50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ron6555
Õppematerjali autor
tuul puhub. Coriolisi jõud- mõjutab tuule suunda. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolekral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. (aluspinna)Hõõedejõud- mõjutab tuule liikumist maapinnalähedases , kuni 1km kõrguses õhukihis tuule liikumist. Selle tulemusena tuule kiirus maapnna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud ,seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumis suunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas ( vt õp lk88 joonis 5.14). Sellest tulenevalt võib tähele panna tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Nt kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda edelatuul. 3. Globaalne õhuringlus- suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi
KASVUHOONEEFEKT On looduslik protsess, mida põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhoonegaasid peamiseks soojuskiirguse neelajaks on on veeaur, lisaks veel CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS Õhurõhu teritoriaalsed erinevused põhjustvad õhu horisontaalse liikumise - tuule o TUULE KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID õhu paneb liikuma õhurõhuke erinevusest tekkinud GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. o TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID - CORIOLIS JÕUD e inertsjõud tekkib maakera pöörlemisel
HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas! 5)Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes) mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist ( mäestik/ tasandik ) Mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6° C (6)Valitsevad õhumassid, püsivad tuuled) Üldine õhuringlus: Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Kui Maa pind oleks täiesti ühtlane ja Maa ei pöörleks, siis oleks üldine õhutsirkulatsioon lihtne. Ekvaatorilähedastelt aladelt tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt.
Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast (rõhu gradiendi suunast) põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. Üldise tsirkulatsiooni ehk üldise õhuringluse võib jagada kolme ossa: 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 1) TROOPILINE ÕHURINGLUS · Suhteliselt kitsas ekvatoriaalses vööndis on õhurõhk kogu aasta madal ja puhuvad nõrgad muutliku suunaga tuuled. · Ekvaatori kohal kujuneb madala õhurõhuga vöönd, sest maa ja vesi soojenevad tugevasti. · Tekivad intensiivsed tõusvad õhuvoolud (soe õhk hõre ja kerge, madal rõhk). · Tõustes õhk jahtub, tiheneb ja tema võime veeauru siduda väheneb
Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv intertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 10.Globaalne õhuringlus. Ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2
atmosfäärist välja. Seoses CO2 konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris tekib olukord kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur. Selle tulemusena hakkab sulama jää poolustel ja veetase tõuseb, samuti mõjuvad klimaatilised muutused elusloodusele. Kasvuhoonegaasid on CO2, CH4, N2O, O3 jne, samuti aerosool (kokku üle 40). Tuul ja õhuringlus 11) Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. 12) Gradientjõud - paneb õhu liikuma. Gradientjõud on tekkinud õhurõhkude erinevusest, on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. 13) Coriolisi jõud - inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemisel ja mõjub liikuvale kehale põhjapoolkeral liikumise suunast 90 o paremale ja lõunapoolkeral vasakule
Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 8. Globaalne õhuringlus Ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 9. Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, seega on seal kuivad ilmad ning õhk ei tõuse, vaid langeb
● Albeedo - protsent kiirgusest, mis kehalt tagasi peegeldub ● 51 protsendist kiirgusest, mis maale jõuab,, 23 kulub vee aurustumisele, 7 konvektsioonile ja konduktsioonile, 21 peegeldub infrapunakiirgusena ära III ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235221/mod_resource/content/1/meteorology.toda y.III.pdf ● 21. juuni põhjapoolusel 24h päikest Päevade pikkused ● Kõige suurem temperatuuri inversioon on tuuletul ööl. Külmem õhk on raske, kuid tuul keerutaks ja segaks neid kihte omavahel. Talveööd on selleks parimad, kuna ööd pikemad ja õhk kuivem (lk 14). ● Esimese päikesetõusu ajal võib olla külmim, sest esmane soojuskiirgus aurub ja kehalt võetakse lisaenergiat. IV ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235222/mod_resource/content/1/meteorology.toda y.IV.pdf Suhtelise õhuniiskuse arvutamine: RH = tegeliku õhuniiskuse rõhk vastava temp juures/küllastatuse õhuniiskuse rõhk (vaata tabelit)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid