Inimene ja elektriväli (1)

INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD
Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused . Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi .
Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused.
Elektrosmog= keskkonna saastamine elektromagnetiliste lainete ja kiirguste poolt. Tehniliste seadmete ja ka looduslike elektri- ja magnetväljade ning kiirguse mõju inimestele, loomadele, taimedele ja tehnilistele seadmetele.
Aju poolt väljastatavad elektrokeemiliste impulsside sagedus sõltub päevaajast ja tegevusest: magades 2-5 Hz, päeval lõdvestusseisundis 8-15 Hz, aktiivsel tegevusel päeval 15- 35 Hz. Elektrokeemiline kommunikatsioon toimub väga nõrkadel voolutugevustel- 15 µA, südame rütme juhitakse voolutugevusega 8 µA= 0,000 008 A. Häireid tekitavate väljade pinged on suurusjärgus 2- 30 volti , kehasisesed pinged aga 0,000 1- 0,000 001 volti.
Organismi kahjustuste suurus sõltub välja liigist ( magnetväli, elektriväli, elektromagnetväli, kõrge- voi madalsageduslik väli, püsi- või alalisväli jm.), väljatugevusest, inimese tundlikkusest ja mõju kestusest.
Suurimad absorptsiooni sagedused inimesel on:

oht südamehäireteks 80- 100 Hz

rakkude ärritus 30- 100 Hz

lihaskude 10 kHz- 100 Mhz

inimene kui antenn 30 kHz- 30 Mhz

pea 300- 200 Mhz

DNA molekul 2- 9 Ghz
Inimese keha toimib kiirgusväljas antennina. Võib öelda, et inimesel on palju antenne. Kõikidel organitel ja kehaosadel on oma võnkesagedus, mis tekkiva antennipinge tõttu saab häiritud.
Käevarre resonantssagedus on näiteks 900 Mhz. Kõik meeleorganid omavad kontrollsüsteemi, mis kaitseb organismi kahjulike väliste mõjutuste eest ( silmad sulguvad, kõrva jõuavad vaid teatud helilainete sagedused ...) Mikrolainetehnika kavaldab aga kõik viis meelt üle, tema jaoks ei ole kaitsetõkkeid. Mikrolainete suhtes on inimene „alasti“. Nad tungivad takistamatult kehasse ja organitesse.
Madalasageduslikud väljad( 3- 3000 Hz) mõjutavad organismi kõiki bioelektrilisi protsesse, nad häirivad kogu kehasisest regulatsiooni, eriti informatsioonisüsteeme, ioonide vahetust, keemilisi protsesse, raku ainevahetust, pulsisagedust jm. Eriti tundlik on närvisüsteem, kuna selle tegevus põhineb elektrilistel protsessidel.
Näiteks mobiilsides kasutatavad sagedused on piirides 30 Mhz-st mõne Ghz-ni. See tähendab, et pea sisemuses on kõrgsageduse absorptsioon keskmisest mitu korda suurem. Senini ei ole aga jõutud ühtsetele järeldustele mobiiltelefonide kahjuliku mõju kohta.
Absorptsioon- neeldumine.
Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Võivad tekkida erinevad kroonilisd haigused, kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired, vähktõbi, hüsteeriahood ja muud psüühilised häired.
Organismile avaldavad kahjulikku mõju nii tehnilised kui looduslikud niinimetatud geostatsionaarsed väljad.
Tehnilised väljad:
Madalasageduslik vahelduv elektriväli
Mõõdetakse millivoltides ( mV). Seda kiirgavad voolujuhid, seadmed ja aparaadid.
Elektripliidid , külmkapid, lambid, juhtmestik, elektriradiaatorid, pesumasinad jm. Need objektid kiirgavad energiat kas radiaalselt või paralleelselt kiirgusallikaga.
Radiaalselt- seadmest kõikides suundades.
Paralleelselt- paralleelselt kiirgavad näiteks elektrijuhtmed.
Inimese keha on vahelduvas elektriväljas kui antenn, sest elektriväli sidustub keha elektriliste protsessidega.
Mida kaugem on vahe seadmest, seda nõrgem on väljatugevus.
Vahelduv magnetväli
Mõõdetakse nanoteslades (nT). Vahelduvvooluga kaasneb alati magnetväli, mis levib ringikujuliselt voolujuhtme ümber. Näiteks kaablite, juhtmete, seadmete jm ümber. Vahelduv magnetväli tungib läbi ehitusmaterjalide . Seetõttu võib hoones olla selle välja põhjuseks ka väljaspool olev kõrgepingeliin.
Vahelduv magnetväli ei mõju väga tervisele, kuid võib olla põhjuseks haigushoogudele ja ägenemistele. Pidurdab magamisprotsessi juhtiva hormooni melatoniini tekkimist.
Kõrgsageduslikud elektromagnetväljad
Mikrolained
Mõõdetakse nanovatt ruutmeetrites (nW/m2 ).
Mida kõrgem on voolu sagedus, seda rohkem on omavahel seotud elektri- ja magnetväli ning nende eraldi mõõtmine on väga raske. Sagedusel üle 20 kHz ei ole enam võimalik eristada elektri ja magnetvälja ja siis kasutatakse terminit elektromagnetväli. Neid välju tekitavad raadiosaatjad, televisioon , telefonivõrgud, mobiiltelefonid jm. Ohtlik on mikrolaineahi, sest seal esineb teatud energialeke.
Mikrolainete puhul ei ole otseseid kahjustusi täheldatud. Kuid on selgunud geneetiliste defektide tekkimise oht, nt ajukasvajad, vähk, agressiivsus jm.
Mobiiltelefonide tekitatud kiirgus on kahjulik alla 18 aastastele, sest nende kolju väliskiht on õhem.
1 minutilise telefonikõne ajal tekitatud võnkesageduse häire taastumiseks kulub ca 10 minutit.
Tervisehäireid põhjustavad sageli väga nõrgad väljad. Kõrgsagedusvälja kiirgavad aparaadid ka siis kui nad on välja lülitatud, kuid ühendatud võrku.
Püsielektriväljad
Staatiline elekter
Mõõdetakse volt meetrites ( V/m). Vähese õhuniiskuse korral laaduvad kunstkiust materjalid. Ehitusmaterjalid , riided, põrandakatted jm. Kui seista elektrostaatiliselt laetud vaibal ja puudutada mingit eset, tekib läbi keha voolav alalisvool , mis tühjendab laengu. See võib häirida südametegevust.
Looduslikud väljad- geostatsionaarsed väljad
Need väljad koosnevad erinevatest väljadest ja kiirgustest, mis moodustavad geo- solaarse süsteemi.
Geo- solaarne süsteem- arvestatakse nii Maa kui ka Päikesesüsteemist tulevaid välju ja kiirgusi.
Olulisemad geo- statsionaarsed väljad on:
Maa elektrilised ja magnetilised väljad
Need on madal- ja kõrgsagedusväljad, püsiväljad. Maa magnetvälja tugevus Kesk- Euroopas on umbes 32 A/m või 40 mT. Atmosfääri väljatugevus on 100- 500 V/m, äikese korral aga võib tõusta kuni 20 kV/m ja rohkemgi .
Geoloogilised kiirgused
Selle põhjustavad maagid, veesooned , murrangud, maalõhed jm.
Radioaktiivsete ainete ja nende laguproduktide poolt tekitatud kiirgused.
Kosmilised elektromagnetilised lained
Päikeselt kiirguvad partikulaarsed osakesed, elektromagnetväli ja muud kosmilised kiirgused nagu aatomituumad, ionisatsioon, polaarvalgus. Oluline mõju on ka päikesetuulel.
Kosmiliste korpuskulaarosakeste poolt tekitatud kiirgused
prootonid, elektronid, ioonid ja neutronid .
Ioniseeriv kiirgus
röntkenkiired, ultraviolettkiired
Geostatsionaarne väli on erinevate väljade ja kiirguste koosmõju tulemus, põhjustades inimestel füsioloogilisi, psüühilisi ja vaimseid kõrvalekaldeid. Geomagnetvälju moonutavad seintes ja põrandates olevad raudkonstruktsioonid, metallist seadmed. Raudkonstruktsioonid võivad põhjustada magnetvälja väga tugevaid muutusi lühikestel vahemaadel.
