Kivimaterjalide purustus-, sorteerimis- ja rikastusseadmed. (0)

7. Kordamisküsimused. Kivimaterjalide purustus -, sorteerimis- ja rikastusseadmed. 
1.  Kivimaterjali  töötlemise  protsessid  lähtuvalt   lõpptulemusest ,  purustusaste,  arvutused. 
Kivimaterjali  töötlemise  lõpptulemusest  lähtuvalt  eristatakse  kahte  protsessi:  a)  purustamine,  mille 
lõpp-produktiks  on  erinevate  terasuurustega  killustik  b)  jahvatamine,  mille  lõpp-produktiks  on 
erinevate  osakeste  mõõtmetega  mineraalne   pulber   (teatud  ka  kui   filler ).  Mõlemad  protsessid  jaotuvad 
veel  lähtematerjali   tera   keskmise   mõõdu   ja   produkti   tera  keskmise  mõõdu  suhte  alusel,  mida 
purustusastmeks kutsutakse ja arvutatakse seosega: C=Dk/dk, kus Dk-lähtematerjali tera keskmine mõõt 
ja  dk-produkti  tera  keskmine  mõõt.  Lähtematerjali  terade  keskmine  mõõt  määratakse  kas  
  või 
  kus  a,b,c  on  materjali  tüki  mõõtmed  kolmes  ristsuunas  –  pikkus,  laius, 
paksus. Kui tegemist on väikesetükilise segumaterjaliga või töötlemise produktiga tuleb tera keskmine 
mõõt 
määrata 
sõelanalüüsi 
tulemuste 
alusel 
järgmise 
seosega:  
,  kus  d
,  …  d
1k,  d2k
ik  –sõelanalüüsil  saadud  üksikfraktsioonide 
keksmised   mõõdud ,  mis  saadakse  ülemise  ja  alumise  sõela   avade   mõõtude  keskmisena;  q
…q
1,  q1
i  – 
vastava  fraktsiooni  protsentuaalne  osajääk   alumisel   sõelal.  Eeltoodud  purustusastme  alusel  tuntakse 
jäme-, keskmist- ja peenpurustust ning jäme-, keskmist- ja peenjahvatust. 
2. Purustusmeetodid, purustusprotsessi  skeemid . Suvalise materjali purustamiseks on vaja rakendada 
sellele  väliskoormus,  mille  tagajärjel   materjalis   tekivad  tema  tugevuspiiri  ületavad  sisepinged. 
Sisepingete   tekitamise   viisi  järgi  võib  purustus-  ja  jahvatusseadmetes  eristada  kahte  peamist  meetodit 
lähtematerjali  peenestamiseks:  a)  staatilise  väliskoormuse  rakendamisega,  mida  kasut  peamiselt 
purustites b) dünaamilise, e lööktoimelise väliskoormuste rakendamisega, mida kasut peamiselt veskites 
ja  kindlat  tüüpi  purustites.  Teraliste  kivimaterjalide  tootmise  tehnoloogiline  protsess  võib  olla 
organiseeritud 
ühe- 
või 
mitmestaadiumilisena.  Mõlemal  juhul  võib 
purustusprotsess  toimuda  avatud  (skeem  a) 
või  suletud  (skeem  b)  tsükli  meetodil. 
Praktikas kasut ka nn  kombineeritud tsüklit, 
kus  teatud  osas  on  protsess  avatud  skeemi 
järgi  kuid  nt  fraktsioon  I  suunatakse  teise 
purustusstaadiumisse 
e 
teise 
astme 
purustisse, mis töötab kinnise tsükliga. 
3.  Kivimaterjalide  purustusseadmete  liigitus.  kivimaterjalide  peenestamiseks  kasutatavad   seadmed  
jaotatakse  järgmiste  tunnuste  alusel:  a)  produkti  iseloom  –   purustid   ja  veskid  b)  purustusmeetod  – 
staatilise  survega  ja lööktoimelised c) tööprotsessi iseloom  - pideva ja tsüklilise tööprotsessiga. 
4. Kivipurustite kasutusala ja liigitus. Kivipurustid on ette nähtud looduslikest  kivimitest , tehislikest 
materjalidest   ja  kasutatud   betoon -  ja  ehituskivimaterjalidest  killustiku  tootmiseks.  Konstruktsiooni 
iseärasuste  poolest  jaotatakse  kasutatavad  kivipurustid:  a)  lõugpurustid  b)  koonuspurustid  c) 
valtspurustid  d)  vasarpurustid  e)  rootorpurustid.  Igaüks  neist  omab  erinevaid  modifikatsioone  ja  on 
mõeldud teatud kindlate füüsikalis-mehaaniliste omadustega materjalide töötlemiseks. 
5.  Lõugpurustite  kasutusala  ja  liigitus.  On  kasutatavad  mitmesuguste  mehaaniliste  omadustega 
materjalide  jäme-,  keskmiseks  ja  peen-purustuseks.  Tänu  lihtsa  konstruktsiooniga  tööorganite 
kaitsesüsteemile  kasut  neid  peamiselt  esimese  staadiumi  purustitena.  Liigitatakse  järgmiste  tunnuste 
alusel: a) liikuvate lõugade  arvult  – ühe ja kahe liikuva lõuaga b) liikuva lõua liikumise iseloomu järgi – 
liht- ja liitliikumisega c) liikuva lõua kinnituskoha järgi – ülemise ja alumise kinnitusega d) liikuva lõua 
käitamismehhanismi järgi –  ekstsentrik -võlliga, väntmehhanismiga ja hüdrosilindriga.  
6.  Lõugpurustite  tootlikkuse  arvutus.  T=60*V1*n*Kk,  milles  Kk  –  purustatava  materjali 
kobestustegur  (kivimitel  tavaliselt  0,3..0,7)  n  –  ekstsentrikvõlli   pöörlemissagedus ,  mis  peab  max 
tootlikkuse  saavutamiseks  olema  antud   purusti   vastava  haardenurga  ja  liikuva  lõua  käiguga 
kooskõlastatult  nn  „optimaalsetes“  piirides   
,  V1-  ekstsentrikvõlli  ühe  pöörde 
vältel  väljumisavast  väljuva  materjali   math ,  mis  arvut  purustusklambri   mõõtmete   alusel  m3 
milles, e- väljumisava min laius, s- liikuva lõua käigupikkus, b- väljumisava pikkus, α- 
lõugade vaheline  haardenurk . 
7. Koonuspurustite kasutusala ja liigitus. Kasutatakse kivimite jäme-, keskmiseks ja peenpurustuseks 
peamiselt teise staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. Tehnoloogilise  otstarbe  
alusel  a)  koonuspurustid  jämepurustuseks  b)  keskmiseks  purustuseks  c)  peenpurustuseks  2. 
Konstruktiivsete  iseärasuste:  a)  pöörleva   koonuse   pikkus  –  pika-  ja  lühikesekoonuselised  b)  pöörleva 
koonuse  tipunurk  – järskkoonuselised (45) c) pöörleva koonuse  kinnitus  – 
rippuva   koonusega  ja  konsoolvõlliga  d)  pöörleva  koonuse  liikumise  iseloom  –  kiikuva  koonusega  e 
güratsioon-tüüpi, ekstsentrilise ringliikumisega ja  tsentraalse  ringliikumisega.  
8.  Koonuspurustite  tootlikkuse  arvutus.  m3/h. 
,  milles  Dk-liikumatu 
koonuse   diameeter   täiteava  juures,  d-liikumatu  koonuse  diameeter  väljumisava  juures,  e-liikuva 
koonuse  käigu  pikkus  β-  liikuva  ja  liikumatu  koonuse   tipunurgad   vastavalt,  Kn-  kivimaterjali 
kobestustegur, nopt- pöörleva koonuse optimaalne pöörlemissagedus mis määratakse järgmisest seosest 
p/min 
 
9.  Valtspurustite  kasutusala  ja  liigitus.  kasutatakse  peamiselt  keskmise  ja  väikese  kõvadusega 
kivimite  keskmiseks-  või  peenpurustamiseks.  Liigitatakse  a)   valtside   arv  purustis  –  ühevaltsilised, 
kahevaltsilised,  mitmevaltsilised  ja  diferentsiaalvaltsidega  b)  valtside  tööpind  –   sileda   tööpinnaga, 
rihveldatud  tööpinnaga,  hammasvaltsid,  nukkvaltsid  c)  valtside  vedrustus  –  vedrustuseta,  ühe 
vedrustatud  valtsida,  kõikide  vedrustatud  valtsidega  d)   ajami   tüüp  –  grupiajamiga,  kett-  või 
hammasülekandega  veetavale  valtsile  ja  individuaalajamiga,  kus  iga   valts   on  varustatud  oma 
jõuallikaga. 
10.  Valtspurustite  tootlikkuse  arvutus.    m3/h. 
,  milles  L-  väljumisava 
pikkus,  e-  valtside   vahekaugus ,  D-  valtside  diameeter,  Kk-  purustatava  materjali  kobestustegur,  nopt- 
valtside  optimaalne  pöörlemissagedus,  mis  on  soovitatav  määrata  valemiga 
, 
milles  µ-  terase  ja  purustatava  materjali  vaheline  hõõrdetegur,  ρ-  purustatava  materjali  tihedus,  r- 
purustatava tüki keskmine raadius, R- purusti valtsi raadius. 
11.  Lõug-,   koonus -  ja  valtspurustite  töötamise  võimalikkuse  tingimus.  Kõikide  nende  purustite 
töötamise  eeltingimuseks  on  purustatava  materjali  ja  terase  vahelise   hõõrdeteguri   (hõõrdenurga  ja 
purustite tööpindade vahelise haardenurga) omavaheline seos. Purustamine saab toimuda ainult siis, kui 
on  täidetud  tingimus  α