· Inglismaa alustas ainukesena 1938. aastal relvastuse Carl Gustaf Mannerheim Soome vägede ülemjuhataja, president uuendamist 1944-46 o W. Churchilli pikaajaline tegevus hoiatajana Erich von Manstein Saksa kindral-feldmarssal, Lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Müncheni konverents Friedrich Paulus Saksa kindral-feldmarssal, Stalingradi vallutaja · 29.09.1938 Münchenis Erwin Rommel Saksa kindral-feldmarssal, Kõrberebane, Saksa · Kutsuti kokku Inglismaa palvel Põhja-Aafrika operatsioonide juht Isoroku Yamamoto Jaapani laevastiku ülemjuhataja, Pearl
Inimesed rikastusid ja tarbisid üha rohkem. Siiski majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv toetus ainult teatud aladele. Paljuski toetasid majandus riikidevahelised keerulised laenusuhted, seega olid riigid üksteisest sõltuvad ja väiksemgi ebakõla võis kaasa tuua kriisi. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel Tänu majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumisele leevenesid ka välispoliitilised suhted. 1925.aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Tsehhoslovakkia, Poola ning Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri. Locarno konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand`i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Sellega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid
Jätkusuutlik areng mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegev...
Punaarmee väed, kuid nad ebaõnnestusid ning NL võitis tagasi 2/3 vallutatud aladest. Samal ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini, kes koos Saksa vägedega okupeeris Põhja- ja Kesk-Itaalia. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1944. alustas Punaarmee vallutama okupeeritud alasid mööda Ida-Saksa rindejoont. Saksamaa kaitse hakkas nõrgenema. Liitlasvägede saabumine muutis Hitleri lüüasaamise paratamatuks. 1945 toimus Jaltas konverents, kus kooskõlastati Saksamaa purustamine. 30.aprillil 1945. aastal sooritas Hitler enesetapu. Hitler oli suurepärane kõnemees, kes oma karismaatilise olekuga suutis kuulajaid oma plaanide võimalikkust uskuma panna. Sebastian Haffer osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") "seletamatule kuristikule" diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik
........................... 7 6.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine........................................................................................ 7 6.2 Ardennide lahing........................................................................................................................... 8 6.3 Berliini vallutamine...................................................................................................................... 8 6.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents.................................................................................. 8 6.5 Jaapani purustamine ..................................................................................................................... 8 6.6 Pariisi rahukonverents.................................................................................................................. 8 6.7 Nürnbergi protsess.................................................................................................
Volga jõge ei saadud juuni sõlmisid Ingl ja NSVL ühise sõjategevuse kokkuleppe. Usa osutas NSVL'ile abi augustis sõlmisid Usa ja Ingl ,,Atlandi harta'' 1)sõjategevuse eesmärk 2)sõjajärgse maailmakorralduse alused 7.dets Jaapan tungis kallale Usale 1.jaanuar 1942 kirjutasid 26 riiki alla ühinenud rahvaste organistatsioonile sõja lõpuni koaltsioon Saksamaa vastu Pilet 29 Murrang II maailmasõjas. Teherani konverents. 1942-43 Hitleri vastase koalitsiooni kasuks Vaikne Ookean 1942 juuni Midway lahing (USA vs Jpn) pandi piir Jaapani pealetungile ning Usa likvideeris mitme aastaga Jpni väed Põhja-Aafrika Ingl vs Sm, Ita eesmärk kätta saada: 1)Suessi kanal 2)lähis-ida ja selle nafta 1942nov 43mai pandi piir El-Almeini lahinguga Sm ja Ita edasi tungile Suessi kanali juures 1943 Usa ja Ingl kontrolli all Usa ja Ingl väed hakkasid sõdima Sitsiilias Idarinne
Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
c) Teenindustase: kõrgtaseme teenindus ja hinnaklass Asukoht: Asub Tallinna kesklinnas, vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel nii keskaegsest vanalinnast kui parimatest kaubamajadest. Tallinna lennujaam on 3 km ja sadam kõigest 2 km kaugusel. Bussijaam jääb hotellist 1,5 km kaugusele ning Balti jaam on 3 km kaugusel. Rävala puiestee 3, Tallinn. Avatud oleku aeg: Avati 1. veebruaril 2001, nüüdseks kokku 11 aastat Põhiteenused: Majutus, toitlustus ja konverents 1.2 Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel Ärinimi: Astlanda Hotelli Aktsiaselts Omandivorm: Aktsiaselts Majandamise mudel: Emaettevõtte Boultbee Holding AB omab 100% Astlanda Hotelli AS aktsiaid ning 100% kinnisvara haldamisega tegelev ettevõte Boultbee Hotels OÜ aktsiaid. Hotelli opereerimine toimub Rezidor Hotel Group AB kontserni äritegevuse põhimõtete kohaselt. Rezidor Hotel Group AB kontserni ettevõttelt ostetakse põhiliselt haldusteenuseid ja royalteid
Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides
Kurski lahingus, aga see lõpeb saksa vägedele suure kaotamisega. Saksa väed hakkavad taanduma – nad on sunnitud jätta mittu linnasid. Algavad lahingud Valgevene ja Ukraina eest. Kui toimub lahing Dnepri eest, sakslased kaotavad Punaarmeele ning viimased vabastavad Ukraina parema äärt ja Krimmi – vabastamine toimud augustis. 3. septembril Itaalia kapituleerus. 28. novembrist 1. detsemberini toimus Teherani konverents, kus võtsid osa riikide juhtijad: Stalin (NSVL), Roosevelt (USA) ja Churchill (Suurbritannia). Joonis 4. Pearl Harbori rünnak 9 IV periood, 1944 – 2 sept. 1945 1944. a. USA ja Inglismaa grupperisid oma vägesid Jaapani vastu. 27. jaanuaril lõppes Leningradi blokaad, järgmiste kuu jooksul lõppes saksa vägede purustamine Krimmis. 6
andis Saksamaale reparatsioonide tasumiseks ka laenu. Saksamaal mõjus selline asi elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus läks ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas parenema ning MS haavad kaduma. 6.Kirjelda USA majandusbuumi 1920 aastatel. Inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid üha rohkem Majanduskasv tugines soodsatele laenuvõimalustele, osteti kokku vöörtoabereid e. aktsiaid. Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusu teel. 7.Locarno konverents 1925 – sõlmiti Reini tagatispatk, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Selle sõlmimise järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Briand’i kelloggi pakt 1928- kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.- see ei suutnud ikagi uut maailmasõda ära hoida. 8. 1929 aastal algas USAs ülemaailmne majanduskriis. Mis oli selle põhjused
Lähte 2008 AJEND JA PÕHJUSED. Venemaa, otsides väljapääsu Mustast merest, püüdis Türgimaad välja suruda Euroopast. Selleks kuulutas ta enese Balkani poolsaare ristiusu-rahvaste kaitsjaks ja nõudis Türgi valitsuselt kristlastele mööndusi, ähvardades vastasel korral sõjaga. Inglismaa ja Austria püüdsid rahulikul teel lahendada Vene-Türgimaa konflikti. Selleks kutsusid nad Konstantinoopolisse kokku Euroopa suurriikide esindajate konverentsi. Et aga konverents ei andud mingisuguseid tagajärgi, siis kuulutas Venemaa 12. aprillil 1877. a. Türgimaale sõja. Seega osutus Vene-Türgi sõja põhjuseks Balkani küsimus. 1876. a. sügisel jõudis Venemaa oma üldise väeteenistusekohustusega kolmandasse aastasse ja sellepärast ei olnud tal veel ühtegi aastakäiku mehi uue seadusega ettenähtud reservis. Alul mobiliseeris Venemaa 6 korpust ja hiljem veel 3 korpust. Nende 9 korpuse mobiliseerimiseks läks aega 5 kuud
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919.
Ta asus tööle EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktorina. Samuti oli ta kultuuritöötajate ametiühingu Tartu rajoonikomitee esimehe asetäitja, Karskusühingu EKP Tartu Rajoonikomitee algorganisatsiooni esimees ja Tartu rajooni seltsimehelike kohtute ühiskondliku nõukogu liige. Aastatel 19871989 oli ta EKP Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja. 25. novembril 1988 valis EKP Tartu rajooni kommunistide konverents, kus ta valiti rajoonikomitee liikmeks. Samal päeval toimus rajoonikomitee pleenum, kus oli esitatud tema kandidatuur rajoonikomitee II sekretäri (ideoloogiasekretäri) ametikohale. Tema kandidatuur ei läinud läbi. Tunnustused 2007. aastal valis ajaleht Financial Times Ansipi aasta eurooplaseks. Peaministri ametist Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab Riigikogu; suunab ja koordineerib
· 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid · 1929 - Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed · 1930ndatel - Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. · Vahetult enne Teise Maailmasõja lõppu aeglustus Euroopa integratsioon. · 1948 - Haagi föderalistide konverents · 1948 - Asutati Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon · 1949 - Loodi Euroopa Nõukogu, mis muutus inimõiguste ja humanitaarprobleemidega tegelevaks organisatsiooniks · 1951 - Loodi kuue riigi poolt (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg) Jean Monnet ettepanekul Euroopa Söe ja Teraseühendus (ESTA) · 1953 - Loodi Raudteekonventsioon, kuhu astusid 10 Lääne-Euroopa riiki
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
AJALUGU II Maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2. septembril 1945. aastal. II Maailmasõja puhkemise peamised põhjused olid Saksamaa rahulolematus Versailles'i rahulepinguga, Rahvasteliit ei tulnud rahu tagamisega toime, lääneriikide lepituspolittika oli halvasti ettevalmistatud, sest arvati, et kui teha Saksamaale mõningaid väiksemaid järelandmisi, rahuneb Saksamaa maha ja sõda jääb tulemata. Suureteks põhjusteks oli veel Saksamaa vajadus vallutuste teel eluruumi suurendamine ja NSV Liidu unistus kommunismi laiendamisest maailmas. Teise maailmasõja eel olid poliitilised suhted Saksamaa ja teiste lääneriikide vahel äärmiselt keerulised. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria, mida nimetati anslussiks. See sai võimalikuks, sest Austerlased ei osutanud sakslastele vastupanu, Austria toetajad ei tahtnud sakslaste vastu sõdima hakata, austerlaste hulgas oli palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühinemist. ...
Äärmusliikumiste mõjukus pärast IMS poliitiline kriis riikides soodustas vöimu vägivaldset haaramist. Sõjajärgne pettumus ja majanduskriis suurendas inimeste hulka, kes olid pettunud ühiskondlikus korralduses maailmasöja ajal oli riigivöim köikjal inimeste elu korraldanud, ka nüüd arvati, et väljapääsu saab ainult köva käega valitsejate vöimuletulekuga Locarno konverents 1925.a osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles´paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sölmis Sksmaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Konverentsi järel levis euroopas lootus, et saabunud on rahu,leppimise,üksmeele ajastu patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928. a. Leppes kohustati
d) Ruhri kriis 1923 I. Prantsusmaa koos Belgiaga hõivas Ruhri, aga pidid lõpuks väed välja viima. 5) Vene küsimus a) Nõukogude Venemaa poliitiliseks loosungiks oli ülemaailmne revolutsioon II. enamlikud võimuhaaramise katsed Saksamaal, Ungaris ja Eestis III. 1919 loodi Komintern- eri maade komparteisid ühendav organ IV. 1922 Genova konverents, kus sõlmiti Rapallo leping Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel koostöö tegemiseks RAHVUSVAHELISED SUHTED 30NDATEL 1. 1929-33 ülemaailmne majanduskriis 2. hakkasid tugevnema äärmusliikumised ja paljudes riikides demokraatia asendus diktatuuride või autoritaarsete reziimidega 3. tekkisid erinevad sõjakolded I. 1931 Mandzuuria kriis Hiina kirdeosas a
Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N. Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile). Suurriikide lepituspoliitika - suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents - Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd. Otsustati, et Hitleri argumendid on põhjendatud. MRP- Sisaldas mittekallaletungi lepingut, jaotati salaja ära territooriumid, Saksamaale (Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia), Venemaale ( Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, natukene Rumeeniast). 5. Versailles`süsteemi lagunemine. (Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut
pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist 73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust) 76) Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid 77) Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents 78) Bourbonid - on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848) 79) Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus KREEKA JUMALAD: 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja 4) Hades – allilma ja surnute valitseja 5) Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna 6) Ares – sõjajumal
politsei teda alusetult vahi all hoidis. Marty veetis kaheksa päeva Pärnu arestimajas. Kaks kuud hiljem lõpetas politsei asja uurimise ning tunnistas oma eksimust. Kas ja kui suure kahjuhüvitusnõude saab T. Marty Eesti Vabariigi vastu esitada? -politsei eksimus -kodanikul on õigus nõuda kahju hüvitamist 6. AS Koolitaja tegeleb juhtimisalase koolituse korraldamisega. 17. septembril oli plaanis korraldada Tallinnas kahepäevane konverents, mille viib läbi maailmakuulus juhtimisspetsialist John Smith Ameerika Ühendriikidest. Kui John Smith 15. septembri öösel Tallinnasse jõudnuna taksoga lennujaamast kesklinna hotelli poole sõitis, kihutas taksole külje pealt sisse 23- aastane Aivar oma BMW-ga. Politsei koostatud protokollist selgus, et ööklubist koju sõitev Aivar oli alkoholijoobes ning ületas tunduvalt linnas lubatud sõidukiirust. Taksos istunud John Smith sai õnnetuses vigastada, ta
Eriline - NSVL moodustamine 1922 dets. tähtsus filmikunstil - Eisenstein 1924 Dawesi plaan Lenini surm 1924 1925 Locarno konverents alates 1924 sotsialismi ehitamine ühel maal, industrialiseerimine 1928 kollektiviseerimine nälg 1932-33 1928 Briand-Kellogg võimuvõitlus Stalin-Trotski 1929 Stalini 50
Punaarmee väed, kuid nad ebaõnnestusid ning NL võitis tagasi 2/3 vallutatud aladest. Samal ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini, kes koos Saksa vägedega okupeeris Põhja- ja Kesk- Itaalia. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1944. alustas Punaarmee vallutama okupeeritud alasid mööda Ida-Saksa rindejoont. Saksamaa kaitse hakkas nõrgenema. Liitlasvägede saabumine muutis Hitleri lüüasaamise paratamatuks. 1945 toimus Jaltas konverents, kus kooskõlastati Saksamaa purustamine. 30.aprillil 1945. aastal sooritas Hitler enesetapu. Hitler oli suurepärane kõnemees, kes oma karismaatilise olekuga suutis kuulajaid oma plaanide võimalikkust uskuma panna. Sebastian Haffer osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") "seletamatule kuristikule" diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline
Second level Third level Fourth level Fifth level Ülemaailmsed organisatsioonid Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega. Alates 1963. aastast kuulub sinna ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu asutati 1993, ühendab 30 kirikut umbes 5 miljoni liikmega. Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents, asutati 1993, ühendab 21 kirikut Toitumistavad Nüüdisaegne Eesti Evangeelne Luterlik Kirik suhtub paastutraditsiooni leebemalt, säilitades vaid reedese kohustusliku täispaastu ning lihast ja piimatoodetest loobumise muudel paastupäevadel. menüüst olulisem on see, milleks paastutakse Paastutakse enne jõule ja lihavõtteid Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne. Tuumarelv on relv, mida loetakse samuti massihävitusrelvaks mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Selle peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus ning lisaks erakords...
Clive Archer (suured traditsioonid) – võtab aluseks sellise mõiste nagu suveräänsus (Westfaali ja Utrechti rahu panid aluse suveräänsusele ja see omakorda mõjutas 2 olulist valdkonda): rahu ja julgeoleku probleemid (eriskummalised märgid riikidevahelistest koostööst on olemas 18. sajandi lõpus – koostöö berberitest piraatide vastu; kindlasti aga Viini kongressist saati; veel Pariisi konverents, mis lõpetas Krimmi sõja; Berliini konverents, kus arutati, mida teha Venemaa ja Türgiga; Algecirase konverents 1906, millega reguleeriti Maroko küsimus ja lükati edasi I MS) tehnoloogiaga seotud küsimused (kuidas riik kasutab teadlikult või alateadvuslikult ära tehnoloogia arengut) o ennekõike sõna otseses mõttes tehnilisest arengust
· tekkis kultuurivahetus: lauldi vastaste laule 23.Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine: · Sm positsioone nõrgendas tema vastaste konsolideerumine---> Atlandi harta 1941 aug Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla, lubati taastada kõikide okupeeritud riikide iseseisvus, NSVL suutis aga välja pressida, et ei laieneks MRP-ga NSVL-le läinud aladele · 1943 Teherani konverents: lääneriigid tegid Stalinile jälle järeleandmisi, tunnustades NSVL 1941. a piire, Balti riikidele tähendas sõja lõpus NSVL võimu alla sattumist, kuigi samas keeldusid lääneriigid Balti riikide annekteerimist õiguspäraseks tunnistamast · 1945 veebr Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt: 1. otsustati, et kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO 2. lubati Kesk- ja Ida-Eur maad Moskva meelevalla alla jätta 3
tekkis kultuurivahetus: lauldi vastaste laule 23.Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine: Sm positsioone nõrgendas tema vastaste konsolideerumine---> Atlandi harta 1941 aug – Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla, lubati taastada kõikide okupeeritud riikide iseseisvus, NSVL suutis aga välja pressida, et ei laieneks MRP-ga NSVL-le läinud aladele 1943 – Teherani konverents: lääneriigid tegid Stalinile jälle järeleandmisi, tunnustades NSVL 1941. a piire, Balti riikidele tähendas sõja lõpus NSVL võimu alla sattumist, kuigi samas keeldusid lääneriigid Balti riikide annekteerimist õiguspäraseks tunnistamast 1945 veebr – Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt: 1. otsustati, et kevadel asustatakse San Franciscos ÜRO 2. lubati Kesk- ja Ida-Eur maad Moskva meelevalla alla jätta 3
Wilson. USAst Rahvasteliidu liiget ei saanud. Algul ei võetud liikmeteks Saksamaad ja tema liitlasi. 1934nda aastani jäi Rahvasteliidust kõrvale Nõukogude Venemaa. Rahvasteliidu loomisel võtsid riigid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Agressorite vastu pidi edaspidi rakendatama ühiseid sanktsioone. Sanktsioon mingi abinõu. Agressor teise riigi iseseisvust ohustav riik. Konfliktide puhkemisel tegeleti lepituskatsetega. Washingtoni konverents Toimus 1921-1922. Osalesid kaheksa Euroopa ja Aasia riiki ning USA. Lepingu põhjal nõustusid USA ja Suur Britannia piirama oma laevastiku suurust 500 000 ning Jaapan 300 000 tonnini. Teised lepped puudutasid Hiinat ning mõjupiirkondade jagamist Kagu- Aasias. Tekkis nn Versailles´ - Washingtoni süsteem. Versailles' süsteemi lagunemine I Maailmasõja tulemusena olid Euroopa riigid USAle võlgu üle 10 miljardi dollari. 1921a tegi
● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika
1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 19141918 I maailmasõda 19181920 Vabadussõda 1919 Komiterni loomine 19191920 Pariisi rahukonverents 1922 Genova konverents, Itaalias tulevad võimule fasistid 1922 Itaalia tulevad võimule fasistid 1922 Mussolini võimuletulek Itaalias, Nõukogude liidu moodustamine, Stalin sai kommunistliku partei peasekretäriks 1925 Locarno konverents 1926 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus 1928 BriandiKellogi pakti sõlmimine 19291933 suur ülemaailmne majanduskriis
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia)
võimalusi areneda. Milline märgiline tähendus oli Eesti ühistegevuskongressil 1997. a ja teaduslik-praktilistel konverentsidel? Kogressijärgsel perioodilintensiivistus ühistegevusalane töö. Ühistegevuse kongressil oli siiski arvestatav mõju Eesti poliitikutele ja intelligentsile. Tänu raadio ja telejaamade aktiivsele osalemisele edastasid ajakirjanikud kongressi sõnumi eesti rahvale. Teaduslik-praktiline konverents - kahe päeva jooksul arutati ühistegevuse olukorda ja arenguvõimalusi. Konverents võttis vastu põhiseisukohad ja tegi ettepanekud ühistegevuse arendamiseks Eestis. Märgilise tähendusega, sest konverentsil määrati ühistegevuse arendamise põhisuunad ja ühtlasi loodeti, et poliitilised erakonnad, riigikogu, valitsus ning ka laiem üldsus aktsepteerib neid ning ka ellu viib. Kirjeldage kolme põhimõtteliselt erinevat ühiskonnamudelit.
7) Füüsilised piirangud asjaajamises nõutakse ülemäärast dokumentatsiooni, paberimajandus. Piiridel pikad järjekorrad, korruptsioon. 8) Administratiivsed piirangud- embargo- kauba osas välja-, sisseveokeeld. Nt relvaembargo riikidele, kes armastavad sõdimist. GATT-> WTO GATT- üldine tolli-ja kaubanduskokkulepe, 1995a muutus WTOks maailmakaubandusorganisatsiooniks. 1944 toimus USA Bretton Woodsi linnas rahvusvaheline majandusalane konverents. Alustati 23 riigiga 20.okt 1947, GATT alustas 01.01.1948. Töövormiks roundid ehk läbirääkimiste voorud. Kokku jõudis läbi pidada 8 vooru. Tegevusprintsiibid: 1) Enamsoodustusreziim (võrdse kohtlemise printsiip) Kui ühele GATTi liikmele kehtestati mingi soodustus, siis see laienes ka teistele liikmetele. 2) Üldsoodustusreziim GATT arutas riikide erinevat majandustaset. Muutus oluliseks, kui tulid arengumaad.
eesotsas fasistliku vabariigi. Sõja lõpuaastad olid Saksamaale õnnetud. 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki NõukogudeSaksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma. 1944 teisel poolel vabastasid liitlased Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. Siis sai Saksamaa vaenlastest ümber piiratud ja tema kaotus oli juba ette nähtav. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents kus kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Loomulikult oleks Hitler koos oma riigiga hukkunud, kuid kuna teda riigi eesotsas polnud sai seesugune asi võimalikuks. Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks KaugIda. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist, mida ta tegi kusjuures edukalt. Jaapanit
