Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö. (0)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Raadiovastuvõtjad ja saatjad
Laboratoorsed tööd
Nimi Perekonnanimi
SA-12
Juhendaja : J.Kuus
Tallinn 2015
Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad
Nr. 1
Õpilase ees- ja perekonnanimi:

• Nimi
  

Õpperühm:
SA-12
Töörühm:
TPT
Töö tehtud:
26.03.2015
Aruanne esitatud:
16.04.2015
Hinne:
Õpetaja:
Jaan Kuus
Töö nimetus: Tundlikuse mõõtmine
Töö objekti andmed:

• Raadiovastuvõtja казахтан 1969
  

Kasutatud riistad:

• Helisagedusgeneraator Г3-102
  
• Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A
  
• Ostsilloskoop PM-3230
  
• Voltmeeter B7-36
  
• Sagedusmõõtja Ч3-57
  

Andmed:

• Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest:
  

• PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W)
  
• RK – Koormustakistus (8Ω)
  

Laboratoorne töö nr 1 (Tundlikuse mõõtmine)
Töökäik
Alustasime häälestamist raadiosagedusele ja leidsime algsagedust 13852,1 kHz,töökäigus võis kasutada voltmeetrit ja vahesageduseks on 465kHz.
Generaatoris muutsime pinget nii kaua kuni kõlar (8 ohm) hakkas häält tegema.Tulemus on õige siis kui voltmeeter näitab 0,5 V .Tundlikkuse generaatoril saime 26uV.
Teisel mõõtmisel muutsime sageduse kõrgemaks 18267,3kHz peale saime generaatori poolt tundlikkuse 14uV.
Kolmandal mõõtmisel tõstsime 19320,6 kHz raadiovastuvõtja sageduse ja tundlikkuse 15,8uV.
Järeldus
Nihutasime saatja sagedust VV –ja taktis, kuni kõlarist tuli kõrge heli ja saime voltmeetrile näiduks 0,5 V.
Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad
Nr. 2
Õpilase ees- ja perekonnanimi:

• Nimi
  

Õpperühm:
SA-12
Töörühm:
TPT
Töö tehtud:
26.03.2015
Aruanne esitatud:
16.04.2015
Hinne:
Õpetaja:
Jaan Kuus
Töö nimetus: Selektiivsuse mõõtmine peegelsageduse suhtes
Töö objekti andmed:

• Raadiovastuvõtja казахтан 1969
  

Kasutatud riistad:

• Helisagedusgeneraator Г3-102
  
• Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A
  
• Ostsilloskoop PM-3230
  
• Voltmeeter B7-36
  
• Sagedusmõõtja Ч3-57
  

Andmed:

• Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest:
  

• PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W)
  
• RK – Koormustakistus (8Ω)
  

Laboratoorne töö nr 2 (Selektiivsuse mõõtmine)
Töökäik
Vastuvõtja vahesagedus on määratud 465 kHz.
Tundlikkuseks valisime esialgu 26uV ja raadiovastuvõtja häälestasime sagedusele 13852,1 kHz.
Vahesagedus korrutasime 2-ga.
Pärast seda on meil võimalik leida peegelsagedus järgmiselt:
Tulemus tuli 14782,1 kHz ja pinge on 2700 uV. Seejärel saime leida selektiivsuse peegelkanali suhtes:
Järgmise sageduse keerasime kõrgemale 18267,3 kHz ja signaalipinge 14 uV. Arvutasime taas peegelsageduse:
Tulemus tuli 19200 kHz ja pinge on 800 uV. Seejärel on meil võimalik arvutada selektiivsus peegelsageduse suhtes:
Keskmiseks raadiosaatja - ´ja vastuvõtja sageduseks valisime 15679,6 kHz ja signaalipinge on
15,8 uV.
Arvutame taas peegelsageduse:
Tulemuseks tuli 16609,6 kHz ja pinge on 1000 uV . Seejärel on meil võimalik arvutada selektiivsus
peegelsageduse suhtes:
Järeldus
Mida madalam sagedus, seda parem selektiivsus.
Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad
Nr. 3
Õpilase ees- ja perekonnanimi:

• Nimi
  

Õpperühm:
SA-12
Töörühm:
TPT
Töö tehtud:
26.03.2015
Aruanne esitatud:
16.04.2015
Hinne:
Õpetaja:
Jaan Kuus
Töö nimetus: Läbilaskeriba laius
Töö objekti andmed:

• Raadiovastuvõtja казахтан 1969
  

Kasutatud riistad:

• Helisagedusgeneraator Г3-102
  
• Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A
  
• Ostsilloskoop PM-3230
  
• Voltmeeter B7-36
  
• Sagedusmõõtja Ч3-57
  

Andmed:

• Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest:
  

• PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W)
  
• RK – Koormustakistus (8Ω)
  

Laboratoorne töö nr 3 (Läbilaskeriba laiuse mõõtmine)
Läbilaskeriba on vaja saada selline, et VV-ja signaali kogu spekter mahuks vahesagedusfiltri läbilaskeriba sisse.
Kui läbilaskeriba on väiksem, siis osa vastuvõtja signaalist nõrgeneb filtri poolt tekitatud sumbuvuse tõttu.
Kui läbilaskeriba on vajalikust laiusest suurem, siis halveneb vastuvõtja selektiivsus naabersageduste suhtes, sest sageduse muundamisega satuvad signaali ääred läbilaskeriba äärde.
Tulemused
Algsagedus 4467,3 kHz ja pinge 0,9uV
+Δf kHz
7,2 kHz
9,2 kHz
11,3 kHz
12,7 kHz
20log(U2 /U1)
15,5 dB
27,7 dB
37 dB
48,1 dB
-Δf kHz
6,1 kHz
8,8 kHz
11,8 kHz
13,8 kHz
20log(U2/U1)
37 dB
49 dB
66,8 dB
AVR
Järeldus
Mõõtetulemusi on vähe, kuna valisime vastuvõtja sagedused liiga suurte vahedega ja seepärast tuli AVR vastu.

• AVR ( Automaatne võimenduse reguleerimine ) – AVR kasutatakse selleks, et vältida võimenduselementide ülekoormust väga tugeva sisendsignaali tõttu ja ühtlasi hoida helitugevus väljundis sõltumatuna VV sisendsignaali tugevusest.
  

Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad
Nr. 4
Õpilase ees- ja perekonnanimi:

• Nimi
  

Õpperühm:
SA-12
Töörühm:
TPT
Töö tehtud:
02.04.2015
Aruanne esitatud:
16.04.2015
Hinne:
Õpetaja:
Jaan Kuus
Töö nimetus: väljundvõimsus bla bla bla
Töö objekti andmed:

• Raadiovastuvõtja казахтан 1969
  

Kasutatud riistad:

• Helisagedusgeneraator Г3-102
  
• Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A
  
• Ostsilloskoop PM-3230
  
• Voltmeeter B7-36
  
• Sagedusmõõtja Ч3-57
  

Andmed:

• Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest:
  

• PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W)
  
• RK – Koormustakistus (8Ω)
  

Laboratoorne töö nr 4 (Väljundvõimsuse mõõtmine)

• Amplituud – signaali maksimumväärtus
  
• Tipust tipuni – signaali maksimum ja miinimum vahe, siinusisgnaalil kahe kordne ampl.
  
• Efektiivväärtus - Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus , mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. ( ruutkeskväärtus ).
  

Tulemused

• Kõlari takistus 8 ohmi
  
• Sagedusala 5,3 MHz
  
• Voltmeeter näitab väljundpingeks 3,7 V
  
• Pinge tipust tipuni OSC järgi on 10 V
  

Amplituud on 5 V
Efektiiväärtus on 3,5 V

• Amplituudvõimsus : P = 5√2 / 8 = 0,88 W
  
• Efektiivvõimsus : P = 3,7√2 / 8 = 0,65 W
  

Järeldus
Efektiivsuuruselt apmlituudsuurusele minnes saame sama tulemuse nagu mõõtmisel.
Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad
Nr. 5
Õpilase ees- ja perekonnanimi:

• Nimi
  

Õpperühm:
SA-12
Töörühm:
TPT
Töö tehtud:
02.04.2015
Aruanne esitatud:
16.04.2015
Hinne:
Õpetaja:
Jaan Kuus
Töö nimetus: AVR
Töö objekti andmed:

• Raadiovastuvõtja казахтан 1969
  

Kasutatud riistad:

• Helisagedusgeneraator Г3-102
  
• Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A
  
• Ostsilloskoop PM-3230
  
• Voltmeeter B7-36
  
• Sagedusmõõtja Ч3-57
  

Andmed:

• Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest:
  

• PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W)
  
• RK – Koormustakistus (8Ω)
  

Laboratoorne töö nr 5 (AVR)
Tulemused
Sageduseks valisime 5,5 MHz ja hakkasime suurendama signaaligeneraatorist tulevat pinget 6 korda.
Gen. U
2,5 uV
8uV
25uV
80uV
250uV
800uV
Vol. U
0,7 V
2,2 V
6V
7,2 V
6,6V
5,8V
Järeldus
Tegemist on viivitatud ja võimendatud AVR –iga . Alguses tõusis voltmeetri näit ja hiljem langes.
Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad
Nr. 6
Õpilase ees- ja perekonnanimi:

• Nimi
  

Õpperühm:
SA-12
Töörühm:
TPT
Töö tehtud:
02.04.2015
Aruanne esitatud:
16.04.2015
Hinne:
Õpetaja:
Jaan Kuus
Töö nimetus: Omamüra mõõtmine
Töö objekti andmed:

• Raadiovastuvõtja казахтан 1969
  

Kasutatud riistad:

• Helisagedusgeneraator Г3-102
  
• Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A
  
• Ostsilloskoop PM-3230
  
• Voltmeeter B7-36
  
• Sagedusmõõtja Ч3-57
  

Andmed:

• Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest:
  

• PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W)
  
• RK – Koormustakistus (8Ω)
  

Laboratoorne töö nr 6 (Omamüra mõõtmine)
Toite sisselülitamisel tekib võimendi elementides paratamatult teatav omamüra pinge, mis võimendatuna kandub tagasisideahela kaudu sisendisse, suurendades sisendpinge väärtust.
Tulemused

• Ilma generaatorita on VV –ja väljundpinge 0,07 V
  
• Koos generaatori signaaliga on VV-ja väljundpinge 0,07V x √2 = 0,1V
  

Generaatori pinge pidime keerama 1,2 uV peale
Kui lineaarsesse skeemi anda sisse 1 pinge ja mõõta väljundpinge ning seejärel anda sisse esimese pingega võrdne pinge, siis väljundpinge suureneb √2 korda ehk 1,41 korda. Suurendades generaatori väljundpinget saime pinge suuruseks 1,2 uV ja see ongi vastuvõtja omamüraga võrdne.
Järeldus
Kui generaatorist anname omamüraga võrdse pinge vastuvõtja antenni sisendile, siis suureneb vastuvõtja väljundpinge
võrra.
Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad
Nr. 7
Õpilase ees- ja perekonnanimi:

• Nimi
  

Õpperühm:
SA-12
Töörühm:
TPT
Töö tehtud:
02.04.2015
Aruanne esitatud:
16.04.2015
Hinne:
Õpetaja:
Jaan Kuus
Töö nimetus: Selektiivsus vahesagedusliku sisendsignaali suhtes
Töö objekti andmed:

• Raadiovastuvõtja казахтан 1969
  

Kasutatud riistad:

• Helisagedusgeneraator Г3-102
  
• Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A
  
• Ostsilloskoop PM-3230
  
• Voltmeeter B7-36
  
• Sagedusmõõtja Ч3-57
  

Andmed:

• Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest:
  

• PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W)
  
• RK – Koormustakistus (8Ω)
  

Laboratoorne töö nr 7
Selleks, et mõõta kõige halvemas olukorras vastuvõtja selektiivsust, teeme mõõtmised vahesageduse juures.
Tulemused

• Vahesagedus 465 kHz ja pinge 2800 uV
  
• Algsagedus 432 kHz ja pinge 1,2 uV
  
• Algsagedus 496 kHz ja pinge 1,15 uV
  

Selektiivsus 432 kHz sagedusel:
20log(1200uV/1,2uV) = 60 dB
Selektiivsus 496 kHz sagedusel:
20log(2800uV/1,15uV) = 67 dB
Järeldus
Mida väiksem on sageduslik erinevus,seda halvem on selektiivsus. Saime 432 kHz ( erinevus 33 kHz) halvema tulemus kui 496 kHz ( erinevus 31,5 kHz ). Mis tähendab siis, et tulemus on vastupidine .

Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad
Nr. 8
Õpilase ees- ja perekonnanimi:

• Nimi
  

Õpperühm:
SA-12
Töörühm:
TPT
Töö tehtud:
02.04.2015
Aruanne esitatud:
16.04.2015
Hinne:
Õpetaja:
Jaan Kuus
Töö nimetus: Ülekande kvaliteedi mõõtmine
Töö objekti andmed:

• Raadiovastuvõtja казахтан 1969
  

Kasutatud riistad:

• Helisagedusgeneraator Г3-102
  
• Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A
  
• Ostsilloskoop PM-3230
  
• Voltmeeter B7-36
  
• Sagedusmõõtja Ч3-57
  

Andmed:

• Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest:
  

• PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W)
  
• RK – Koormustakistus (8Ω)
  

Laboratoorne töö nr 8
Ülekandekvaliteeti hinnatakse 3 tähtsaima moonutuse liigi järgi :

Sagedusmoonutus

Ebalineaarmoonutus

Faasimoonutus

• Ebalineaarmoonutus e. Mittelineaarmoonutus tekib siis, kui väljund- ja siendpinge vahel esineb mittelineaarseos.
  
• Faasimoonutus - Faasimoonutuse puhul on tegemist nähtusega, kus võimendi väljundsignaali faas hakkab muutuma ja sõltub sisendsignaali sagedusest.
  

Tulemused
Gen. sagedus
60 Hz
120Hz
220Hz
400Hz
1kHz
2kHz
3kHz
5kHZ
7kHz
10kHz
Välj . pinge
0,08V
0,08V
0,14V
0,16V
0,18V
0,14V
0,12V
0,09V
0,08V
0,08V
Järeldus
Helisignaali muutmisest sõltub sagedusspektri laius, mida suurem on helisagedus seda suurem on ribalaiuse kasutus. . Vastuvõtja ülekandekvaliteet pole ühtlane, alguses sageduse tõustes hakkab väljundpinge järsku 1kHz juures langema ja peale 10kHz vaikselt tõusma.