Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktiline töö sünteeskiudude kohta (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Laura-Ly Lotamõis
LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA
ARUANNE
Õppeaines: MATERJALIÕPETUS
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond
Õpperühm: RR 11
Juhendaja : Diana Tuulik
Esitamiskuupäev:……………..
Allkiri :……………...
Tallinn 2014
SÜNTEETILISED KIUD
LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE
Õppeaines: MATERJALIÕPETUS
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond
Õpperühm: RR 11
Juhendaja: Diana Tuulik
Tallinn 2014
LOODUSLIKUD KIUD
LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE
Õppeaines: MATERJALIÕPETUS
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond
Õpperühm: RR 11
Juhendaja: Diana Tuulik
Tallinn 2014
TEHISKIUD
LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE
Õppeaines: MATERJALIÕPETUS
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond
Õpperühm: RR 11
Juhendaja: Diana Tuulik
Tallinn 2014
Polüester (PL, PES, PE, PET)
Omadused
Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega mineraalõlist.
Polüester on keemiliselt püsiv, halvasti värvitav, keskmise raskusega ja tugev kiud. Tal on hea sirgestuvus ja kortsumatus.
Polüester süttib halvasti ja põleb sulades.
Vesi ja niiskus kiu omadusi eriti ei mõjuta.1
  • Kangas 2. Kangas
    Põlemine
  • Kangas
    Süttis juba leegi kõrval, põles kiiresti sulades ilma leegita. Tekitas põledes vähe lõhna.
  • Kangas
    Süttis samuti leegi kõrval ja põles sulades, jääki ei olnud.
    Järeldus: Katse kinnitas, et polüester põleb sulades ja kiiresti, kuid halba süttimist katsest ei selgunud . Võimalik, et katses kasutatud kangad olid töödeldud mõne ainega, mis kiirendas süttimist.
    Märgumine
  • Kangas
    Kuiva kanga kaal: 0,3560-0,0029=0,3531g.
    Märja kanga kaal: 0,4750-0,0018=0,4732g.
    Märgudes suurenes kanga kaal 34% võrra.
    Märguvad kiud, kangas ise tundub nagu oleks kuiv, kuivab ruttu. Saab järeldada, et kangas imab küll vett, kuid mitte väga palju.
  • Kangas
    Kuiva kanga kaal: 0,1900-0,0339=0,1561g.
    Märja kanga kaal: 0,6777-(-0,0357)=0,7134g.
    Märgudes kanga kaal suurenes üle 350% võrra, seega saab järeldada, et kangas on väga hästi vettimav ning märgub kergesti.
    Märgub kangas, tundub nagu oleks läbimärg, ei kuiva ruttu.
    Järeldus: Kahe erineva polüestri märguvuskatsed olid väga erinevad. Seetõttu saab järeldada, et polüestri märguvusomadused varieeruvad ning sõltuvad kanga töötlemisest.
    Akrüül (PC, PAN, PAC)
    Omadused
    Akrüüli ehk polüakrüülnitriilkiudu toodetakse nii kuiv- kui märgketrusmenetlusega.
    Akrüül on kerge kiud, mille tugevus ja venivus varieerub . Akrüülil on halb tule- ja kuumusekindlus, esineb pillingut ning elektriseerumist.
    Akrüül süttib kergelt ja põleb suure leegiga , põledes eraldub magusat lõhna.
    Märgumine kanga omadusi ei muuda.2
    Kangas
    Põlemine
    Kangas süttis juba leegi kõrval ning põles sulades kiiresti.
    Järeldus: Katse tõestas, et akrüül on kergestisüttiv kangas ning põleb kiiresti.
    Märgumine
    Kuiva kanga kaal: -0,0180-(-0,0371)=0,0191g.
    Märja kanga kaal: 0,1326-(-0,0370)=0,1696g.
    Märgudes suurenes kangas 787% võrra, seega on tegu väga hästi vett imava kangaga.
    Märgus kangas, mitte kiud, ning kuivas aeglaselt.
    Järeldus: Katsest selgus, et akrüül on hästi vett imav kangas ning kuivab aeglaselt.
    Modakrüül (MA, MAC, PAM)
    Omadused
    Modakrüül on samasuguse tootmisega nagu akrüül, ainult lähteained on erinevad.
    Modakrüülil on suurem tulekindlus kui akrüülil. Ta on veniv, hea värvitavusega, läikiv ning veidi nõrgem kui akrüül.
    Niiskus ja märgumine modakrüüli oluliselt ei mõjuta.3
    Kangas
    Põlemine
    Kangas süttis leegi kõrval, põles sulades ja leegiga, eraldades tugevat põlemislõhna.
    Järeldus: Kuigi modakrüül on raskemini süttiv kui akrüül, pole ta siiski eriti tulekindel .
    Märgumine
    Kuiva kanga kaal: 0,4257-(-0,0359)=0,4616g.
    Märja kanga kaal: 1,17175-(-0,0033)=1,17505g.
    Märgudes suurenes kanga kaal 154% võrra, ehk selgus, et kangas on hea vettimavusega.
    Lisaks märgus kangas ning paistis läbimärg, kuivas üsna kaua.
    Järeldus: Katsest selgus, et modakrüül on samuti hea vettimavusega nagu akrüülgi.
    Polüamiid (PA)
    Omadused
    Polüamiidi lähteaineteks on naftatööstuse kõrvalproduktid.
    Polüamiid on sirge, hea hõõrdekindluse ja paindetugevusega, elastne, esineb pillingut. Tugevus ja venivus varieerub.
    Polüamiid sulab põledes, leegist eemaldades põlemine lõppeb ning samal ajal eraldub põlenud luud meenutavat lõhna.
    Märgumine omadusi ei muuda.4
    Kangas
    Põlemine
    Kangas hakkas sulama juba leegi kõrval, kanga külge leeki ei tekkinudki. Põles/ Sulas suhteliselt aeglaselt.
    Järeldus: Katse kinnitas, et polüamiid põleb sulades ning ilma leegita.
    Märgumine
    Kuiva kanga kaal: 0,0771-(-0,0358)=0,1129g.
    Märja kanga kaal: 0,4960-(-0,0360)=0,532g.
    Märgudes suurenes kanga kaal üle 370% võrra, seega on kangas väga hea vettimavusega.
    Lisaks märgus kangas, mitte kiud ning kuivamine toimus aeglaselt.
    Järeldus: Polüamiid on hästi vettimav kangas ning kuivab aeglaselt.
    Mikropolüamiid (PA)
    Omadused
    Mikropolüamiid on väga pehme, elastne, vastupidav, on võimeline sirutama palju. Väga hügroskoopne, imab hästi niiskust ning kuivab väga kiiresti. Ülejäänud omaduste poolest on sama, mis polüamiid.5
    Kangas
    Põlemine
    Leegi sees süttis leegiga, eemaldudes sulas edasi, tekitades karva kõrbelõhna.
    Järeldus: Mikropolüamiid põleb sarnaselt nagu polüamiid, ehk sulades ja tekitades tugevat lõhna.
    Märgumine
    Kuiva kanga kaal: 0,0280-(-0,0350)=0,063g.
    Märja kanga kaal: 0,1950-(-0,0353)=0,2303g.
    Märja kanga kaal suurenes üle 260% võrra, seega on kangas hästi vett imav.
    Katses kasutatud kanganöör lagunes märjana tõmmates ja kuivas aeglaselt.
    Järeldus: Mikropolüamiid imab hästi niiskust. Katses kasutatud kanga lagunemine märjana võis olla tingitud kanga peenusest, kuid samas võis kangas ka märgudes veidi nõrgeneda.
    Kokkuvõte
    Põlemiskatsetest selgus kokkuvõtteks see, et sünteeskiud on enamik üsna hästi põlevad, kuid samas nad ei sütti nii kergesti kui nt looduslikud kiud. Lisaks põlevad nad kõik sulades ning jätavad järele vähe jääki.
    Märgumiskatsetest selgus, et sünteeskiud on päris hästi vett imavad kiud ning nende kaal suureneb märgudes tunduvalt. Katsed näitasid ka, et enamasti ei muutu märgudes sünteeskiudude muud omadused, kuid peenemad kiud võivad siiski nõrgeneda.
    Kokkuvõte
    Põlemiskatsetest selgus, et siid ja vill ei põle hästi, kuid lina ja puuvill põlevad väga hästi. Sellest saab järeldada, et siid ja vill kui loomse päritoluga valkkiud on raskestisüttivad ning puuvill ja lina kui taimse päritoluga tsellulooskiud on kergestisüttivad.
    Märgumiskatsest selgus, et kõik looduslikud kiud on hästi vett imavad kiud. Lisaks selgus, et lina ja puuvill märgudes tugevnevad, kuid siid ja vill nõrgenevad. Seda saab samuti seletada nende päritolu järgi: tsellulooskiud tugevnevad ja valkkiud nõrgenevad märgudes.
    Kokkuvõte
    Põlemiskatsetest selgus, et viskoos ja cupro süttivad kergesti, kuid atsetaat, bambus ja modaal süttivad alles leegi sees hoides . Samas, olles juba süttinud, põlevad kõik tehiskiud üsna kiiresti edasi. Sellest saab järeldada, et osasid kangaid on töödeldud süttimist raskendavate ainetega.
    Märgumiskatsetest selgus, et kõik tehiskiud peale modaali nõrgenevad märgudes, kuid modaal hoopis tugevneb. Omades tselluloosi koostises, peaksid tugevnema veidi ka viskoos ja atsetaat, kuid ilmselt on neid kangaid töödeldud niimoodi , et kangas enam ei tugevne märgudes. Vettimavuse suhtes ühtset järeldust teha ei saa, kuna kõik kangad imasid erinevalt.
    Üldkokkuvõte
    Tehtud laboratoorsetest töödest saab teha erinevaid järeldusi.
    Põlemimiskatsetest selgus, et kõik kiugrupid käituvad tulega kokku puutudes erinevalt. Taimse päritoluga looduslikud kiud, tselluloosi sisaldavad tehiskiud ja sünteeskiud süttivad kergesti ja põlevad kiiresti. See tuleneb nende koostisest – tselluloos ja sünteeskiududes olevad tehislikud koostisosad põlevad hästi. Samas aga loomse päritoluga looduslikud kiud ja osad tehiskiud ei sütti üldse nii kergesti või ei põle kiiresti. Seda saab seletada kas valguliste koostisosadega või siis tulevastase töötlusega.
    Märgumiskatsetest selgus, et ka veega kokku puutudes käituvad erinevad kiugrupid erinevalt. Vaatamata erinevustele omavad siiski enamik neist head imamisvõimet. Ainult mõningad üksikud kiud ei imanud vett hästi, seda ilmselt töötluse või lisaainete tõttu. Erinevusi on märgata aga kiudude tugevuses. Looduslikud kiud jagunesid kaheks: loomse päritoluga kiud nõrgenesid ja taimse päritoluga tugevnesid märgudes. Enamik tehiskiudusid nõrgenes ja sünteeskiudude tugevust vesi üldse ei mõjutanud. Täpselt sama moodi erines ka kangaste kuivamise kiirus. Seda kõike nende erinevate koostisosade ja töötlusvahendite tõttu.
    1 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud : Käsiraamat . Tallinn: Infotrükk.
    2 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk.
    3 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk.
    4 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk.
    5 Kättesaadav Internetist: http://mirsporta.tcoa.ru/language/estonian/index105.html (Kasutatud 10.12.14 kl 22:50)
  • Vasakule Paremale
    Praktiline töö sünteeskiudude kohta #1 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #2 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #3 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #4 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #5 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #6 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #7 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #8 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #9 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #10 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #11 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #12 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #13 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #14 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #15 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #16 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #17 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #18 Praktiline töö sünteeskiudude kohta #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor luurus Õppematerjali autor
    Materjaliõpetuse 1. kursus, TKTK.

    Sarnased õppematerjalid

    Praktiline töö looduslike kiudude kohta
    18
    docx

    Praktiline töö looduslike kiudude kohta

    Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas

    Kiuteadus
    Praktiline töö tehiskiudude kohta
    20
    docx

    Praktiline töö tehiskiudude kohta

    Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: h

    Kiuteadus
    Materjaliõpetuse labor 3-Sünteeskiud
    8
    docx

    Materjaliõpetuse labor 3: Sünteeskiud

    Sünteeskiud Polüester (PL) Polüestri omadused: - Niiskus imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike; - UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid; - Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu, - Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit, - Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. - Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Modakrüül (MA, MAC, PAM) · Keskmise raskusega kiud · Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus,venivus, niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist · Toodetakse nii läikivana kui ka matina. Kuumas vees kaotab modakrüül oma läike, mida peaks silmas pidama värvimisel · Peamiselt toodetakse staapelkiuna · Vastupidavus - vähem vastupidavad kui akrüülid, aga nendel on piisavalt vastupidavust lõppkasut

    Kiuteadus
    Materjaliõpetus labor-Tehiskiud
    14
    docx

    Materjaliõpetus labor: Tehiskiud

    vett päris hästi. Märgavuskatsest selgus, et atsetaat märguv aeglaselt ehk siis vesi imendub kangasse pika aja jooksul. Cupro Algkaal 0,565 – Lõppkaal 1,683g=100*1,683g/0,565g= 297% Cuprost kangatüki kaal suurenes märgamisega algsest kaalust peaaegu 3 korda ehk siis 297%. Kuigi märgavuskatse näitas, et kangas hülgas esialgu vett siis aja möödudes imendus kangasse vett päris palju. Põlemiskatse järeldus Teooria viskoosi põlemise kohta ütleb, et viskoos põleb nagu puuvill ehk siis on kergestisüttiv, põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub , eritab paberi põlemise lõhna. Katse tulemused ühtisid täielikult teise kanga näidise puhul kuid esimese kanga näidise puhul eemaldades kanga kiu küünlaleegist leek kius kustus. See erinevus võis tuleneda kanga töötluses. Atsetaadi puhul saame teooriast teada, et atsetaat põleb kiiresti suure leegiga, leegist

    Kiuteadus
    Sissejuhatus materjaliõpetusse
    15
    docx

    Sissejuhatus materjaliõpetusse

    Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad

    Materjaliõpetus
    LOODUSLIKUD KIUD
    15
    docx

    LOODUSLIKUD KIUD

    LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt · Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri · Väga elas

    Materjaliõpetus
    Tehis- ja sünteeskiud
    8
    doc

    Tehis- ja sünteeskiud

    ............9 SISSEJUHATUS Päritolu järgi liigitatakse kiude kas looduslikeks või keemilisteks kiududeks. Keemilisi kiude jaotakakse omakorda kasutatavate toorainete järgi kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Tehis- ja sünteetiliste kiude erinev sünnipära ja keemiline koostis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude lähteained on looduslikud ja kiu saamiseks tuleb need vaid kiukujuliseks muuta. Sünteeskiudude puhul tuleb ka kiumolekulid tööstuslikult toota. Anorgaanilised keemilised kiud moodustavad agaomaette klassi. Tinglikult võib jaotada anorgaanilised kiud nii looduslike kui tehiskiudude hulka, kuna lähteained on looduses olemas. Tehiskiudude saamiseks kasutatakse näiteks tselluloosi. Tuntumad tehiskiud on viskoos, modaal, vaskammoniaak, atsetaat ning triatsetaat. Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja muu säärase töötlemisel.

    Keemia
    Kangaste organoleptiline analüüs
    16
    docx

    Kangaste organoleptiline analüüs

    ......................................................................6 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks....................................................................9 1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks..............................................................10 1.5 Lõplik järeldus analüüsi ja katsete põhjal................................................................................10 2. JÄRELDUSED KANGASTE VIIMISTLUSE KOHTA ORGANOLEPTILISE VAATLUSE PÕHJAL.............................................................................................................................................12 3. KANGASTE OMADUSTE KIRJELDAMINE (KOKKUVÕTTEV TABEL).............................14 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................15 VIIDATUD ALLIKAD..............................................................................

    Kiuteadus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    tuuliki.vuks19 profiilipilt
    Tuuliki Vuks: Ei saa alla laadida
    10:58 13-09-2020



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun