Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu olemus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
1. ELU OLEMUS
  • ELU TUNNUSED
    Kõik organismid on rakulise ehitusega (üherakulised või hulkraksed ). Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused.
    Organismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. See väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil.
    Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid.
    Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism . Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon . Jääkained eritatakse väliskeskkonda.
    Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond . Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlustatakse organismi stabiilne sisekeskkonda pH, vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon. Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on loomaorganismid püsisoojased ( imetajad , linnud ) või kõigusoojased ( kalad , kahepaiksed , roomajad ).
    Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega.
    Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda.
    Kõik organismid arenevad. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene (roomajad, imetajad, linnud) ja moondega (kahepaiksed, kalad, putukad).
    Kõik organismid kasvavad.
    Kõik organismid reageerivad ärritustele. Ainuraksed reageerivad välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel. Ainuraksete suunatud liikumist ärritajate suhtes nimetatakse taksiseks. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Taimedele omase liikumised on tropism – ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia – ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis).
    Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga. Liigid, kes ei suuda oma elutingimustega kohastuda, surevad aja jooksul välja.
    Joonis 1. Organismide eluavaldused
  • ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED
    Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on elusale omased tunnused.
  • ELUSLOODUSE SÜSTEMAATIKA
    Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi.
    Taksonite nimetamisel kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, liiginimed on kahesõnalised ( binaarsed ). Kõrgematel taksonitel on ühesõnaline ladinakeelne nimetus.
    Lisaks teaduslike ladinakeelsetele nimedele on paljudes keeltes kasutusel ka teaduslikud rahvuslikud liiginimed.
    Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila.
    Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus e homoloogia . Homoloogsetel organitel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.
    Elusloodus jaotub viide suurde liiki: bakterid , protistid, seened, taimed ja loomad.
    Eluslooduse süstemaatikas rakendatakse hierarhilist süsteemi: - iga takson kuulub ainult vahetult kõrgema järgu taksonisse.
    RIIK Loomad Zoa
    HÕIMKOND Keelikloomad Chordata
    KLASS Imetajad Mammalia
    SELTS Kiskjalised Carnivora
    SUGUKOND Kaslased Felidae
    PEREKOND Kass Felis
    LIIK Ilves Felis lynx
  • BIOLOOGIA TEADUSHARUD
    Teadusharu
    Uurimisvaldkond
    Molekulaarbioloogia
    elu molekulaarne tase
    Rakubioloogia
    rakkude ehitus ja talitlus
    Histoloogia
    kudede ehitus ja talitlus
    Anatoomia
    organite ja organismide ehitus
    Füsioloogia
    organite ja organismide talitlus ning regulatsioon
    Geneetika
    Molekulaargeneetika
    pärilikkus ja muutlikkus
    pärilikkuse seaduspärasused molekulaarsel tasemel
    Ökoloogia
    organismide ja keskkonna seosed
    Evolutsiooniõpetus
    Paleontoloogia
    elu ajalooline areng
    möödunud aegadel elanud organismid
    Süstemaatika
    elusolendite rühmitamine taksonitesse
    Viroloogia
    viirused
    Mikrobioloogia
    bakterid
    Algoloogia
    vetikad
    Mükoloogia
    seened
    Lihhenoloogia
    samblikud
    Zooloogia
    Protozooloogia
    Etoloogia
    Entomoloogia
    Ornitoloogia
    Ithüloogia
    Terioloogia
    loomad
    algloomad
    loomade käitumine
    putukad
    linnud
    kalad
    imetajad
    Botaanika
    Brüoloogia
    taimed
    samblad
    Rakendusbioloogia
    erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste
    kasutamine inimkonna huvides
    Biotehnoloogia
    elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimeselevajalike ainete tootmiseks
  • BIOLOOGIA UURIMISMEETODID
    Teadusliku uurimise põhietapid:
    • Probleemi püstitamine,
    • Taustainfo kogumine,
    • Hüpoteesi sõnastamine (probleemi oletatav vastus),
    • Hüpoteesi kontrollimine (vaatluste, katsete, eksperimentide korraldamine),
    • Tulemuste analüüs,
    • Järelduste tegemine,
    • Uute teaduslike faktide saamine,
    • Teadusliku teooria kujunemine ja formuleerimine.

    Bioloogias kasutavad peamised meetodid ja uurimisjärgud on vaatlus , kirjeldus, võrdlus, katse, eksperiment , analüüs ja matemaatiline modelleerimine.
    Hüpoteesi kontrolliks on bioloogia teadusharudel erinevad meetodid.
    Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad selgitada loodusnähtusi.
  • TÄHTSAMAID BIOLOOGIAALASEID AVASTUSI
    1590 H. Ja Z. Janssenid võtsid kasutusele mikroskoobi.
    1665 R. Hooke vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike, nägi kambrikesi (cellula) ja võttis kasutusele raku mõiste
    1670 A. van Leeuwenhoek vaatles valgusmikroskoobiga ainurakseid ja baktereid. 1677 kirjeldas ta esimest korda teadusajaloos baktereid.
    1735 C. von Linne sõnastas liigi mõiste, lõi binaarse nomenklatuuri ja süstemaatikas kategooriate hierarhilise süsteemi.
    1809 J. B. Lamarck esitas esimese tervikliku evolutsioonikäsitluse. Ta hindas üle keskkonna mõju organismidele, väites, et elu jooksul omandatus tunnused päranduvad järglastele. Ei olnud valikõpetus.
    1817 G. Cuvier on võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajaja: mida sügavamatest kihtidest pärinevad leiud , seda rohkem erinevad need elavatest organismidest.
    1826 K. E. von Baer (töötas ka Tartus) avastav imetaja munaraku ja seaduspära, et munarakust saab alguse loomorganismi areng.
    1838 M. Schleiden avastas, et taimed on rakulise ehitusega.
    1839 T. Schwann avastas, et ka loomad on rakulise ehitusega. Lõi rakuteooria põhiteesi: taimed ja loomad on rakulise ehitusega.
    1858 R. Virchow väitis, et iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemisel.
    1859 Ch. Darwin lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria . Töös „Liikide põlvnemine“ käsitles Darwin liikide teket, muutlikkuse, olelusvõitluse ja loodusliku valiku olemust ning toimet.
    1860 L. Pasteur oli füsioloogilis-biokeemilise ja tööstusliku mikrobioloogia rajaja. Ta kirjeldas anaeroobseid baktereid, eri tüüpi käärimisi ning soovitas vedelikke kuumutada.
    1865 G. Mendel lõi pärilikkuse uurimise hübridoloogilise meetodi, avastas pärilikkustegurid (geenid) ja nende pärandumise seaduspärasused.
    1869 F. Miesher eraldas rakutuumast nukleiinhappe.
    1876 R. Koch töötas välja meetodid bakterite uurimiseks. Avastas tuberkuloosi- ja kooleratekitajad.
    1900 H. De Vries avastas mutatsioonilise muutlikkuse taimedel. Võttis kasutusele mutatsiooni mõiste.
    1930-1933 T. H. Morgan avastas geeniahelduse.
    1953 J. Watson , F. Crick avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise sekundaarstruktuuri. Sellega pandi alus molekulaargeneetikale.
    1953 S. Miller tegi katseid keemilise evolutsiooni tõestamiseks: vesiniku, ammoniaagi, vee ja metaani sobivalt valitud segust võib saada aminohappeid.
    1960 S. Fox tõestas, et aminohapete segu laavatükil kuumutades tekivad polüaminohapped, mis moodustavad vees kerajaid struktuure.
    1978 Teostati esimene kunstlik viljastamine .
    1083-1984 Prantsuse ja USA teadlased isoleerisid viiruse, mis põhjustab inimesel immuunsüsteemi kahjustusi. HIV – human immunodeficiency virus – inimese immuunpuudulikkuse viirus.
    1990 Esimene geenisiirdamise USA-s. 4- aastasele lapsele siirdati adenosiindeaminaasi geen.
    1997 Klooniti esimene täiskasvanud isendi rakust imetaja, kelleks oli lammas Dolly.
    2001 Kaardistati inimese genoom.
  • Elu olemus #1 Elu olemus #2 Elu olemus #3 Elu olemus #4 Elu olemus #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Raila Õppematerjali autor
    Tekst on lühikokkuvõte elu olemusest.

    Sarnased õppematerjalid

    Elu omadused
    10
    docx

    Elu omadused

    Elu omadused Rakuline ehitus Rakk on ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Rakud moodustavad kudesid, koed koonduvad organiteks. Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme : Üherakulised ­ bakterid, algloomad, pärmseened Hulkraksed ­ selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened Aine ­ ja energiavahetus ehk metabolism Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, fotosüntees jpm. Organismis toimub lagundamine ja sünteesimine ning jääkaineid eritatakse väliskeskkonda. Autotroofid ­ taimed, osa baktereid(tsüanobakterid) Heterotroofid ­ loomad, seened, paljud bakterid Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöstaas Tagatakse ainevahetusega Nt. vee pH, soolade, valkude ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuride püsimine teatud piirides. Kõigusoojased ­ kalad, kahepaiksed, roomajad Püsisoojased ­ imetajad, linnud Kõrge organiseerituse tase Elusorganismi erinevad osad

    Bioloogia
    Bioloogia - elu olemus
    19
    doc

    Bioloogia - elu olemus

    Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus ­ 1) rakuline ehitus Rakk ­ organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased ­ kalad, kahepaiksed ja roomajad

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu
    3
    doc

    Bioloogia uurib elu

    BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ­ ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu ­ biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu juhuslike protsesside summ

    Bioloogia
    BIOLOOGIA-rakud ja bakterid
    4
    doc

    BIOLOOGIA: rakud ja bakterid

    Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb tuuma Vakuool - kogub

    Bioloogia
    Elus Loodus
    5
    doc

    Elus Loodus

    ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed

    Bioloogia
    Bioloogia Kontrolltöö - organismid ja elu organiseeritus
    3
    docx

    Bioloogia Kontrolltöö - organismid ja elu organiseeritus

    Bioloogia Kontrolltöö ! 1. Biomolekulid- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid 2. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul ja regulatoorsel tasandil 3. Molekul on kõige väiksem üksus millel on kõik elu tunnused ( keemikute uurimis objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus , mis esineb kõigil organismidel 8. Püsisoojased organismid on kõik linnud ja imetajad 9. Kõigusoojased on kõik selgroogsed ( kalad, kahepaiksed, roomajad ) 10. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Kuidas organismid paljunevad: 1. Organismid paljunevad kas sugulisel või mittesuguliselt 2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3. Pärilikkus on eluslooduse üldine sea

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu-elu omadused-elu organiseerituse tasemed-teaduslikud uurimis meetodid
    4
    docx

    Bioloogia uurib elu, elu omadused, elu organiseerituse tasemed, teaduslikud uurimis meetodid

    Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid. 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. 13. Teadu

    Bioloogia
    Bioloogia - Elu
    1
    doc

    Bioloogia - Elu

    Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad üherakulisteks ja hulkrakseteks. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid, mida tal tuleb ise sünteesida ja nii on iga organism ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, energiavahetus on üheks elu tunnuseks. Organismidel on enam-vä

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun