Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad (0)

Okasmetsad
TAIGA – “suur mets”
Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane .

• Kliima: Parasvöötme mandriline .
  
• Temperatuuri aastane kõikumine on suur.
  

• Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C.
  
• Talv: külm, -10º …-30º C ( Siberis -70º C).
  

• Sademeid: 400 – 800 mm.
  

IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni.
Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht.
Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA .
(25% maismaast).
Palju jõgesid ja järvi.
Jõed voolavad lõunast põhja.
Suured üleujutused jõgede suudmetes.
Suurvesi kevadel.
Suur soostumine , sest
a) auramine väiksem kui sademete hulk;
b) reljeef suhteliselt tasane;
c) igikelts.
Uural , tuva, lagesoo, puissoo
KÜHMSOO e. PALSA
Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää.
Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse.
Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega.
Leetmullad

• Sademeid rohkem, kui aurub.
  
• Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad .
  

Okaspuude kohastumine: igihaljad , okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest
Heletaiga

• Valgusrikas, hõre.
  
• Kliima mandriline- külm ja kuiv.
  
• Mullad väheviljakad: liivased, igikelts.
  
• Mänd , lehis
  
• Puhmad, samblikud.
  

Tumetaiga

• Tihe, varjuküllane.
  
• Pime, paks mets.
  
• Kliima merelisem –soojem ja niiskem.
  
• Mullad viljakamad.
  
• Kuusk , nulg, tsuuga , seedermänd.
  
• Põõsa- ja rohurinne
  
• liigivaene.
  
• Puhmad, samblad .
  

Euroopas: kuusk, mänd
Aasias: siberi lehis , siberiseedermänd
Põhja-Ameerikas: tsuuga, nulg, ebatsuuga
Hiidsekvoia ja rannikusekvoia californias ( hiid on lai, raaniku on pikem ja peenikesem)
Loomastik : hunt, karu põder , orav, hirv , jänes, tihane , metsvint jne
Inimtegevus:

• Asustus pole tihe, looduslikke metsi säilinud palju.
  
• Euraasias hõreneb asustus läänest itta .
  
• Peamised tegevusalad: metsandus , jahindus , kalandus , hülge -, vaalapüük ( loomakasvatus ).
  
• Siberis leidub: sütt, rauamaaki, naftat, maagaasi, värvilisi metalle , teemante.
  
• Rootsis rauamaaki, Soomes vaske.
  
• Kanadas maavarade kaevandamine, töötlemine.
  
• Transpordiks kasutatakse Siberis jõgesid nii suvel, kui talvel.
  
• Puidutööstus.
  
• Tselluloosi tootmine – vee saastumine .
  
• Hüdroenergial suur osatähtsus.
  
• Euroopa osas ja Põhja – Ameerikas tegeldakse ka põllumajandusega.
  
• Põhja – Ameerika niiskes paraskliimas kasvatatakse puuvilju.
  
• Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude reostumine , lageraie, samuti tööstusjäätmed.
  

Sega- ja lehtmetsad
Kõige soodsamate tingimustega ala inimeste eluks maailmas.

• Parasvöötme mereline .
  
• Talvel: -5º …+5º C.
  
• Suvel: +15º …+25º C.
  
• Sademeid: 500-1000 (2000) mm.
  
• Läänetuuled .
  
• 4 aastaaega .
  

• Palju jõgesid, järvi.
  
• Toitumine vihmaveest.
  
• Jõed ühendatud kanalitega.
  
• Suuremad jõed: Mississippi , Huanghe, Jangtse , Xi Jiang , Doonau , Daugava, Wisla , Odra, Elbe , Rein, Seine , Loire, Thames .
  
• Suuremad järved : Ülem – Järvistu , Vänern, Vättern.
  

Pruunmullad

• Võrdlemisi tüse huumushorisont .
  
• Kõdumaterjali palju.
  
• Mullas elab palju mikroorganisme .
  
• Aineringe kiire.
  
• Viljakad mullad.
  

Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed.
Kasvavad rinnetena. Metsi leidub peamiselt mägedes.

• Soodsate elutingimuste tõttu on sega- ja lehtmetsavöönd tihedasti asustatud.
  
• Viljakate muldadega lehtmetsaalad on põllustatud, kasvatatakse kartulit , nisu, maisi, otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja.
  
• Loomakasvatus: veised , lambad .
  
• Metsandus. Puit on tähtis paberi- ja tselluloosi tootmiseks.
  
• Kalandus.
  
• Linnu on palju.
  
• Tööstus
  
• Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur.
  
• Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad.
  
• Õhusaaste tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas.
  
• Veekogude reostumine.
  
• Veeressursside ammendumine.
  
• Tööstusjäätmete halb ladustamine .
  
• Raiutakse liiga palju metsa maha.
  
• Liigasustus.
  

Metsastepp ehk puisrohtla
Rohtlad
Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane.

• Parasvööde
  

(v.a. pampa).

• 4 aastaaega.
  
• Talv: suht külm -5°C …+5°C
  
• Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe
  
• Sajab: 200-400 mm,
  

kevadel.
Probleemid: tolmutormid , tulekahjud, erosioon - uhtorud
Kaitse: metsaribade istutamine
Taimkate

• Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival , kuumal suvel.
  
• Taimed kohastunud lühikese kevadega.
  
• Õitsevad lühikese aja jooksul, et enne põuda viljuda.
  
• Niiskusevaru maa- alustes osades: paksudes juurtes, mugulates , sibulates.
  
• Seemned pähikutes: kõrrelised , pujud, stepirohi.
  
• Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli.
  
• Väikesel maa-alal kasvab palju liike, sest taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest).
  
• Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta.
  

Loomastik on liigivaene, peamiselt on ainult närilised , roomajad, väiksed kiskjad ja röövlinnud .
Rohtlates on viljakad mustmullad, mistõttu valdav osa rohtlatest on põldudeks haritud. Märkimisväärne osa maailma nisi-, maisi- ja sojasaagist kasvatatakse rohtlates. Intensiivne põlluharimine aga põhjustab rohtlates erosiooni ja veepuudust. Vähese taimkattega maapinnalt kannavad tuul ja vesi mulla viljakama osa minema.
Piisonid- preeria suured rohusööjad.
Rohtlahaukurid- mustmulla kobesatjad
Põhja- Ameerika = preeria
Lõuna- Ameerika (Argentiina) = pamoa
Euroopa= pusta
Aasia , Venemaa = stepp
Keskkonnaprobleemid:

• Autode heitgaasid suurlinnades.
  
• Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas.
  
• Intensiivse põllundusega aladel väetiste kasutamise tõttu võivad jõed reostuda.
  
• Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid, uhtorgude teke.
  
• Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine.
  
• Taimekoosluste vähenemine.
  

Argentina linna Ushuaiat Tulemaa lõunarannikul loetakse kõige lõunapoolsemaks linnaks kogu maakeral.
Ukrainas tööstus, mujal loomakasvatus ja põlluhairimine!