1.6 TÄHTSAMAID BIOLOOGIAALASEID AVASTUSI 1590 H. Ja Z. Janssenid võtsid kasutusele mikroskoobi. 1665 R. Hooke vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike, nägi kambrikesi (cellula) ja võttis kasutusele raku mõiste 1670 A. van Leeuwenhoek vaatles valgusmikroskoobiga ainurakseid ja baktereid. 1677 kirjeldas ta esimest korda teadusajaloos baktereid. 1735 C. von Linne sõnastas liigi mõiste, lõi binaarse nomenklatuuri ja süstemaatikas kategooriate hierarhilise süsteemi. 1809 J. B. Lamarck esitas esimese tervikliku evolutsioonikäsitluse. Ta hindas üle keskkonna mõju organismidele, väites, et elu jooksul omandatus tunnused päranduvad järglastele. Ei olnud valikõpetus. 1817 G. Cuvier on võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajaja: mida sügavamatest kihtidest pärinevad leiud, seda rohkem erinevad need elavatest organismidest. 1826 K. E. von Baer (töötas ka Tartus) avastav imetaja munaraku ja seaduspära, et munarakust saab alguse loomorganismi areng. 1838 M
9. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll mõjutajad: one Malthus, kellel oli idee et looduslikud ressursid on piiratud ning konkurentsi tingimustes jäävad ellu vaid vähesed. darwini lisandus: organismide paljunemine toimuks eksponentsiaalselt, kui seda ei piiraks ressursside vähesus. Could, ornitoloog, juhtis tähelepanu vintide nokkadele. Lamarck, et evolutsioonil on suund ja see toimub läbi elu jooksul omandatud tunnuste pärandumise. osadest nendest ideedest küll loobus. Buffon, biogeograafia evolutsiooni tõestuseks. Lyell, geoloog, uniformismi prisiip (loodusseadused ajas muutumatud), st akumuleeruvad muutused. darwini LV: populatsiooni paljunemise käigus tekib pidevalt uusi variante ning edukamad variandid asendavad pikapeale vähemedukad.
mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. 10) Mis oli esmase elu päriliku info kandjaks F. Cricki poolt esitatud hüpoteesi kohaselt (1968a)? 1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA. 1 11) Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid, millal ilmusid nende teooriad ning milliste pealkirjade all. Lamarck 1809. a. ilmus raamat ,,Philosophie zoologique" (,,Zooloogia filosoofia") Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt. Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Liigisisene muutumine tekib keskonnatingimuste muutumisel liigid pürgivad täiuslikkuse poole. Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele
EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud el...
kahtluse alla Piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgast eellasliikidest, kuid ta ei suutnud esitada tõsiselt võetavat mehhanismi liikide muutumise kohta ega tõendeid Maa vanuse kohta. Carl von Linne nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda varem taimede peal seda märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta mõistis, et organismid on kohastunud elama neid ümbritsevas keskkonnas. Kohastumise mehhanismina pakkus ta välja, et elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele. Seda hüpoteesi on tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Georges Cuvier fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka
Maal võisid toimuda reaktsioonid, mille käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid orgaanilisteks molekulideks. Tänapäeval ei oleks algeilse elu tekkimine elutust ainest võimalik, sest: Hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale Maal elavad organismid kasutaksid toiduks ,,ise tekkinud" orgaaniliseid aineid ja esimesi algelisi elusolendeid J. B. Lamarck avaldas oma evolutsiooniteooria 1809 aastal raamatus ,,Zooloogia filosoofia". Ta arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt ning et algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Kuid ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismis sisemist püüdu täiustumisele. C. Darwin avaldas oma evolutsiooniteooria 1759 aastal raamatus ,,Liikide tekkimine". Talle pakkusid huvi Galapagose saarel elavad isendid, sh vintide
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta:
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik 2. Geneetiline triiv 3. Liigiteke, liikide säilumine 4. Inbriiding 5. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll 6. Lamarck ja Darwin vaadete kokkulangevusd ja erinevused 7. Adaptatsioon, fitness 8. Makroevolutsioon 9. Katastroofid 10. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest st viimase 5 7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon
järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- Inimühiskonna areng 2.Nimeta tähtsamad evolutsioonitreooriate kujundajad ja nende teooriate põhiseisukohad. Teadlaste arvamused: Georges Cuvier: · Kõik liigid on algselt loodid ja muutumatud. · Mida sügavama kihid, seda erinevamad on kivistised võrreldes elavate organismidega. Oli seisukohal, et varem elanud organismid on hukkunud üleilmsete katastroofide tõttu. Babtiste de Lamarck: "Zooloogia filosoofia" 1809 · Elu tekib korduvate iseärkamiste teel ja on pidevas aeglases arengus. · Kõigil organismidel on kaks suundumust: 1. sisemine tund täiuslikkusele, 2. kohanedes keskkonnatingimustega tekivad organismides muutused, mis on alati otstarbekohased. · Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad vähemalt osaliselt järglastele Tema esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria. Charles Darwin: 1859 "Liikide tekkimisest"
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus. Binaarse nomenklatuuri võttis kasutusele Carl von Linné. Binaarne nomenklatuur on bioloogiline nimetuste kogum, mille järgi iga loom või taim varustatakse kahest ladinakeelsest või latiniseeritud sõnast koosneva nimega (esimene neist sõnadest tähistab perekonda, teine liiki). Jean-Baptiste de Lamarck (1. august 1744 – 18. detsember 1829) oli prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees. Ta esitas esimesena evolutsiooniteooria, mis seletas, kuidas ja miks muutused toimuvad. Ta uskus, et elusorganismidel on loomulik tung täiustumisele ja nad suudavad elu jooksul omandatud kasulikke tunnuseid edasi pärandada. Lamarck arvas, et neid kehaosi, mis rohkem kasutust leiavad, sunnib arenema mingi tabamatu ’’närvifluidum’’. Kõige
satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud kiirgust ja registreerib seda kindlas lainepikkuste vahemikus. ruumiline lahutusvoime e resolutsioon- väljendab pikslite arvu piksel- ehk pildielement ehk pildipunkt on pildi vähim kahemootmeline osa, mis voib kanda teatud värvust ja heledust. Globaalse positsioneerimise süsteemid- GPS - USA GLONASS Venemaa COMPASS Hiina GALILEO Euroopa Liit Biosfaari erinevaid kasitlusi-Jean-Baptiste de Lamarck (1802): nägi küll erinevate sfääride seotust elusorganismide kaudu, kuid ei kasutanud moistet "biosfäär" Eduard Suess (1875) :biosfäär kui Maa geosfääride (atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri) ühisosa, kus esineb elu Pierre Teilhard de Chardin (1921): biosfäär kui elusorganismide summa Vladimir I. Vernadski (1926): biosfäär kui geosfääride ühisosa, kus elu esineb ja on kunagi esinenud de Chardin, Vernadski & E. Le Roy (1947): noosfäär e inimese moistusega
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
BIOLOOGIA AJALUGU Erasmus Darwin eeldas, et elu Maal on vanem kui seni arvatud ning tekkinud nn protoplasmast, millel arenemisjõud. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: toitumine, sigimine, enesekaitse. Tungid väljenduksid käitumises, mis omakorda arendaks vastavaid organeid. Jean Baptiste Lamarck ,,Zooloogia filosoofia" (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Elu on ise tekkinud. Järkjärgulised üleminekud. Eluvormid muutuvad, tingituna varieeruvusest, mis on põhjustatud keskkonnast. ,,Soovide" kontekstis kujundavad organismid tarvete kompleksi, mis avaldub liigutustes ning resulteerub morfoloogias. Mõne organi mittekasutamine avaldub selle kadumises. Elu jooksul omandatu pärandub edasi. Võtab kasutusele ,,arengu puu" kujundi.
11. Esimesed elusolendid ilmusid Maale u: a) 500 mln b) 1 mld c) 3 mld d) 10 mld a. tagasi? 12. Esimesed maismaataimed olid sõnajalgtaimed. 13. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 14. Linnud põlvnevad : kahepaiksetest; krokodillidest; dinosaurustest; imetajatest? 15. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. 16. Dinosauruste väljasuremise põhjustas meteoriidikatastroof. 17. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofiga. 18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase täiustumistungi ja kohanemisvõimega. 19. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest looduslikuks valikuks. 20. Pleontoloogilised andmed näitavad organismivormide elu Maa ajaloos. 21. Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. 22. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks. 23. Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. 24. Keskaegkonna lõpus toimus massiline dinosauruste väljasuremine
ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi ongi tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Näiteks kui kaelkirjak sirutab üha oma kaela, et kõrgemalt lehti kätte saada, sünnivad tal pikema kaelaga pojad. Ka Darwin uskus, et omandatud tunnuste
arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist Füüsikaline evolutsioon (,,suur pauk", elementaarosakesed) Keemiline evolutsioon (makromolekulid) Bioloogiline evolutsioon e bioevolutsioon (prokarüoodid) Sotsiaalne evolutsioon (hulkrakne) Erasmus Darwin (1731 1802), Charles Darwini vanaisa. Evolutsiooniteooria kujunemisel olid olulised geoloogilised uuringud (Georges Cuvier). I terviklik evolutsiooniteooria Jean Baptiste de Lamarck ,,Zooloogia filosoofia" (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevad kuigi aeglases arengus. Elusorganismidele omased 2 tendentsi: Sisemine täiustumistung Kohanemisvõime elutingimustega I teaduslikult põhjendatud evolutsiooni teooria Charles Darwin 1809-1882 (1959 a ,,Liikide tekkimisest"). Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine
Tegemist on aga siiski evolutsiooni teooriaga, sest päris täpselt ei tea keegi, kas elu ikka tegelikult ka tekkimise ja arenemise teel kujunes. Aristoteles oli üks esimesi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Ka K. Linné rajas oma taimede ja loomade süsteemi ühesuguste tunnuste alusel, kusjuures ta ise arvas, et organismid on Jumala poolt loodud. Esimesi vastuväited loomisele esitas J. B. Lamarck, aga kahjuks ei suutnud ta oma seisukohti põhjendada. Esimese põhjendatud evolutsiooniteooria esitasid 1858. a. C. Darwin ja A. R. Wallas. Nad uurisid loodust ja töötasid teineteisest lahus, aga jõudsid mõlemad ühesugusele järeldusele. Selle alusel on evolutsiooniteooria põhjenduseks looduslik valik. Oma seisukohtade kaitseks tõid uurijad näiteid nii loomade ja taimede anatoomiast, nende geograafilisest levikust ja fossiilsetest jäänustest.
Alfred Russel Wallace (1823-1913) - 25-aastasena 4 aasta pikkune ekspeditsioon Amazonases, kogus 15000 liigi näidist, 8000 neist seni tundmatud, tagasiteel puhkes laeval tulekahju ning ta kaotas enamuse oma näidistest. 2 aastat hiljem 8-aastane reis Malai saarestikku, kus sai ideid loodusliku valiku teooria rajamiseks (erinevatel saartel erinevalt arenenud versioonid samast linnust). Darwin-Wallace loodusliku valiku teooria rajaja. Jean-Baptiste de Lamarck (1744-1829) - lamarkismi rajaja ning kuigi tema teooria osutus valeks, oli tema siiski üks evolutsiooniteooria algatajatest. ● Teooria positiivsed küljed: Esimene terviklik evolutsiooniteooria. ● Negatiivsed küljed: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele; hindas üle keskkonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüdu täiustumisele. Charles Darwin (1809-1882) - Darwin-Wallace’ loodusliku valiku loojana üks tänapäevase
c. Tahe soov täiustuda (teadvusega loomad) d. Järjepidavad tegevused kinnistuvad niivõrd, et muutuvad lõpuks automaatseks. 3) Dualistlikud teooriad evolutsiooni määrab väliskeskkond ja sisekeskkond. Kõige tüüpilisem näide klassikaline lamarkism: a. Kõikidel organismidel on sisemine tendents täiustumiseks edasise arengu generaator b. Väliskeskkond, mille muutus sunnib muutuma ka organismid Vastuväited: - Lamarck eitas loomulikku väljasuremist - Väliskeskkonna suunav mõju - Lamarck pooldas liitpärilikkuse hüpoteesi (vanemate elujooksul omandatud tunnused päranduvad järglasele) Epigeneetiline tegur muutus pärilikkuses, mis on toimunud eluea jooksul ja mõjutab tunnust Geneetiline tegur muutus DNA koostises, mis pärandub 4) Selektogeneetilised teooriad kõik need teooriad põhinevad looduslikul valikul: a. Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria b
tegurite kohta evolutsioonilises muutumises, mis ongi sisuliselt loodusliku valiku teooria. Kui tekivad variatsioonid, mis on kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond see põhimõte ongi looduslik valik. Jean-Baptiste de Lamarcki töödes esitatud kirjeldust, mille kohaselt liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest Jean-Baptiste de Lamarck arvas, et iga liik on arenenud spontaanselt mingist anorgaanilisest looduse osast. Esimesena oli ta kindel, et liigid on keskkonna mõjul pidevas muutuses ning areng toimub keerukuse suunas, kuna keskkond on pidevas muutumises. Lamarck väitis, et liigid erinevad üksteisest, kuna neile on ellujäämiseks vajalikud erinevad kohastumused, mille tõttu nad vajavadki erinevaid omadusi nii oma anatoomilises kui ka füsioloogilises ehituses. Suurim erinevus
7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia filosoofia" esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed
· Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma · See, et elusorganismide ühine päriliku materjalina eellane kasutas oma päriliku materjalina RNA-d ei tähenda, et elu pidigi RNA-molekulidest alguse saama 29.Kuidas seletas Lamarck organismide omaduste otstarbekohasust? Elu kestel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele. 30.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast. 31.Mis on tinginud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest! Kliima, hapniku rohkus Maal, ,,Kambriumi plahvatus" Aegkonnad: Vanaaegkond ehk Paleosoikum, Keskaegkond ehk Mesosoikum ja Uusaegkond ehk Kainosoikum. 32
Budism reeglina ei tee aga mõned voolud võivad olla misjoneerivad) - kosmopolitism, misjon, arvuline vähesus (uususundid) loe Hegelist! (absoluutne vaim) Evolutsionism Seotud ideede arenguga 19 sajandil. Etnograagia sünd üheaegselt Euroopa tsiviliseeritud maades ja USAs. Maailma kohta käiva informatsiooni plahvatuslik kasvamine 18 ja 19 s, seoses maadeavastustega. Suured ideed teadmises 16 s peale Laplace, Lyell, Lamarck, Baer, Darwin, Comte, Hegel, Marx, Lingvistika, mütoloogia, religiooniteadus jne. Adolf Bastian (1826-1905) saksa päritoluga arst ja etnograafilise materjali koguja. Tegi ajaloo psühholoogilise seletamise katse. Tõi sisse idee - "stiihiline elementaarmõtlemine" see on omane kõikidele inimrühmadele, rahvastele läbi terve ajaloo. See on see, mis tingib kogu inimkultuuri ühtsuse. Samal ajal iga ühiskond areneb omaenda spetsiifiliste seaduste järgi
4. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. 5. Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustamine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Õige vastusevariant. 9. c) 10. b) 11. c) 12. b) 13. c) 14. c) 15. d) 16. c) Sobiv sõna lünka. 17. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. 19. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. 20. Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide fossiile Maa ajaloos. 21. Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. 22. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks. 23. Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. 24. Keskaegkonna lõpus toimus massiline hiidsisalike väljasuremine.
muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia" 1. terviklik teooria. Elu tekkis isetärkamise teel ning on pidevas arengus. Organismidele on omane sisemine täiustumistung ja kohanemine. Lamarkism: keskkonnatingimuste mõjul toimunud muutused (omandatud) on pärilikud. 4. Charles Darwin (darvinism): ,,Liikide tekkimisest" (1859) - 1. teaduslikult põhjendatud teooria. Liikide muutumine toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi.
2. Keeminile evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke 3. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine 4. Sotsiaalne evolutsioon kultuuride ja tsivilisatsioonide teke G. Cuvier kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud J. B de Lamarck - esimese terviklik evolutsiooniteooria, elu tekib isetärkamise teel ja on pidevas arengus C. Darwin teadusliku evolutsiooniteooria looja, (looduslik valik liikide muutumise peame põhjus, olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest Kivistised ehk fossiilid maakoores leidub rikkalikelt fossiile väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid
VETIKAD- varustavad Maad hapnikuga. Hulkraksuse eelised? · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed · Vähme ja sõltuvad keskkonnast · Suguline paljunemine · Kiirem evolutsioneerumine KÜSIMUSED LK 51 3) Cuvieri katastroofiteooria seisnes selles, et mida sügavamad kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest. Cuvieri õpilane seletas asja nii, et katastroofis hukkunud liikide asemele loodi uued, tänapäevasemad organismid. 4) Lamarck seletas elu evolutsiooni nii, et elu tekkis või tekib maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elus organismidele on omane kaks tendentsi. Esimene on sisemine täiustumis tund ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5) Peamiseks liikide muutumise teguriks pidas Darwin looduslikku valikut. See tuleneb omaorda kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isenite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda
selgitada evolutsiooniteooria alusel. Eelkõige just faktiga, et looduses jääb tugevam ellu ning tehakse juhuslikke valikuid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik kõike, mis meie ümber on tekkinud, selgitada puust ja punaselt (mis on milleks valitud). Inimene oma loominguga hakkab järgima sama rada – ei ürita leida parimaid kombinatsioone vaid laseb juhusel teha selle otsuse. Darwin arendas oma teooria välja Lamarcki mõtetest. Lamarck seostas looduse arengu kui kõigi olendite püüdega end täiustuda. Näiteks kaelkirjaku pikk kael tekkis tänu sellele et kaelkirjak üritas kõrgeid puulehti süüa. Lühidalt – organism arenes vatavalt tingimustele, mida ta tahtis arendada. Antud mõte siiski ei toimi kuna tema arust tegutseb iga olevus mõistuspäraselt aga taimedel pole mõistust ja juhus jäetakse seega välja. Lamarcki eksimuse leidis Darwin 1835 oma uurimuste käigus. Galapagose saartel
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Teoloogiline, mis tähendas maailma mõistmist usu abil, metafüüsiline - üritati seletada maailma filosoofiliselt, otsides seoseid arutluse abil. Teaduse arengu eesmärk on aga kolmas etapp - positiivne staadium, mil teadus tegeleb olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega. Valdav osa 19. sajandi inimesi olid usklikud, ning võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustusi sellest, kuidas Jumal lõi maa ja kogu eluslooduse. 1809. aastal lõi prantslane Jean-Baptiste de Lamarck evolutsiooniõpetuse. Uue teooria liikide tekke kohta esitas inglane Charles Darwin. Viie aastase uurimustöö kestel kogus ta suurel hulgal erinevaid taimi ja loomi, ning tegi mitmesuguseid vaatlusi. Darwin väidab oma peateoses "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel", et arengu aluseks on looduslik valik. 1871. aastal avaldas Darwin oma teise raamatu "Inimese põlvnemine", milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pika evolutsiooni järel
sõna-sõnalt Piibli jutustust sellest, kuidas Jumal lõi maa ja kogu eluslooduse ning kuidas ülemaailmse veeuputuse ajal kõik liigid säilisid Noa laeval. Aeg- ajalt leidsid geoloogid mägedest kivistisi, millest võis aru saada et need on tekkinud vee all. Prantsuse looduseteadlane Georges Leapold von Cuvier seletas nende olemasolu kauges minevikus toimunud katastroofidega, mille tagajärjel olevat ilmunud uued täiuslikumad liigid. Cuvieri kaasmaalane Jean Baptiste de Lamarck avaldas 1809 aastal tekkinud muudatused pärandatakse järglastele ja nii toimubki areng. Uue teooria liikide tekke kohta esitas inglise loodusteadlane Charles Darwin. Viis aastat väldanud uurimusreisil kogus geoloogiaalaseid vaatlusi. Darwin väitis, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. Darwini teooria andis seletuse ka kaelkirjaku täpilisusele: ellu jäid ja järglasi
Kui Pilvede klassifikatsioonid ajast, kui Kui küllastatud õhus on ümbritseva õhu 1 mb = 0,75 mm Hg veeauru kogus õhus ei muutu, siis õhu mõisteti, et pilved tekivad veeauru temp gradient võrdne märja õhu temperatuuri kasv vähendab suht. niiskust; kondenseerumisel gradiendiga Õhurõhu väärtusi. õhu temperatuuri kahandamine suurendab J.B. Lamarck (etaažid) seda Luke Howard, 1802-1803 ettekanne Sademed: pilvede klassifikatsioonist (3 põhiliiki – Pilvepiiskade teke Küllastusvajak, kastepunkt. Cirri, Cumuli, Strati) . Goethe, Kämtz. 1)Põrke- (koagulatsiooni) teooria, nn Küllastusvajak d on antud temperatuuril 1879: Hildebrandssoni klassif. – atlas soojadest pilvedest,
Järgmine suurem muutus ning edasiminek oli tüpoloogia, mis on kronoloogiaga tugevalt seotud. Tüpoloogilised sarjad: Bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ja looduslik valik. See meetod võeti 19. sajandil üle loodusteadustest. Esimese evolutsiooni teooria andis välja Lamarck, mis on tuntud tänapäeval lamarkismina isendi eluajal omandatud omadused päranduvad järglastele. Temale järgnes Charles Darwini teooria 1859. aastal ,,Liikide tekkest". Klassikalise darvinismi 5 väidet, mis arheoloogiasse üle võeti: 1) Olendite omadused muutuvad aja jooksul 2) Kõik olendid on omavahel sugulased, st neil on ühine esivanem 3) Mingid omadused võimaldavad nende kandjatel saada rohkem järglasi, mistõttu need omadused levivad populatsioonis 4) Gradualism.
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Teaduse arengu eesmärk on aga kolmas etapp-positiivne stadium, mil teadus tegeleb ainult olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega.Positivistide arvates oli positiivsesse staadiumi juba jõudnud matemaatika, mingil määral ka astronoomia, füüsika ja mõned teised loodusteadused. Valdav osa inimesi oli 19. sajandil usklikud ning võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustusi sellest, kuidas Jumal lõi maa ja kogu eluslooduse. 1809. aastal avastas prantslane Jean-Baptiste de Lamarck evolutsiooniõpetuse,milles väitis, et organismide otstarbekohase tegevuse mõjul tekkinud muudatused pärandatakse järglastele ja nii toimubki areng. Uue teooria liikide tekke kohta esitas inglane Charles Darwin.Viie aastase uurimustöö kestel kogus ta suurel hulgal erinevaid taimi ja loomi ning tegi mitmesuguseid vaatlusi.Darwin väidab oma peateoses "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel", et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad vaid tugevamad ja need,
7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia filosoofia" esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. ,,Liikide põlvnemisest" Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
..1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused". II periood - üldistused organismide ehituse kohta. · Grew poolt võeti kasutusele koe mõiste. · Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) · Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. · Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa. · XIX s Lamarck "zooloogia filosoofias" väitis, et rakuline kude on igasuguse bioloogilise organismi taseme aluseks. · 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine.
1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused". II periood - üldistused organismide ehituse kohta. Grew poolt võeti kasutusele koe mõiste. Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa. XIX s Lamarck "zooloogia filosoofias" väitis, et rakuline kude on igasuguse bioloogilise organismi taseme aluseks. 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine.
väärtuse üle ei tohtinud kahelda - evolutsiooniline mõtlemine jäi sajanditeks ,,ootele" - 18.saj G.Buffon 44 köiteline loodusloo entsüklopeedia. Suhtus kriitiliselt piiblis väidetule, et Maa on 6000 aastat vana. - Carl von Linne tunnistavad, et liigid võivad omavahel ristuda, luues nii uusi liike. Liikide muutused on ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. - Jean Bapiste Lamarck. 19.saj algus - teooria liikide muutumisest: *Lihtsaid eluvorme tekib looduded kogu aeg juurde ja neist arenevad üha keerukamad eluvormid. *Organismid on kohastunud elama konkreetsetes keskkondades. *Lamarkism organismis elu jooksul toimunud muutused päranduvad edasi järglastele?! - Georges Cuvier tõestas liikide väljasuremist fossiilsete leidude alusel - James Hutton, Charles Lyell maa on palju vanem kui piiblis kirjas ja
uurib tehteid kompleksarvudega geomeetrilisel kujul. 1807 Fulton laseb vette esimese majanduslikul eesmärgil kasutatava aurulaeva. 1807 Joseph Fourier ütleb, et mistahes perioodilisi võnkumisi saab avaldada lihtsamate võnkumiste lõpliku või lõpmatu summana. 1807 Humphry Davy kasutab elektrivoolu kaaliumi saamiseks. 1808 Dalton avaldab "Keemilise filosoofia uue süsteemi". 1809 Jean-Baptiste Lamarck avalikustab oma teooria elu jooksul omandatud tunnuste pärandumisest. 1811 Amedeo Avogadro väidab, et võrdsel temperatuuril ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid sama arvu osakesi. 1814 Joseph von Fraunhofer avastab sadu tumedaid jooni päikese spektris. 1814 George Stephenson ehitab esimese praktikas kasutatava auruveduri. 1815 Biot näitab, et orgaaniliste ainete lahused pööravad polariseeritud valgust.
· Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes) see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Joseph Koelreuter (1733-1806) taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla eellastest nii elujõulisemad kui elujõetumad, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Jean Batiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest lihtsamatele organismidele mõjuvad tingimused kohe ja otseselt,
et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasmast). (Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Sellise arengu tõestuseks tõi ta olendite sarnasuse elundite jms tasemel. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes), see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Jean Baptiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel, jõuab ka nn arenemispuu juurde). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja
looduse siseseid) põhjusi protsesside seletamiseks. Kant ja Laplace tulid välja ideedega tähtede ja päikesesüsteemi tekkest - see on juba puhtakujuline evolutsiooniline probleem, ehkki eluta looduse tasandil ja igal juhul täiesti revolutsiooniline Vana Testamendi kirjasõna seisukohalt. Maa settekivimite uurimine andis aluse revolutsiooniks ettekujutusest maakera vanusest. Buffon (1779) tuli välja ülijulge oletusega, et vanus võib olla mitusada tuhat aastat … Jean-Baptiste de Lamarck on esimene tõeliselt suur nimi eluslooduse evolutsiooni põhjendajate reas. Lamarck ei rääkinud veel sellest, et liikidel on ühised esivanemad (et "ülesanne koondub), kuid ta rääkis üsna selgesti sellest, et keskkonna mõjul on liigid muutuses. Muidugi, Lamarck arvas ka seda, et uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest - selles nagu tänapäev on ettevaatlik. Kuid ta rääkis ka sellest, et areng toimub pidevalt keerukuse suunas ja et seda põhjustab keskkonna muutumine
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
Vabaturu pooldaja, ühiskond areneb ilma sekkumiseta kõige õigemini Spenceri üldised evolutsiooniseadused Kõigil ühiskondadel okalduvus liikuda lihtsuselt ja homogeensuselt keerukusule ja heteogeensusele. Liikumine primitiivsetelt, lihtsatelt organismidelt (ühiskondadelt) komplekssete tsivilisatsioonideni Nagu tugevamate edu viib kõige edukamate kohanemisvormidega organismide ellujäämisele, nii viib see ka ühiskondade evolutsioonile. Jean Babtiste Lamarck Omandatud, õpitud joonte pärandumine evolutsiooniprotsessis Märksa sobivam sotsiaalse evolutsiooni seletamiseks Karl Marx ja Friedrich Engels. The German Ideology (1845-1846) Tootmisviiside areng Tootmisviis = tootmisjõud Primitiivne kommunism (tehnoloogia) + Feodalism Tootmissuhted Kapitalism
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
T.R Malthus (1766 – 1834) oli Inglise õpetlane, demograaf ja majandusteadlane, kelle kuulus 1798. aastal ilmunud essee „Principle of Population“ kirjeldas esmakordselt inimpopulatsiooni kasvuga kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi. Kuigi Malthus ei rääkinud otse elusloodusest ja selle evolutsioonist, mõjutas tema töö mitmete tuntud evolutsiooniteoreetikute edasisi mõttekäike. 7. Jean-Babtiste Lamarck'i roll evolutsiooniteooria kujunemisel J-B Lamarck (1744 - 1829). Oma 1809.aastal ilmunud raamatus „Philosophie Zoologique“ kirjeldab ta oma arusaamist eluslooduse kujunemisest. Muuhulgas väidab ta, et elusolendite päritolu ja mitmekesisus on seletatavad loodusseaduste abil ja ei vaja jumalikku sekkumist. Keerukamad olendid on kujunenud lihtsamatest, liigid muutuvad. Tuntud on näide kaelkirjakutest, kes elu jooksul on sunnitud oma kaela pikemaks sirutama ja sedasi väljaveninud kael on pärandatav ka tema järeltulijatele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
