Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teooria: Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli.
Kokkuvõte Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliin lähtudes nitrobenseenist. Kõigepealt tuli sünteesida nitrobenseen benseenist ja nitreerimissegust. Seejärel eelnevalt valmistatud nitrobenseenist ja tinast sünteesida aniliin. Kõige raskem oli veeaurudestillatsioon, sest seade on üsna mahukas. Kulges töö probleemideta. Eesmärk sai täidetud. Kasutatud materjalid: Kirjanduslikud allikad: Kanger, Laasik, Orgaanilise keemia praktikum: laboratoorsed tööd I, TTÜ Kirjastus Tallinn 2009 Lopp, Margus, Orgaaniline keemia I Tallinn 2000 Lopp, Margus, Orgaaniline keemia II Tallinn 2002 Lopp, Margus, Orgaanilise keemia praktikum: Orgaaniliste ühendite keemilised reaktsioonid ja nende mehhanismid Tallinn 2006 9 Interneti materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Aniliin http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BD%D0%B8%D0%BB%D0%B8%D0%BD http://ru.wikipedia.org/ http://www.chem.msu.su/
10. Taimeraku võrdlus 1) Kontrolltöö Loodusõpetus: rakk, Ohutus ohutusreeglite Õppematerjal: loomarakuga. Taime- ja tulemuste rakutuum, rakukest järgimine Kokassaar,U.(2002) loomaraku peamiste analüüs. Füüsika:osmoos märgpreparaadi Laboratoorsed tööd osade ehitus ning 2) Iseseisev töö: Kunstiõpetus: valmistamisel koolibioloogias, lk 61- talitlus. jooniste erinevate elusobjektide 62, Avita. Elukestev õpe ja
Ennustav väärtus: kas loommudelis on efektiivsed need ravimid, mida tavaliselt kasutatakse inimesel vastava haiguse raviks? Näiteks, depressiooni loommudelis peavad toimima antidepressandid Loommudelite hindamise viisid: Loommudelite õigsust ja võimalikke uusi ravimeid testitakse katseliselt, erinevate meetoditega Käitumiskatsed loomadega : Mälu ja õppimisvõime testimine Ärevuse testimine Depressiooni testimine Sotsiaalsuse testimine Muud laboratoorsed meetodid : Rakukultuuride valmistamine ja mikroskopeerimine Kudede histoloogilised värvingud ja mikroskopeerimine Loomade või rakkude huvipakkuvate valkude analüüs Loomade või rakkude DNA ja RNA analüüs Teaduslikes katsetes on võimalik kasutada mitmesuguseid test-süsteeme ehk mudeleid Katseloomad Raku ja koekultuurid Arvutimudelid Farmakoloogias kasutatakse mudeleid selleks, et Uurida haiguste olemust ja testida uusi ravimeid nende haiguste ravimiseks
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Õppejõud: Priit Eek, Kaia Kukk Tallinn 2013 Sissejuhatus Kuuenda praktikumi (22. aprill 2013) teemaks oli invertaasi aktiivsuse määramine. Invertaas on ensüüm, mis katalüüsib O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi -D-fruktofuranosiidides. Katses oli kasutusel tahke invertaas. Järgnevalt on toodud töö teoreetiline osa ning seejärel töö käik, katseandmed ja järeldused. Teoreetiline osa Invertaas on ensüüm, mis katalüüsib O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Ensüüm katalüüsib Dfruktofuranosiidide (süsivesikud, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis) hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist otsmisi fruktoosi molekule. Inimese jaoks on invertaas oluline seedeensüüm (sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestal)....
75,58 - 29 46,58 Müoglobiini liikuvustegur on 0,21. Järeldused Liikuvusteguri Rf väärtus müoglobiinile on 0,21, mis jääb nõutud vahemikku 0...1. Loen arvutuse ja katse õnnestunuks. Samuti jään rahule koostatud kromatogrammiga. Graafikute erinevad kõrgused on tingitud vaid erinevatel lainepikkustel mõõtmistest. Graafiku üleminekud on sujuvad. Loen ainete lahutamise õnnestunuks. Kasutatud kirjandus Malle Kreen, Terje Robal, Tiina Randla ,,Biokeemia laboratoorsed tööd" , Tallinn 2010 Joonised Joonis 1: http://cnx.org/content/m34657/latest/image3b.jpg
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr:4 Kuup Õnnetusjuhtumi uurimine Kursus: EANB11 äev: 20.09 Algse juhendi allikas: Pavelson H."Töökaitse laboratoorsed tööd IV"1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest.
infektsioon on vedelikku ; seoses kuseteede läbinud infektsiooniga, 10 päevaga; ravikuuri, - Lisa patsiendi toitumisreziimile millest tunnistust - Patsiendil ei laboratoorsed probiootilise bakteritega annab düsuuria ja esine düsuuria uuringud ja jogurtid ja lahjendatud kusepidamatus 10 päeva patsiendi jõhvikamahla (200 ml)
................................................................ 13 Eesnääre........................................................................................................................... 13 Neerud............................................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................... 15 LABORATOORSED UURINGUD Uriiniproovid Uriiniproovid näitavad neerude, kuseteede ja kusepõiehaigusi. Kui uriini ilmub verd, on see alati märk neeru- või kuseteedehaigusest. Normaalselt on uriin steriilne, see ei sisalda baktereid. Kuseteede põletike ajal ilmuvad sinna bakterid. Uriinist uuritakse tavaliselt baktereid, valke ja verd. Bakteruuringute jaoks võetakse uriiniproov teatud viisil, et kusiti
Bensaalatsetooni sünteesil läks õnneks, et naatriumhüdroksiid lahustus mu segus, kui seda poleks juhtunud, oleksin pidanud uuesti sünteesi alustama. Sünteesi lõpus pesemine oli üsna keeruline kuna produkt ei tahtnud kolvist kergelt välja tulla. Arvan, et sain tööga üpris hästi hakkama kuna saadud tulemused on literatuursest üle 80%. Siiski olen veendunud, et oleks saanud veel paremini ja hoolikamalt teha. Kasutatud kirjandus: · ,,Orgaanilise keemia prakitum. Laboratoorsed tööd I" T. Kanger, M. Laasik, TTÜ Kirjastus, 2009 · ,,Orgaanilse keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised reaktsioonid ja nende mehhanismid." M. Lopp, TTÜ Kirjastus, 2009 · Orgaaniline keemia I loengukonspekt, M. Lopp, 2000 · Orgaaniline keemia II loengukonspekt, M. Lopp 2002 · Orgaaniline keemia II loenguslaidid, T. Kanger · Internet Ainete füüsikalised omadused Molekul Tihedus
tulemused) Bromoetaani saagis oli 13,07 g, mis on 34,3% literatuursest. Aine oli värvitu ja kees temperatuurdel 38-40oC. 1,3,5-trietüülbenseeni saagis oli 3,97 g, mis on 30,5% literatuursest. Aine oli värvitu ja kees vaakumis ca 20 mm Hg temperatuuridel 83-88oC. 3.Kokkuvõte Kokkuvõttes õnnestus 1,3,5-trietüülbenseeni süntees edukalt. 4.Kasutatud kirjandus Eeskirjad ja reaktsioonimehhanismid: Kanger, T., Laasik, M. (2009). Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tallinn: TTÜ. Lopp, M. (2006). Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised reaktsioonid ja nende mehhanismid. Tallinn: TTÜ. Agronomov, A.E., Sabarov, J.S. (1974). Orgaanilised tööd. http://www.chemguide.co.uk/organicprops/haloalkanes/making.html http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/friedel-crafts-alkylation.shtm Aparatuuri jooniste koostamisel kasutasin ChemDoodle'it (https://www.chemdoodle.com/)' Füüsikalised konstandid: https://en
sünteesi protsess kulges edukalt. Atsetofenooni sain kollaka vedeliku ning 1-fenüületanool oli kergelt kollakas vedelik teravaga lõhnaga. Kokkuvõte Orgaanilise keemia lõputöö eesmärgiks oli teha kaheastmeline süntees, rakendades praktikumis omandatud teadmisi ja oskusi, millega ma sain väga hästi hakkama. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 2. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 3. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 4. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005.
Uurimist lesehitus Pealkiri ja tiitelleht T pealkiri olgu vga hoolikalt lbi meldud, pigem lhike ja konkreetne, kuid samas informatiivne ja ammendav. Pealkiri snastab t phitulemuse(d) ja/vi osundab antud uurimist phieesmrgile ja/vi phiksimus(t)ele. Tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine pstitab konkreetse kitsama ksimuse vi tulemuse. Sisukord Jlgige, et toodud pealkirjad vastaksid tpselt ts esitatud pealkirjadele. Sissejuhatus Sissejuhatus on soovitavalt lhike (1-3 lk). Jaguneb kolmeks alaosaks, mis suunavad lugeja ldiselt konkreetsele: (a) Alustatakse probleemi laiema tausta kirjeldusega. (b) Seejrel tutvustatakse konkreetset kitsamat seni lahendamata vi vaieldavat probleemi/probleeme antud vallas, mis kesoleva uurimustga on otseselt seotud. (c) Lpuks eldakse lhidalt ja vimalikult konkreetselt, mida kavatseti antud uurimist kigus nende probleemide selgitamiseks ra teha:...
Atsetofenooni sain kollaka dedelikuja ja 1- fenüületanool oli mul värvitu terava lõhnaga. 3. KOKKUVÕTE Orgaanilise keemia lõputöö eesmärgiks oli teha kaheastmeline süntees, rakendades praktikumis omandatud teadmisi ja oskusi. Minu arvates, selle tööga olin hästi hakkama saanud ja soovitava tulemuse ja eesmärgi saavutanud. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 2. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 3. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 4. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D1%86%D0%B5%D1%82%D0%BE %D1%84%D0%B5%D0%BD%D0%BE%D0%BD http://chemanalytica.com/book/novyy_spravochnik_khimika_i_tekhnologa/01_osnovnye_svoyst
ja seejärel bensaalatsetofenoon atsetofenoonist, bensaldehüüdist, etanoolist ja NaOH-st. Süntees õnnestus ilma probleemideta ja töö eesmärk sai täidetud. Produktiks tuli kollakas-valge tahke aine, mille kaalutiseks oli 14,7g. Andmete töötlusel järeldus, et puhta aine saagis teoreetilisest on 67% ja literatuursest 95%. KASUTATUD KIRJANDUS Tõnis Kanger, Marju Laasik Orgaanilise keemia praktikum: laboratoorsed tööd I, TT Ü Kirjastus Tallinn 2009 Margus Lopp Orgaaniline keemia I Tallinn 2000 Margus Lopp Orgaaniline keemia II Tallinn 2002 http://www.chemicalbook.com/ProductIndex_EN.aspx http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page
Bensoehappe sain valge (kerge roosaka värvivarjundiga) tahke ainena. Etüülbensoaat oli meeldivama lõhnaga läbipaistev aine. 3. KOKKUVÕTE Antud töö eesmärgiks oli teha kaheastmeline süntees, rakendades praktikumis omandatud teadmisi. Minu arvates sain selle tööga hästi hakkama, probleeme sünteesi käigus ei esinenud. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 2. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. 3. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 4. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. 11
Muna Pärast seda, kui Surrey ülikooli teadurid tegid kindlaks, et muna ei tõsta kolesteroolitaset, on nad tagasi tervislike toitude seas. Munad on eriti head nägemisele, kuna ka need sisaldavad luteiini ja zeaksantiini. Soovitavalt tuleks mune süüa keedetult või munavõina iga päeva tagant. Proovi vahel ka omletti või kasuta värsket munakollast salati majoneesina. Mustikad Teises maailmasõisas söödeti pilootidele rohkelt mustikaid, kuna need olevat parandandu öist nägemist. Laboratoorsed uuringud on näidanud, et tumedad marjad nagu mustikad ja mustsõstrad sisaldavad rohkelt antioksüdante, mis võivad ennetada ja pidurdada nägemist halvendavaid protsesse. Uuringud viitavad ka sellele, et mustikad tugevdavad kapillaare, mille abil jõuavad silmadesse veri ja toitained. Kuhja mustikaid oma hommikusöögihelvestele või smuutile - iga päev! Õline kala Ameerika rahvuslik silmainstituut tegi kindlaks, et rohkelt omega-3-rasvhappeid sisaldavad
dibensaalatsetoon. Helekollast 400,7°C keevat ja 110°C sulvat produkti sain 6,78 grammi, mis moodustas teoreetilisest saagisest 76,4% ja literatuurest 89,9%. Saagise protsent tuli üpris hea ja ka muidu kulges töö probleemideta. Eesmärk sai täidetud. 10 4. Kasutatud materjalid: Kirjanduslikud allikad: Kanger, Laasik, Orgaanilise keemia praktikum: laboratoorsed tööd I, TTÜ Kirjastus Tallinn 2009 Lopp, Margus, Orgaaniline keemia I Tallinn 2000 Lopp, Margus, Orgaaniline keemia II Tallinn 2002 Interneti materjalid: http://1chemistry.blogspot.com/2011/11/objective-1.html http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/jones-oxidation.shtm http://en.wikipedia.org/wiki/Dibenzylideneacetone http://swc2.hccs.edu/pahlavan/2425L7.pdf http://www.ehow.com/way_5863786_preparation-dibenzalacetone.html 11
Laura-Ly Lotamõis LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 TEHISKIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik T...
Sõelseadme sõelumise efektiivsust hinnatakse sõelseadme efektiivsusteguriga , milles U- tegelikult sõela läbinud alumise klassi terade kogus, A- üldine alumise klassi terade kogus sõelutavad materjalis, C- alumise klassi terade kogus, mis ei läbinud sõela ning jäi ülemisse klassi. Laboratoorsel sõelanalüüsil peaks saavutama η u1, tööstuslikul sõelumisel aga on see alati väiksem kui üks. 20. Sõelade liigitus. 1. Kasutusvaldkonnalt – laboratoorsed kontrollsõelad ja tööstuslikud tootmissõelad 2. Tööpinna konstruktsioonilt - varbsõelad, plaatsõelad, võrksõelad ja rullsõelad 3. Avade kujult – ruutavadega, ristkülikuliste avadega, pilusõelad e suure pikkusega ristkülikuliste avadega, ümaravadega ja kuuskant e kärgavadega 4. Tööpinna kujult – tasapinnalised ja silindrilised trummelsõelad 5. Tööpinna liikumise iseloomult – kiikuvad e güratsioonsõelad, vibrosõelad ja pöörlevad sõelad. 21
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutug...
Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik Nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused Nakkushaiguste üksikjuhud 7. Transmissiivse nakkuse vältimiseks on olulisem: Pesta korralikult käsi Kasutada repellente Vältida kokkupuudet pinnasega Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem: Gastroskoopia Uriini laboratoorsed uuringud Elu anamnees Epidemioloogiline anamnees 9. Haiguse läbipõdemisel tekib: Aktiivne kunstlik immuunsus Passiivne kunstlik immuunsus Aktiivne loomulik immuunsus Passiivne loomulik immuunsus 10. Nimeta: Gripi tekitaja: RNA - viirus Salmonelloosi tekitaja: Difteeria tekitaja: Puukborrelioosi tekitaja: 11. Leia shigelloosile 3 iseloomulikku õiget väidet: Inkubatsiooniperiood 1-7p Veris-limane väljaheide Nakkusallikaks närilised
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või neeru...
PODAGRA Podagra mõiste. Podagra ehk arthritis urica on kusihappeainevahetuse häirega seotud põletikuline haigus, mille avalduseks on hüperurikeemia, perioodiliselt korduvad artriidid, kusihappekristallide ladestumine nahaaluses koes, liigest, neerudes ja teistes elundeis. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. a...
Psühholoog William McDugalli juhendamisel algasid meeltevälise taju laborotoorsed katsetused, kasutades vabatahtlikeks uurimisobjektideks üliõpilasi. Erinevalt neis psüühilistest uuringutest, mis tavaliselt nõudsid kvalitatiivset tõendusmaterjali paranormaalsete nähtuste uurimiseks, pakkus Duke'i Ülikool kvantitatiivset, statistilist lähenemist, kasutades kaardimängu ja täringuid. Kui meeltevälise taju tagajärgi katsetatakse Duke'i Ülikoolis, siis arenesid ka standartsed laboratoorsed protseduurid meeltevälise taju testimiseks ja need omandati neist huvituvate uurijate poolt üle maailma. J. B. Rhine'i raamatu ,,Mõistuse uued piirialad" välja andmine tegi need laborotoorsete uuringute tulemused kättesaadavaks tavalisele publikule. Rhine populariseeris oma raamatus sõna ,,Parapsühholoogia" selleks, et kirjeldada Duke'i Ülikoolis läbi viidud uurimisi. Rhine rajas ka iseseisva Parapsühholoogia Laborotooriumi Duke'i Ülikoolis ja pani aluse ajakirjale
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Raadiovastuvõtjad ja saatjad Laboratoorsed tööd Nimi Perekonnanimi SA-12 Juhendaja: J.Kuus Tallinn 2015 Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad Nr. 1 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Nimi Õpperühm: SA-12 Töörüh TPT Töö 26.03.201 m: tehtud: 5 Aruanne 16.04
reljeefsed putopead. Samal ajal on kantsel ka üle värvitud. Reljeefe, putopäid ja kõlakatuse figuuri valgendati kriitvärviga. Puuduvaid lehtkullatise fragmente imiteeriti ookerkollase liimvärviga. Uks, trepi balustraad ja konsool kaunistati sinistes - punastes toonides marmoreeringuga. Pilastrid värviti siniseks. 1998 - 1999 viidi läbi kantsli konserveerimistööd. Uuringute käigus teostati värvisondaazid, fikseeriti ja dokumenteeriti kantsli seisukord, teostati laboratoorsed analüüsid pigmentide ja sideaine kindlaksmääramiseks. Uuringutele tuginedes selgitati välja kantsli esialgne värvilahendus, millest ettekujutuse peaks andma juuresolev joonis. Algne kujundus põhines kontrasti printsiibil - tume vahatatud tammepuit vastandub heledate puidulõigetega (must lepp). Tekst, aktsendid reljefidel, pilastritel ja profileeringutel on vormistatud lehtkullaga. Kõlakatuse värvilahendust pole muudetud
kindel. Kui mees silda ületas lähenes talle kena välimusega neiu. Naine selgitas, et teeb ühte projekti ja palus mehel täita küsimustik. Kui mees oli lõpetanud lubas naine, et seletab projektist pikemalt telefoni teel ja kirjutas pisikesele paberile oma telefoni numbri. Helistasid mehed, kes kohtasid kaunitari hirmutavades oludes. See uuring vihjab sellele, et inimesed võivad armastada hoolimata raskustest, mis teine talle põhjustab, vaid nende raskuste pärast. Paljud laboratoorsed uuringud näitavad, et õigetes tingimustes on kire teke alati võimalik. Üks väide on , et adrenaliin paneb südame kiiremini tuksuma. Nauding on muidugi peamine kirgliku armastuse stimulaator, kuid vahel mängivad rolli ka rahutus ja hirm. Kuidas oskavad inimesed öelda, et keegi armastab neid. On olemas palju reetvaid kehamärke. Armastajad vaatavad üksteisele palju silma ja tahavad olla lähestikku ning puudutada üksteist. Neile meeldib palju aega koos veeta ja üksteise heaks
Kordustäpsus testi või mõõtmisvahendi võime anda samaseid tulemusi sama objekti korduval mõõtmisel. Korratavus testi võime anda samaseid tulemusi ka korduvate mõõtmiste korral, mis viiakse läbi sama isiku poolt eri aegadel. Reprodutseeritavus testi võime anda samaseid tulemusi ka korduvate mõõtmiste korral, mis viiakse läbi erinevate isukute poolt eri aegadel 14.Bioloogilised ja kliinilised andmed, diagnostilised ja laboratoorsed andmed mis need on ja kogumise meetodid. Bioloogilised ja kliinilised andmed kogutakse laudas, kliinikus või loomapidaja juures ja need puudutavad üksikut looma. (nt tõug, vanus, sugu, kehakaal, kliinilised tunnused jne) Informatsiooni saadakse tunnuste, koemuutuste ja füüsiliste omaduste mõõtmise või subjektiivse hindamise kaudu. Diagnostilised ja laboratoorsed andmed võetakse kõigepealt proovi isenditel või loomarühmadelt. Ja siis saavad juba uuringute tulemused
elementidel7. Seega on uuringud üritanud arendada usaldusväärset subjektiivse töökoormuse mõõdupuud. Tööülesannete indeks (NASA-TLX) on töökoormuse hindamise vahend, mis arvestab tööülesannete erinevust osaliste vahel ja tööülesannete erinevust töökoormuse allikast8 . Seda on testitud erinevates eksperimentaalsetes olukordades, kaasaarvatud lennuoperatsioonid9, lennusimulatsioonid ja laboratoorsed eksperimendid. Nendesse eksperimentaalsetesse olukordadesse olid kaasatud ülesanded nagu valikuline reaktsiooni aeg, ebastabiilne jälgimine, peast arvutamine ja grammatiline korrektsus10. Vahetustega töö mõjud tervisele- 5- MEETODID Uuringus osalejateks olid kakskümmend messoost vahetustega töötajat vanuses 28-59 Austraalia metallisulatustöökojas. Nad olid vahetustega töötanud 13,4 (+/- 9,4) aastat. Kõik
Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klau...
.12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHATUS Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust. Rütmihäire või olla kiire või aeglane. Suurem osa rütmihäiretest on healoomulised, sümptomiteta või sümptomitega. Terve südame puhul on rütmihäirete prognoos hea ja nad ei vaja tingimata erilist ravi peale põhiuuringute (EKG, laboratoorsed analüüsid). Kui rütmihäire kordub ja temaga kaasnevad tülikad sümptomid, on vaja edasisi uuringuid. Nende abil selgitakse rütmihäirete põhjus ja võimaliku südamehaiguse iseloom. Rütmihäirehooga kaasneb teadvuskaotus nõuab alati edasist selgitust (Mäkijärvi jt 2010). Peaaegu kõik inimesed on kunagi tundnud rütmimuutusi, ehk südamekloppimist. Tavaliselt on tegu täiesti kahjutute üksikute lisalöökidega. Lühema või pikema kestusega südamekloppimine esineb küllaltki harva
HAAVA ja haavandi hindamine. TTK Jelena Shefer 2013 Haava hindamise komponendid. Haavaga patsiendi hindamine algab anamneesi kogumise ja haiguskulu tundmaõppimisega. Täielik haava hindamine kätkeb endas nii patsiendi seisundi kui ka haava hindamist. Saadud andmete analüüsimisel võib välja tuua faktorid, mis mõjutavad haiguskulgu ja haava paranemist. Klassifitseerides haava paranemise mõjutegureid võime sageli jõuda järeldusele, et haava paranemist takistavaid faktoreid on märksa rohkem kui paranemist soodustavaid faktoreid. Nii mõjutavad haava paranemist haava/haavandi põhjus asukoht haava paranemisperiood kliinilised sümptoomid ravivõimalused vastavate ressursside olemasulu ja missugused on ravijate teadmised ja oskused. Patsiendi ja haava hindamisel on oluline pöörata tähelepanu järgmistele andmetele. Haige vanus. Reeglina par...
250-Nimetage täitematerjalide sorteerimise meetodid. 1. mehhaaniline sorteerimine e sõelumine; 2. hüdrauliline klassifitseerimine; 3. õhksepareerimine . 252-Milline võib olla fraktsioonide eraldamise järjekord sõelseadmes? 1 järjestikune e peenemalt jämedamale (vt TV lk36 joon 8.1); 2 paralleelne e jämedamalt peenemale (vt TV lk36 joon 8.2); 3 kombineeritud (vt TV lk36 joon 8.3). 253-Millise ava kujuga peavad olema laboratoorsed kontrollsõelad ISO nõuete kohaselt? Laboratoorsed kontrollsõelad on ettenähtud tööstuslikult lahti sõelutud fraktsioonide terastikulise koostise e granulomeetria määramiseks sõelanalüüsi teel. Sõelad võivad olla ümar- või ruutraamistusega. Tööpinnad on tasapinnalised perforeeritud terasplaadist või põimitud traatvõrgust sõltuvalt ava mõõdust. Avade kuju on ruut eurostandardi järgselt või ümar vene standardi kohaselt
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin.................................................................................
Kaine mõist-erinevus rangem ja täpsem. Eksper. Ül.ks 4. Teadus,mõisted-tegev., mille madalalmal astmel olev tead. teadus.est meetod.st-uurimust on selgitada uute mõjurite eesm. uute, tunnetusl.lt ja töö, lühike ja arusaadav mõtte- tehakse spets. Eem.de tulemuslikkust. Eksperimendid prakt.lt oluliste teadmiste saam. arendus teat. Teemal. Temaa- saavut.ks, tugineb, spetsiif. jagunevad laboratoorsed, ja rakend.ning olemasolevate tika tuleneb õppeaine prog.st meetoditel ja tehakse süst.lt. tootmislikud ja sotsiaalsed. teadm.töötl. kasut. ja säilit. Siin kirjanduse kasut. ja sellele Kainet mõistust tuleks kontr. Mõõtmine kujut. endast mõõde- mõist.nii loodust, inimest kui viitam. Ei ole kohust. Oluline Kaine mõistus hõlmab praktilisi tava nähtuse kvantitatiivsete ühiskonda puudut
Ilmneb ilma olulise eelneva kogemuseta; c. Esineb kõigil liigi esindajatel; d. On suhteliselt muutumatu vaatamata kogemusele ja õppimisele. · Evolutsiooniline vaatenurk. Käitumine peab lihtsustama kohanemist keskkonnaga ja seega ka liigi ellujäämist tagama. · Õppimise eelsoodumus. Valmisolek teatud tüüpi õppimiseks. · Teoloogiline metodoloogia. Vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid. Seaduspärasused arengus: Tselofakaudaalne trend peast allapoole areng; Proksimodistaalne trend seestpoolt väljapoole; Üldiselt spetsiifilisemaks liigutused muutuvad täpsemas (motoorne areng); Diferentseerimine/eristumine tekkib kognitiivne tervik (tahan teha seda teen nii); Integreerumine/ühtselt funktsioneeriv tervik laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi kognitiivse struktuuri ja ta suudab oma liigutusi koordineerida. Üsasisese arengu staadiumid:
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul
x Inimene ei tervistu täielikult ning mingid kõrvalkaldeid organismis jäävad püsivalt ning on aluseks haiguse ägenemiseks Akrotsüanoos ehk... Valige üks või mitu: Tsentraalne tsüanoos Sõrmede, nina ja huulte tsüanoos x Perifeerne tsüanoos Naha ja limaskestade sinakus 3 Milline neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod? Valige üks Laboratoorsed uuringud x Perekonna anamnees Instrumentaalne diagnostika Õed diagnoosivad õendusdiagnoosidena? Valige üks või mitu A lk 3 x Inimeste reaktsioonide ohte eluprotsessidele ja terviseseisunditele x Inimeste haiguste korral esinevaid sümptome Inimeste tegelikke reaktsioone terviseseisunditele Inimeste võimalikke reaktsioone eluprotsessidele Äge haigus? Valige üks Võib lõppeda tervistumisega ning organismi ei jää muutusi
korda 3. Patsiendi rahustamine ja julgustamine: mida tehakse ja miks. Ravim: diasepaam 4. Atsetüülsalitsüülhape 250mg närimis- või kihiseva tabletina. Kontrolli, et poleks aspiriiniallergiat ega astmat 5. Nitroinfusioon ehk iv-nitroglütseriini-infusioon vastavalt arsti poolt määratud doosile 6. Beetablokaator kui löögisagedus on <60/min või süstoolne vererõhk <100 mmHg, beetablokaatoreid ei anta 7. Taga, et võetaks arsti poolt määratud laboratoorsed proovid: CK, CK-MB, TROPONIIN-T, Hb, Hkt, Lk, Er, S-K, S-Na, S-Krea,B-Glük ja Astrup. Lisaks kopsupilt 8. Ära unusta patsiendi omakeseid rahustada ja informeerida Jätkuv ravi · Kui patsiendi seisund on stabiilne ja esmane ravi rakendatud, viiakse patsient vastavalt seisundile edasiseks põetuseks erakorralise kardioloogia osakonda ehk EKO-sse või statsionaari · Kui esmane olukord komplitseerub nõuab patsiendi seisund edasist intensiivravi
Organisatsioonikäitumine I KT 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne)
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus.....
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorsed Töö pealkiri: tööd: 1.1,1.2 Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad a...
Paljud leiavad, et unenäod aitavad neid lahendada probleeme. Enamgi veel kunstnikud, kirjanikud ja teadlased sageli saavad oma loomingulised ideed just unenägudest. Rahvusvahelise Unenägude Uurimise Assotsiatsioni andmetel on palju näiteid, mille korral tundub, et unenäod ennustavad tulevikusündmusi. Arvatakse, et mõned võivad olla juhuslikud, tänu valestimäletamisele või alateadvuse hilisema seondumisega teatud informatsiooniga. Mõningad laboratoorsed uuringud on viidud läbi tulevukku ette ütlevate unenägude kohta, samuti ka selgeltnägelike ja telepaatiliste, aga tulemused on olnud varieeruvad, sest selliseid unenägusid on keeruline uurida laboratooriumi seadmetega. Unenägude täideminemine võib olla juhus, unenägu võib lihtsalt sarnaneda reaalse sündmusega, eriti, kui seda on oodata, ja unenägu võib olla ka sündmuse põhjuseks Aleksander Suur vallutas Tüürose linna. Teadlik uni
Äge haigus - algus on selgelt määratav, haiguse kulg kiire ja lõpeb tervistumisega. Krooniline haigus Organismis on tekkinud pöördumatud patoloogilised muutused, millest pole võimalik terveneda. Haigus on hooti vaibumise ja ägenemise perioodid. Autoimmuunhaigus - krooniline haiguslik seisund, kus immuunsüsteem ei suuda enam vahet teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu. Patsiendi uurimine: füüsikalised e. objektiivsed uuringud, laboratoorsed uuringud, instrumentaalsed uuringud. Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Teatud ulatuse ja lokalisatsiooni korral võib osutuda ohtlikuks ja kahjulikuks. o Skleroos on vohanud rohkelt sidekudet, mis muudab elundi kõvaks. o Tsirroos elundi kõvastus, kus vohanud sidekude on elundi struktuuri muutnud ja teda deformeerinud. PULMONOLOOGILISED HAIGUSED
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in
Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM........................................................................
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud kruusas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
