Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Radioloogiatehniku õppekava
RUTA LINDRET, MAARJA MÖLDER, KEVIN AAS
NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEMI UURIMINE
Referaat
Juhendaja : Valentina Timpmann
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2012

Sisukord


Sisukord 2
LABORATOORSED UURINGUD 4
Uriiniproovid 4
Uriini sõeluuring 4
Tupeeritise uurimine 5
VEREPROOVID 5
Neeru-uuringud 5
Kreatiniin (fS-Crea) 5
Uurea (fS-Urea) 6
Günekoloogiline tsütoloogiline uuring (PAP-test) 6
Prostata -spetsiifiline antigeen (PSA-test) 6
PILTDIAGNOSTIKA MEETODID 7
Alakõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuring 7
Günekoloogiline ultraheli 7
Kuseelundite uurimine 7
Kuseelundite kompuutertomograafiauuring 8
Tavaline röntgeniuuring 8
Kuseelundite röntgen-kontrastaineuuring e. urograafia 8
Rinna ultraheli 8
Mammograafia 8
GÜNEKOLOOGILISED UURINGUD 9
Kolposkoopia 9
Hüsteroskoopia 10
SUGUELUNDITE VAATLUS JA PALPATSIOON 10
Günekoloogiline uuring 10
Kõht 11
Välised suguelundid 11
Emakasuue 12
Sisemised suguelundid 12
Munasarjad ja munajuhad 12
Emakas 12
Mehe suguelundid 12
Munandikott 12
Kusepõis 13
Eesnääre 13
Neerud 14
KASUTATUD ALLIKAD 15

LABORATOORSED UURINGUD

Uriiniproovid

Uriiniproovid näitavad neerude, kuseteede ja kusepõiehaigusi. Kui uriini ilmub verd, on see alati märk neeru- või kuseteedehaigusest. Normaalselt on uriin steriilne, see ei sisalda baktereid. Kuseteede põletike ajal ilmuvad sinna bakterid . Uriinist uuritakse tavaliselt baktereid, valke ja verd. Bakteruuringute jaoks võetakse uriiniproov teatud viisil, et kusiti suudmelt (kus kõigil pesitseb palju baktereid) ei tuleks kaasa liiga palju baktereid tulemust segama . Seda nimetatakse keskjoa uriinist, mille lühend on KJU. Enne proovi võtmist pestakse alakeha ilma seebita ja kuivatatakse paberrätikuga. Seejärel urineeritakse väike kogus WC-potti, et algselt kaasa tulnud kusitisuudme bakterid ei satuks uuritavasse materjali. Uriinijuga katkestamata viiakse seejärel proovianum joa sisse, võetakse proov ja ülejäänu urineeritakse WC-potti. Uriiniproovi peab uurima tunni
Vasakule Paremale
Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #1 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #2 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #3 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #4 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #5 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #6 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #7 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #8 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #9 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #10 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #11 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #12 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #13 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #14 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine #15
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Flabos Õppematerjali autor
Samanimelise powerpoindi tekstiline osa.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1

Inimese õpetus
thumbnail
38
docx

Seksuaalkasvatus

Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna. · Uroloog arst, kes tegeleb kusesuguelundkonna probleemidega. Mehe suguelundid I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. · Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. · Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest

Seksuaalkasvatus
thumbnail
41
pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi

Meditsiin
thumbnail
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus ­ papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine,

Bioloogia
thumbnail
41
odt

Rinnavähk

naine USA-s, iga 12. naine Inglismaal. Eestis seni küll veel iga 25-s, mis tähendab aga, et igal aastal diagnoositakse pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 600-l naisel ja neist üle 30% on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis. (EMJM 2011) Rinnavähki haigestumine kasvab koos rahvastiku vanuse suurenemisega, peaaegu 80% kõikidest rinnavähkidest diagnoositakse üle 50. aastastel naistel. Kõige rohkem esineb rinnavähki Põhja- Ameerikas (113 juhtu 100 000 naise kohta aastas) ja Lääne-Euroopas (99 juhtu 100 000 naise kohta aastas). Harva diagnoositakse rinnavähki Lääne-Aafrikas (7 juhtu 100 000 naise kohta aastas). Samuti avastatakse vähe rinnavähki Jaapanis ja teistes Kaug-Ida riikides. Näiteks 6 jaapanlannadel esineb rinnavähki 5 korda vähem kui USA-s, kuid kui Jaapanist emigreeruda Põhja-Ameerikasse, kaob vahe 1-2 generatsiooniga

Bioloogia
thumbnail
108
pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo

Meditsiin
thumbnail
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

Suguelundid täidavad paljunemisfunktsiooni: Naistel tekivad ja valmivad naissugurakud (munarakud) ning areneb loode, mis raseduse lõpul väljutatakse; ka naissuguhormoonide tootmine Mehel toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse; ka meessuguhormoonide tootmine Kuseelundite süsteemis: 1) Neerud - RENES 2) Kusejuha - URETER 3) Kusepõis - VESICA URINARIA 4) Kusiti - URETHRA: Naise kusiti - URETHRA FEMININA Mehe kusiti - URETHRA MASCULINA Suguelundite süsteem: Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
27
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

Seda haigust on 2 tüüpi: 1. juveniilne e noorte diabeet ­ avaldub tavaliselt juba varajases lapseeas, on reeglina kaasasündinud ja raskem vorm ­ haige töövõimelisena või sageli ka eluspüsimise tagamiseks tuleb tema organismi regulaarselt insuliini viia 2. täiskasvanute diabeet ­ areneb elu jooksul tavaliselt pankrease kahjustuses, reeglina kergem vorm ­ raviks piisab tavaliselt suu kaudu võetavatest ravimitest ja dieedist. Sugunäärmed Munand ­ kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene ­ progesteroon, testosteroon), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, käitumist (agressiivsust), sperma toomist. Munasari ­ kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte

Füsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun