Atmosfääri tähtsus (0)

ATMOSFÄÄR 
 
Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht 
 
Uurimine : 
● ilmateaduse areng 
●  baromeeter ja termomeeter 
● ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud 
● tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad  
raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad . 
 
Tähtsus: 
● atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna 
ajaloo jooksul 
● toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm 
● tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt 
● kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest 
● tagab elu võimalikkuse Maal 
● võimaldab roheliste taimede elu 
● on elukeskkond: loomad, linnud , putukad, eosed 
● on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi 
● kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid.  
 
Kihiline ehitus: 
● Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb põhiosa õhkkonna massist 
(ligi 80%)  
● u 13 km kõrgusel üleminekukiht - tropopaus 
● Stratosfäär - ulatub ligi 50 km kõrgusele ja moodustab u 20% atmosfääri massist. Seal 
asub ka osoonikiht. 
●  Stratopaus  
● Mesosfäär  
●  Mesopaus  
● Termosfäär 
 
Koostis: 
● Lämmastik - 78% 
● Hapnik - 21% 
● Argoon - 0,93% 
● Süsihappegaas - 0,04% 
● Teised gaasid kokku (nt. metaan , vesinik, naerugaas , vingugaas, osoon ) - 0,03% 
 
 
Päikesekiirguse spekrist on olulised: 
●  infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) 
● nähtav valgus - et näha värve; et liikuda ; saab toimuda fotosüntees 
● UV-kiirgus - organismis moodustub D- vitamiin  
 
Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? 
 
Päikese kõrgu​s - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas 
Päeva pikkus​ - geograafiline laius, aastaaeg 
Pilvkate ​ - õhurõhualad, tuultesüsteemid 
Aluspinna albeedo ​ - aluspinna omadused 
Õhkkonna seisund​ - looduslik, inimtekkeline õhureostus 
 
Kiirgusbilanss  
● on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe 
● Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb 
ehk soojenemine)  
● Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne  
● Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus 
● Soojust jaotavad ümber hoovused ja globaalne õhuringlus 
 
Albeedo 
● aluspinna peegeldumisvõime 
● näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes peale langenud kiirgusega 
● selle väärtus on 0-1 vahel, võib ka väljendada protsentides 
 
Kliimategurid | Tuuled maailmas 
 
● Astronoomilised tegurid​ - Maa asend Päikesesüsteemis, kaugus Päikesest, 
pöörlemistelje kaldenurk , orbiidi kuju. 
● Kliimat kujundavad tegurid (määravad kliima erinevused maakeral)​ - päikesekiirgus, 
globaalne õhuringlus, aluspinna omadused (vesi, maismaa, tasandik, mäestik, 
taimkate) 
 
Õhu vertikaalne liikumine 
Soe õhk tõuseb - tekib madalama õhurõhu ala. Laskumisel õhk kuhjub - tekib kõrgema 
õhurõhuga ala. 
 
Päike soojendab aluspinda, mis omakorda muutub kergemaks ning kerkib üles. Kõrgemal 
läheb õhk kohe jahedamaks ning muutub raskemaks. Eemal hakkab vajuma jälle järjest  
madalamale ning muutub soojemaks. Seal, kus õhk tõuseb, tekib madalama õhuga ala ja 
esinevad sademed. 
Õhu horisontaalne liikumine 
...tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga 
ala suunas. 
 
Õhurõhk erineb, sest: 
● Maa erinevad piirkonnad saavad erineval hulgal päikesekiirgust ja kujunevad erineva 
temperatuuri ja õhurõhuga alad. 
● Maa jaguneb ookeani- ja maismaa-aladeks, mis soojenevad ja jahtuvad erineva 
kiirusega 
 
Tuul 
● on õhu horisentaalne liikumine 
● tekib õhurõhu erinevuste tõttu 
● õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole 
● mida suurem on õhurõhkude erinevus, seda suurem on tuule kiirus 
 
Gradientjõud​ - tekib õhurõhu erinevuse tõttu (ehk mõjutab tuule kiirust - mida kõrgem see on 
seda suurem on tuule kiirus) 
 
Coriolise jõud​ - tekib maakera pöörlemise tõttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, 
kõrgemates õhukihtides puhuvad tuuled piki isobaare 
● kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. 
● maapinna lähedal vähendab Coriolise jõu mõju aluspinna hõõrdejõud 
 
Ekvaatori ümbruses kujuneb välja püsiv madalrõhuala (sest päikese kõrgusnurk on suur) - 
soe, kerge ja tõusev õhk (on tõusvad õhuvoolud) 
 
KEHTIB SIIS KUI PÄIKE ON EKVAATORIS!  
30​°N pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhualad , ​passaadid​ (tuule liik. tuuled mis 
puhuvad 30 laiuskraadi lähedal ekvaatori poole - kõrgrõhualalt madalrõhu alale ) ​(õhk muutub 
soojemaks, sademeid ei teki, soe õhk mahutab endasse rohkem veeauru ja ülejääki ei teki) 
 
60°N parasvöötmes kujuneb madalrõhuala (sest aluspind soojeneb ja on tõusvad õhuvoolud) 
ja läänetuuled 
 
Pooluste ümbruses püsiv kõrgrõhuala - külm, raske õhk - ja idatuuled. 
 
KUNA PÄIKESE SENIIT MUUTUB SIIS MUUTUVAD KA ERINEVA ÕHURÕHUGA ALAD! 
 
 
 
 
Päikeseseniidi kõikumine 
 
...selle tagajärjed kujunevad välja vahekliimavöötmetes 
 
● lähisekvatoriaalne​ - suvi on alati siis kui päike on seniidis põhjapöörijoonel 
suvi: vihmane ja soe ← ​ekvatoriaalne kliima 
talv: kuiv ja soe ←​  troopiline kliima 
 
● lähistroopiline​ - suvel troopiline õhumass 
suvi: kuiv ja soe ← ​troopiline kliima 
talv: sademed ja jahe ← ​parasvöötme kliima 
 
● lähisarktiline  
suvi: jahe ja vihmane ← ​parasvöötme kliima 
talv: külm ja kuiv ← ​arktiline kliima 
 
MUSSOONID 
● tuuled (õhu liikumine), mis puhuvad Euraasia lõuna-, kagu- ja idapiirkonnas ja 
muudavad oma suunda kaks korda aastas. Sest maismaa ja ookean soojenevad ja 
jahtuvad erineva kiirusega (ookean soojeneb ja jahtub aeglasemalt) 
 
● Talvel on talvemussoon , sest maismaa jahtub väga kiiresti ning tekib kõrgrõhuala. Ja 
ookean on soojem, järelikult tema kohal on madalrõhuala. Liigub maismaalt merele . 
Sademed puuduvad. 
 
● Suvel on suvemussoon , sest maismaa soojeneb kiiremini ning tekib madalrõhuala. Ja 
ookean on jahedam, järelikult seal on kõrgema rõhuga ala. Toob vihmad. Päike on siis 
seniidis järelikult päike soojendab väga intensiivselt. 
 
Briisid - tuuled, mis esinevad mererannikutel ja muudavad oma suunda kaks kord ööpäevas. 
 
Õhuringlus parasvöötmes 
 
Jugavoolu peal tekivad tsüklonid. Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 
250-360 km/h ja soodustab õhukeeriste - tsüklonite ja antitsüklonite teket. 
Jugavool​ - on oluline kokkupuutepiir külma ja sooja õhu vahel. 
 
Tsüklon ehk madalrõhkkond​ - õhupööris, kus õhk liigub keskme suunas ja vastupäeva 
(keskel tõuseb õhk üles, kõige madalam õhurõhk - keskmes) 
Toob: pilvine taevas, vähe päikesepaistet, sademed, tuuline ja muutlik ilm, parasvöötmes 
talvised sulad, aastane väike temperatuuriamplituud. 
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond​ - õhupööris, kus õhk liigub päripäeva ja keskmest eemale. 
(vahekohtades) 
Toob: selge ja pilvitu taevas, päikeseline ja kuiv ilm, tuulevaikne, parasvöötmes pakaseline 
talv ja põuane kuum suvi, suur ööpäevane temperatuuriamplituud. 
 
Front  ​- sooja ja külma õhu kokkupuutepiir madalrõhkkonnas.(toimuvad järsud ja olulised 
ilmamuutused)  
 
Soe front liigub külma õhu kohale, sajuala on frondi ees (ei suuda külma õhku eest ära lükata, 
hakkab ülespoole kerkima, muutub jahedamaks ning tekivad pilved - tekib sadu; kui läheb 
soe front üle siis sadu lõppeb ning ilm läheb soojemaks kui see oli enne). 
 
Külm front liigub sooja õhu suunas, sajuala on frondi taga. Lükkab sooja õhu kiirelt üles. Soe 
õhk jahtub, kondentseerub, pilved ning tulevad sademed (suvel ka äikesetorm). Ilm muutub 
pärast selle üleminekut jahedamaks (temp. võib langeda kuni 10 kraadi) ning võivad esineda 
hoovihmad. (seda nim. ka äkiliseks frondiks). Liigub läänest ida poole. 
 
 
Kliimat kujundavad tegurid 
● koha kaugus ekvaatorist 
● globaalne õhuringlus 
● aluspinna omadused 
 
Aluspinna omadused 
● vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa 
● mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal  
 
Kaugus ookeanist : 
● mereline kliima - pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, 
sademeid rohkem 
●  mandriline kliima - külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe 
 
Hoovused: 
● soe hoovus - temperatuur on kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele 
soojemat ja niiskemat ilma 
● külm hoovus - temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele 
külmemat ja kuivemat ilma 
 
Pinnamood : 
● mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik) 
● kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel on sademeid palju 
● absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur (1km= - 6 kraadi langust)