Maailm Esimese Maailmasõja järel (0)

Maailm esimese maailmasõja järel
Pinged säilivad
Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid. Kõige suurem pettumus oli sõja järel Saksamaal. Samuti pidasid kaotajateks end Ungari ja ka Venemaa. Venemaa seadis eesmärgiks uuesti maailm ümber jagada.1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles ` süsteemi vastase koostöölepingu. Antandi pool võidelnud riikidest oli sõjatulemusega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Kaotused olid suured ja sõjast ei saadud mingit kasu. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole.
Sõjajärgne majanduskriis
Rahanduses oli olukord ebakindel. Tööpuudus kasvas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid . Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini, kui jõuti seda trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas kõik säästud. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut, see tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid, see soodustas omakorda äärmusliikumiste levikut.
Äärmusliikumiste tugevnemine. Komintern
Sõjajärgne pettumus. Ka nüüd tundus väljapääs olukorrast paljude meelest peituvat riigi osa jätkuvas suurendamise ning „kõva käega“ valitsejate võimuletulekus. See kõik tugevdas 1920.aastate algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.aaastal moodustati Moskva maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. Oma II Kongressil 1920. Aastal kuulutas Komintern avalikult välja suuna nõukogude vabariigi loomisele. Mitmes Euroopa riigis kujunes kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. 1923. Aasta sügisel organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaarias ja Poolas, 1.detsembril 1924.a. Eestis. Kõige suuremaid lootusi asetas Komintern ülestõusule Saksamaal, kus 1923.aastal valitses sügav poliitiline kriis. Kominterni katse maailmarevolutsiooni käivitada oli läbi kukkunud. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistlike liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid rahvuse kui terviku huve, püüdes ka diktatuuri kehtestada ning vägivaldselt võimu haarata. Saksamaal kukkusid seda laadi katsed esialgu läbi. Itaalias saatis ennast fašistlikuks nimetavat liikumist aga edu. 1922. Aastal tulid fašistid Itaalias võimule. Neid juhtis Benito Mussolini. Esialgu oli tegemist siiski Itaalia eripäraga, millel laiemat mõju ei tundunud olevat.
Uue majandusliku tõusu aastad
1920.aastate keskel alanud majandusliku tõusuga äärmusliikumiste mõju nõrgenes. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega, Ameerika andis ka Saksamaale laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus pöördus läks ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas paranema ning MS haavad kaduma. 1920 aastate teisel poolel oli USA majanduskasv eriti suur. Inimesed rikastusid ja tarbisid üha rohkem. Siiski majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv toetus ainult teatud aladele . Paljuski toetasid majandus riikidevahelised keerulised laenusuhted, seega olid riigid üksteisest sõltuvad ja väiksemgi ebakõla võis kaasa tuua kriisi.
Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel
Tänu majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumisele leevenesid ka välispoliitilised suhted. 1925.aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Tšehhoslovakkia, Poola ning Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri. Locarno konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand `i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Sellega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Siiski uut MS ei suutnud sellised deklaratsioonid paraku ära hoida.
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933
1920.aastate teise poole majanduse elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Siin valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitasid ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika . Väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa varandusest. Kuna ei suudetud laene tagasi maksta, varises pangandus kokku. Järgnes pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud. See viis kriisi Euroopasse ning teistessegi maailmajagudesse. Ülemaailmse majanduskriisi põhjuste üle vaidlevad teadlased praegugi. Tavaliselt tuuakse esile järgmist: Esiteks ületootmine (toodeti rohkem, kui tarbiti), vale majandamine (riigi toetusel võeti palju laene ent laenukoormus läks liiga suureks), valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõtetest ja tollimaksude kehtestamine).
Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed olid rasked. Enneolematult suur oli tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, see omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Kõige rängemalt lõi kriis välja Ameerika Ühendriikides. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse . Tööd polnud neil aga kerge leida ja vaesus süvenes. Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu. Paljud inimesed kaotasid lootuse ning muutusid passiivseks. Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. Kriisist pääsemiseks hakkas riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisesse.