Pedosfäär (1)

2. PEDOSFÄÄR
1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused .
Tähtsus looduses:
Inimtegevuses:
Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur.
Tähtsus looduses
Inimtegevusele:
2. Mullatekketegurid :
Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini.
PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68):
Lähtekivim. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. (nt savidel on peened poorid , mis täituvad õhuga aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda.) mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise.
Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist
Aeg(mulla vanus) aja jooksul muld areneb(genees). Eesti mullad on ca 10 000aasta vanused ;vanade mandrite platoodel 1mln, rannikul 1 aasta.
AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID
Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe
Kaudne mõju – Bioloogiline aktiivsus
Organismid Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi , seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe
Loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri.
Inimtegevus positiivne mõju- keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju- erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st saastamine)
3. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine , kamardumine , soostumine, gleistumine , sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad.
4. mustmuld - metsarohtla- ja rohtlavööndi mullatüüp; huumusrikas ja paksu huumushorisondiga (kohati üle 1m) teralise struktuuri ja suure veemahutavusega toitaineterohke liivsavi - ja savimuld.
Punamuld - punane ja punakaspruun huumusevaene muld, mis sisaldab rohkesti raja-ja alumiiniumiühendeid; levib lähistroopikas, troopikas ja ekvaatori lähedal.
Leetunud muld- lubjavaesel lähtekivimil (liivasel alal) kuiv või parasniiske muld. Iseloomulik on happeline reaktsioon ning valkjashall leet - e väljauhtehorisont, mille all on punakaspruun liikuvate huumusainete-alumiiniumi-ja rauarikas sisseuhtehorisont. Jaguneb leedemullaks ( huumushorisont puudub) ja leetunud mullaks(õhuke huumushorisont)
MÕISTED:
Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temp kõikumise ja vee külmumise tõttu kivimi pragudes. (temperatuuri jäätumine, vee jäätumine)
Keemiline murenemine e porsumine – selle käigus muutub kivimi keemiline koostis. Kivimis olevate elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas.
Murend - kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud , kruus, liiv.
Lähtekivim- pinnakatte sete, pealiskorra või harvemini aluskora kivim, millest ja millele on tekkinud muld. Selle omadustest sõltub mullateke, mulla omadused ja areng.
Mulla mineraalosa - erineva suurusega kivimiosakesed
Mineraliseerumine- orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks peamiselt bakterite ja mõnede seente toimel.
Huumus - tumepruun või mustkeeruka koostisega mulla orgaaniliste ja nimeraalsete ühendite kompleks . Moodustab suurema osa mulla orgaanilistest ainetest; huumus koosneb peamiselt süsinikust, hapnikust ja vesinikust ning mulla produktiivsust määravatest lämmastiku- ja fosforiühenditest; tekib, kui taimejäänused muunduvad mulla mikroobide toimel; sisaldab taimedele vajalike toitaineid ja on toiduks mulla mikroorganismidele; huumuse sisaldusest sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused.
Mullahorisont - erineva paksuse, värvuse, ehituse ja koostisega kiht mulla püstläbilõikes; mulla kujunemine ja mullaprofiili ehitus sõltuvad lähtekivimi murenemise kestusest, selle mineraalsest ja keemilisest koostisest ning kliimast . Eristatakse mitut mullahorisonti.(sõnastikus joonus)
Mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige. Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m
Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab.
Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi )
Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad mullahorisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad.
Gleistumine- mullatekkeprotsess, mis toimub kestvalt märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas.(sõnastik)
Sooldumine-
Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setet ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt.
Kõrbestumine- kõrbete laienemine looduslike tegurite(sademete kahanemine) või inimjõu(nt ülekarjatamine, metsaraie) tõttu.