1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist (0)

1 Hindamata

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Matemaatika- ja loodusteaduskond
Keemiainstituut
Orgaanilise keemia õppetool
1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist
Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö
Üliõpilane: Meelika Lukner
Üliõpilaskood: 155308 YASB21
Juhendaja : assistent Marju Laasik

1. Kirjanduslik osa

1.1.Sissejuhatus

Antud töös sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseeni lähtudes bromoetaanist. Sünteesitakse esmalt bromoetaan etanooli bromeerimise kaudu ning seejärel, kasutades Friedel-Craftsi meetodit, sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseen.

1.2.Reaktsioonide iseloomustus

Bromoetaani sünteesiks lisatakse etanoolile tahke kaaliumbromiidi ja vee segu. Reaktsiooni aktiveerimiseks lisatakse väävelhapet, mis on prootoni doonoriks. Väävelhappe reageerimisel kaaliumbromiidiga tekib vesinikbromiid, mille reageerimisel etanooliga saadakse bromoetaan.
1,3,5-trietüüli süntees viiakse läbi Friedel-Craftsi meetodiga. Selleks võetakse sünteesitud bromoetaan ja lisatakse sellele benseen ja alumiiniumkloriid . Alumiiniumkloriid on antud reaktsioonis katalüsaatoriks ning seab bromoetaanis endaga halogeeni. Prootonid benseenist seotakse ning annavad sideme kaksiksideme moodustamiseks benseenituumas. Moodustuvad vesinikhalogeenid .

1.3.Lähteained ja saadused ning nende füüsikaliste konstantide tabelid

Bromoetaan
Aine
Molekulmass
Tihedus
Keemis-täpp
Sulamis-täpp
Lahustuvus vees
Lahustuvus orgaanikas
Etanool
46 g/mol
0,789 g/cm3
78 oC
-114 oC
Seguneb
Lahustub
Kaaliumbromiid
119 g/mol
2,74 g/cm3
1435oC
734 oC
Lahustub
Alkoholis, amiinides
Väävelhape
98 g/mol
1,84 g/cm3
337oC
10 oC
Seguneb
Alkeenid, hapnikku ja lämmastikku sisaldavad ühendid
Bromoetaan
109 g/mol
1,46 g/cm3
38oC
-120 oC
Praktiliselt ml
Seguneb etanoolis , eetris

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist #1

1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist #2

1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist #3

1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist #4

1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist #5

1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist #6

1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist #7

1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist #8

1 3 5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lukabish Õppematerjali autor

Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö

Orgaanilise keemia 5-trietüülbenseen

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Orgaaniline keemia töö

C C Etanool 46,07 0,806 -117 78,3 Väävelhape 98 1,83 10 337 Kaaliumbromii 119 2,74 734 1435 d Vesinikbromiid 81 0,003645 -86,9 -66,8 2 Bromoetaan 109 1,46 -120 kuni -116 38,0 kuni 38,8 Vesi 18 1,0 0 100 Atsetofenoon 120,15 1,028 19-20 202 Dietüüleeter 74,12 0,7134 -116,3 34,6 Magneesium 1,738 648,8 1107 1

Orgaaniline keemia ii

docx

1-fenüületanool atsetofenoonist

Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Oma orgaanilise keemia lõputööks valisin mina sünteesi 1-fenüületanool atsetofenoonist. 1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisest Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genireeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe, AlC mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektroonidega.Atsüleerimisreaktsiooniga saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Minu juhul atesetofenooni (s.t. diarüülketooni).

Orgaaniline keemia ii

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia