia hoovus, Alaska hoovus, Kuroshio hoovus, Ida- Austraalia hoovus, Mosambiigi hoovus, Madagaskari hoovus ja Nõelaneeme hoovus. Tähtsamad külmad hoovused on teiste seas Kanaari hoovus, Benguela hoovus, Lääne-Austraalia hoovus, Kuriili hoovus, Ida-Grööni hoovus, Labradori hoovus, California hoovus, Peruu hoovus ja Falklandi hoovus.
Eestit mõjutab Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus läheb soojemast külmemaks ja sellega langeb ka õhu ja vee temperatuur. Talved on pehmemad ja kliima on niiskem.
Mere kuhjav ja kulutav tegevus, rannikute tüübid

Järskrannik – seal sügavneb veekogu kiiresti, lained jõuavad kaldale suure energiaga. Selle tõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad rannaastangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliidsesse aluspinna kivimisse, siis nim. seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Kulutusrannikutel on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine, kuna poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem.

Laugrannikud – seal on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, kuna lained kaotavad juba rannajoonest eemal oma energiat. Rannale jõudes on laine ainult setteid liigutav jõud. Ainult tormi lainetus suudab kaasa haarata jämedamaid osakesi ning paisata neid rannanõlvale, rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid . Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakates muutuda veealuseks valliks ehk rannabarriks. Kui lained jõuavad kaldale mingi nurga alt, siis toimub setete pikiränne ja võivad hakata kujunema maasääred.
MAAILMAMERI
Maailma mere reostumise põhjused

Jõgede äravool

Praht laevadelt ja rannalt

Nafta ja kütus laevadelt

Tööstusest tulevad jäägid + keemia

Maa üleväetamine