Tugevaid energiavälju moodustavad ka nn veesooned- maasisesed vee kanalid, maapinnas olevad lõhed ja murrangud. Peale nende on avastatud ka mitmeid nõrgemaid anargiavõrgustikke.
Radiesteesia- geostatsionaarsete väljade uurimisega tegelev teadus.
Radiesteesia kasutab väljade uurimiseks nii füüsikalisi meetodeid ja instrumente nagu geigeri loendajad, magnetomeetreid, stsintilaatoreid jm. Kasutatakse ka biofüüsikalisi meetodeid.
Uuringutes kasutatakse sageli biofüüsikalisi meetodeid nagu pildamine.
Pildamine- selle all mõeldakse käes hoitavat indikaatorit. Pendel, vits või spetsiaalselt valmistatud pöörlev raam.
Pildamine eeldab teatud vaimset taset. Kui inimese vaim saavutab loovühtsuse vaimse maailmaga , tekib tema biovälja vahendusel jõud, mis paneb pilda liikuma.
Päripäeva liikumisele vastab positiivne väli ja vastupäeva liikumisele negatiivne väli.
Põhjendust sellele siiski ei ole, sest pilda reageerib ka ruumis, mis on igaltpoolt topelt ekraniseeritud ja maandatud, mistõttu seal puudub igasugune magnetväli.
Veesooned toimivad tegelikult energiakogujatena, mis saadavad välja kahjulikke kiirgusi. Nad mõjuvad kahjulikult rakkude paljunemisele ning inimese tervisele. Veesooni võib ette kujutada nähtamatute seintena, mille kahjulikku mõju on meditsiiniliselt põhjalikult ja pikka aega uuritud. Looduses võib täheldada veesoonte läheduses kasvavatel puudel sageli haigusi ja väärkasvu.
Ioniseeriv ja radioaktiivne kiirgus
Looduses kohtab ka radioaktiivset ja ioniseeruvat kiirgust. Seda tekitavad radioaktiivsed ained nagu uraan, plutoonium , toorium. Radioaktiivne kiirgus võib olla tehniline või looduslik. Tehnilist kiirgust põhjustavad ehitusmaterjalid nagu tuhaplokid, röntgenseaded, tuumajaamad , radioaktiivseid elemente sisaldavad seadmed ja aparaadid, aatomikatsetused jm.
Radioaktiivsete kiirguste vastu on elanikel praktiliselt võimatu end kaitsta. Radoon tungib läbi igasugustest hoonete pragudest ja on hoonetes ca 10 korda suurem, kui väljas. Bioloogilist mõju põhjustab lagunemisenergia, mille inimene gaasimolekulide näol sisse hingab .
Energiasambad
Energiasambad on looduses esinevad erineva tugevuse, struktuuri ja konsentratsiooniga sambakujulised energiavood. Energiasambad kannavad endas erinevaid laenguid kandvaid osakesi ja eluenergia voogu (QI). See võib olla laskuv, tõusev, spiraalne jm. Energiasambad võivad ulatuda kuni 20 meetri piiridesse. Asukoht ei ole neil stabiilne ega eksisteeri igavesti.
Energiasamba energiaväli võib olla harmoniseeriv, hajuv , agressiivne, positiivne või negatiivne. Viibimine energiasamba energiaväljas mõjutab inimese energeetilist seisundit sõltuvalt välja omadustest. Ta võib korrastada kui ka üle doseerida inimese energiavälja, suurendada isiku tunnetusvõimet, aidata saavutada kosmilist ühtsustunnet, aga ka mõjuda destruktiivselt keha energeetilisele süsteemile ja vaimsele seisundile.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Absorptsioon
http://docs.google.com/gview?a=v&q=cache%3Am_Oq-lWybTUJ%3Awww.energo.ee%2Fpublic%2Farticle5.pdf+elektriv%E4li+inimeses&hl=et&gl=ee
http://www.koolielu.edu.ee/112/112/44.ht m