seda suuremaks muutub oht Saksamaa poolt. Hitler oli saanud suurt innustust sellest, et lääneriigid midagi ette ei võta ning tema järgmiseks sihiks sai Tsehhoslovakkia, mille äärealadel elas üle 3 miljoni sudeedisakslase. Seal oli ka väga tugev natsi organisatsioon ning sellele Hitler appeleeriski. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sudeedimaa loovutamist. Lepituspoliitika tipphetkeks saigi 29. septembril 1938. aastal toimunud Müncheni konverents, mille eesmärgiks oli arutada Tsehhoslovakkia küsimust. Seal osalesid Saksamaa- Hitler, Itaalia- Mussolini, Inglismaa- Chamberlain ja Prantusmaa- Daladier. Ainuke, keda kohal polnud oli Tsehhoslovakkia ise, sest nemad oleksid ilmselgelt selle vastu olnud, mis oleks takistanud lepituspoliitika ajamist. Konverentsil otsustatigi, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad
Klettenbergile. Gunnar Klettemberg on enne finaalvõistlusi detsembris ja aprillis Kesk-Euroopa liiga teine. Parimaks Eesti ratsasporti populariseerivaks ürituseks hinnati Tallinn International Horse Show ning Eesti edukaimaks hobuseks rahvusvahelisel areenil perekond Kruudale kuuluv Palladium. Parimaks Eesti ratsasporti populariseerivaks rahvusvaheliseks ürituseks 2003 hinnati FEI esimese ja teise grupi konverents Tallinnas. Aasta heategu - toetuskupongide müük "Maarja Küla" toetuseks, Rain Tamm. Eesti hetkel edukaim takistussõitja Gunnar Klettenberg on tõusnud maailma edetabelis 117.kohale. Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretäri Siim Nõmmoja hinnangul on Klettenbergi hetkel 117. koha puhul tegemist väga hea tulemusega. ". Samas peab Klettenberg ise olulisemaks asetust oma liigas ning pääsemist tiitlivõistlustele. Ka seal on tal ette näidata juba uus kvalifitseerumine Aacheni 2006
Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk- Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. · Potsdami konverents Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub
4.Saksamaa sammud sõja suunas: 1933- Hitler tuleb võimule. 1935-kehtestati üldine sõjaväekohustus (wehrmacht) 1935-Suurbritannia-Saksmaa mereväekokkulepe 1936-okupeeris Saksamaa Reini demitaliseeritud tsiooni 1936-Saksamaa + Itaalia= sõjaline-poliitiline liit 1936-Saksamaa+ jaapan= Antkomiterni vastane pakt(võitlus kommunistide vastu) 1939-Hispaania kodusõda 1938-Ansluss=Austria liitmine Saksamaaga, Austriast sai Ostmarki nime all Saksamaa liidumaa. 1938-Müncheni konverents Aprillist augustini 1939 toimusid läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse) 23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud
4.Saksamaa sammud sõja suunas: 1933- Hitler tuleb võimule. 1935-kehtestati üldine sõjaväekohustus (wehrmacht) 1935-Suurbritannia-Saksmaa mereväekokkulepe 1936-okupeeris Saksamaa Reini demitaliseeritud tsiooni 1936-Saksamaa + Itaalia= sõjaline-poliitiline liit 1936-Saksamaa+ jaapan= Antkomiterni vastane pakt(võitlus kommunistide vastu) 1939-Hispaania kodusõda 1938-Ansluss=Austria liitmine Saksamaaga, Austriast sai Ostmarki nime all Saksamaa liidumaa. 1938-Müncheni konverents Aprillist augustini 1939 toimusid läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse) 23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud
· Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos · Tähtaeg: 01.12.2011 · Kontakt: [email protected] · Teemad: 1. Enamlaste tõus Venemaa etteotsa kas juhus või paratamatus? 2. Võimu kindlustamine enamlaste moodi kas ainuvõimalik viis? · Abimaterjalid: arutluse kirjutamise juhend eKoolis, Internet (guugelda ,,arutluse kirjutamine").
Kaarel-Robert Pusta – Prantsusmaa Ferdinand Kull – USA (ei võetud vastu) Karl Menning, Mihkel Martna – keskriigid (ei võetud vastu) Eduard Virgo – Soome, Itaalia Julius Seljamaa – Petrograd V 1918 – Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Maapäevale II 1919 – teine välisdelegatsioon (Jaan Poska Pariisi rahukonverentsil) Rahu sõlmimine Venemaaga 17.–19. IX 1919 – Pihkva läbirääkimised 14. IX 1919 – I Balti riikide konverents (Soome, Eesti, Läti, Leedu) 29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22. XI 1919 – Maksim Litvinov Eestis 19. XI 1919 – rahudelegatsiooni moodustamine: Jaan Poska (RE), Ants Piip (TEK), Julius Seljamaa (TEK), Mait Püümann (ESDP), Jaan Soots Vene delegatsioon: esimees Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Adolf Joffe 5. XII 1919 – rahuläbirääkimiste algus Detsembri teemad: tunnustus, piirijoon, sõjalised tagatised 31
kasvada ning suudaks jõud ühendades taltsutada võimalike agressoreid. USA jäi sellest välja ning see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Konverentsid ja kokkulepped- · Pariisi rahukonverents- 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. · Compiegne'I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked
Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos. Kui Prantsusmaa ei nõustu, lubas Saksamaa kasutada sõjalist jõudu. Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel. Saksamaa sõjalaevastik oli veel väike. Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri-Euroopasse. 1906.a. toimus konverents Maroko küsimustes, kus otsustati: Säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Kõigil suurriikidel on võrdsed võimalused majanduslikuks suhtlemiseks Marokoga. NB! Maroko kriis oli esimene 20.sajandi konflikt, mis näitas suure sõja puhkemise võimalikkust. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute
Eesti NSV Vahetult pärast Teise maailmasõja lõppemist säilisid (1950. aastani) maakonnad ja vallad. Maakondi tuli aga juurde, Läänemaast eraldus Hiiumaa. Virumaa lagunes kaheks (tuli n-ö Jõhvimaakond). Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium (selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht. Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat edutati neid ju...
piirkonna. Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil, alagataja Wilson. Pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Liikmesriikide hulka kuulusid nt Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA ei liitunud. 2. Versailles´ leping Saksamaaga seotud, Versailles´ süsteem ka teised rahulepingud, mis sõlmiti Ims lõpetamiseks. USA ei tahtnud end sidauda lepetega, sõlmis kaotajatega ise eraldi lepingud. 1921-1922a. Washingtoni mere konverents USA algatus. Osa võtsid ka Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt, ka teiste riikide mõjuvõim vähenes. 1) Saksamaa küsimus: Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik. Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada. See plaan võimaldas Saksamaad kohelda,
hambaid. 9.Seadused 9.1 Agenda 21 - säästlik majandamine 21.sajandil, säästva arengu programm, kõikide riikide tegevuskavade koostamise aluseks. 9.2 Londoni 92.aasta leping - merekaitse üldleping - keelustab jäätmete merre uputamise 9.3 Helsingi 92.aasta leping - Läänemere kaitse leping HELCON 9.4 KYOTO protokoll - Kliimamuutuste konventsioon 9.5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents, 5 dokumenti 9.6 Ramsari konvetsioon- Märgalade kaitseks (Matsalu rp, Nigula lka, Soomaa rp) 9.7 Washingtoni konvetsioon e CITES- Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike ning reguleerib nende sisse -ja väljavedu. 9.8 Berni konvetsioon- Euroopa looduskaitse leping (Eestis: pruunkaru, ilves) 10. Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi hindamine teatud kitsa ökoloogilise amplituudiga liikide
Nord 8. Millistes eesti piirkondades tegutsesid metsavennad aktiivsemalt? Kirde- ja ida Eestis, L-E ka 9. Nimeta väegrupi Nord ülemjuhataja asukohalinn Eestis 1941 a. Augustis? Võru 10.Nimeta suurimad lahingukohad Euroopas ja NL 1943-1944.a.! Narva, Lõuna – Eesti, Tartu, Riia, Leningrad, Pursk, Montecasino?, 11.Kus ja millal toimus 2. Ms. Võitjariikide konverents? 17.07.-2.08.1945 , toimus Potsdamis Saksa okupatsioon Eestis 1941 - 1944 Saksamaa tungis Nõukogude liidule kallale 22. Juuni 1941 Suur edu oli sakslastel baltikumi suunas Peale suur-küüditamist 14. Juunil põgenesid paljud inimesed metsadesse Tekkisid suured metsavendade grupeeringud Osad metsavennad jätkasid võitlust saksa armee vastu Nõukogude aktivistidest ja vabatahtlikest moodustati
Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus. Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased. Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine). Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
