Verssaille´s rahuleping ja 20.aastad (0)

Ajalugu
1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson , Suurbritannia – Lloyd George ja Prantsusmaa – Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi.
28. juuni 1919 sõlmiti Versailles ´ rahuleping . See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel.
Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume
2)peavad maksama reparatsioone
3) piirangud sõjaväele
Rahulepingu tingimused:

Saksamaa kaotas oma kolooniaid , ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale. Poolale läinud ala nimetati Poola koridoriks ja see eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. Poolale lubati iseseisvust ja väljapääsu Läänemerele.

Saksamaa sõjatehnika piiratud. Ei tohtinud omada lennukeid, allveelaevu ega tanke. Sõjaväekohustus kaotati ja moodustati vabatahtlikest koosnev armee . Reini demilitariseeritud tsoon – ala, kus Saksamaa ei tohtinud omada sõjaväge, ega sõjatehnikat.

Saksamaa pidi maksma reparatsioonimakse, neilt nõuti 132 miljardit. Kuna Saksamaa ei jõudnud maksta hõivasid Belgia ja Prantsusmaa Ruhri piirkonna.
Rahvasteliit – loodi Pariisi rahukonverentsil, alagataja Wilson. Pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Liikmesriikide hulka kuulusid nt Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA ei liitunud.
2. Versailles´ leping Saksamaaga seotud, Versailles´ süsteem – ka teised rahulepingud , mis sõlmiti Ims lõpetamiseks.
USA ei tahtnud end sidauda lepetega, sõlmis kaotajatega ise eraldi lepingud.
1921-1922a. Washingtoni mere konverents – USA algatus . Osa võtsid ka Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt , ka teiste riikide mõjuvõim vähenes.

Saksamaa küsimus:
Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan – Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik . Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada. See plaan võimaldas Saksamaad kohelda, kui normaalset vestluspartnerit.
USA toetas sõda rahaga – andis laenusid, aitab seeläbi ennast, nüüd on huvitatud raha tagasi saamisest. Suurimad võlglased Suurbritannia ja Prantsusmaa.
1925a. Locarno konverentsil sõlmitakse Reini tagatispakt – Saksamaa ning Belgia, Prantsusmaa vahel. Saksamaad hakatakse arvestama, piirid jäävad lahtisteks ja puutumatuteks. Lepingu garandid olid Suurbritannia ja Itaalia.
Poola, Tsehhoslovakia ning Saksamaa vale leping - Saksamaa lubab lahtiseid piire . Garandiks Prantsusmaa.

Venemaa küsimus:
Kardetakse kommunismi ohtu.
Lääneriigid ei tunnista Nõukogude Venemaad.
28. juuni 1919a loodud Komitern – ühendab erinevate maade kommuniste. Esimesena tunnustas Nõukogude Liitu Eesti 2.veb sõlmitud Tartu rahuleppega.
I läbimuure Rappallo leping – Genovas 16.aprill 1922a. – Saksamaa ja Venemaa vahel: Saksamaal pole pretensioone, ei nõua hüvitust, Venama ei nõua Saksamaalt reparatsioone. Kõik eraomandid natsionaliseeriti, ka välisriikide investeeringud .

Patsifism – rahu püüdlikkus / pooldamine. Usuti, et diplomaatiaga on võimalik konflikte lahendada juba eos ja ära hoida sõda.
Kulminatsioon : 1928a. Briandi – Kelloggi pakt – USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida. Enamik maailma suurriike liitus sellega, seal hulgas ka Suurbritannia.
3. Inglismaa:

• Parlamentaarne riigikord
  
• 2 parteid: leivoristid ja konservatistid.
  
• 1918a. Valimisreform: 1) mehed alates 21 – eluaastast valimisõiguslased
  
• 2) naised alates 30 – eluaastast, kõrgharidusega või vähemalt 5 naelase sissetulekuga said valida.
  
• 1924a. Sots. Demokraadid e. Leivoristid moodustavad valitsuse. Juht: MacDonald
  
• peale selle valitsuse lõppu hakkavad riiki juhtima konservatistid
  
• 1929a. Uuesti leivoristid valitsuse eesotsas
  

Sisepoliitika :

• Kiiresti arenevad autotööstus, elektri- ja raadiotööstused.
  

• 1926a. Üldsterik. Põhjus: majandus ajast ja arust, töölistel vähe tööd. Streiki alustavad söetöösturid, nendega liituvad ka teised töölised. Streik on rahumeelne , majandus seisab. Lõpp: söetööstuste juhid peavad vastu tänu riigilt saadud rahadele ja streik lõppeb tulemusteta.
  

Prantsusmaa:

• Kiire areng majanduses. Tagasi saadi Elsass- Lotring , mis on rasketööstuse arengus tähtis.
  
• Saab reparatsioone, elamuehituse tõus, auto- ja keemiatööstused.
  
• Probleem: inflatsioon , kuid seda suudetakse ohjata.
  
• 1929a. Majanduskriis , põhjus: ületootmine
  

Sisepoliitika:

• palju erakondi, koalitsioonivalitus
  
• kardetakse kommunismi
  
• saadakse läbi Venemaaga, ka kommunistid kuuluvad parteidesse ja valitsusse
  

USA:

• 2 parteid: vabariiklased ja demokraadid
  
• president kuni 1921a. Wilson –demokraatide juht, rikkus tradiotsioone(lahkus riigist), ei arvestanud vabariiklastega.
  
• Ameeriklased ei andesta , et USA sõtta sekkus
  
• 1921-1923a võimul vabariiklased, Juht: Hoover
  
• vabariiklik partei toetab vabaturumajandust e. Ameerika individualismi, see paneb aluse majandusõitsengule.
  
• 1920a. Keelatakse alkoholi müük, tarbimine ja tootmine – see põhjustab: organiseeritid kuritegevus , salakaubandus
  
• Al Capone – organiseeritud kuritegevuse eestvedaja – maffiaboss
  
• 1922a. Kehtestati esimene kvoodinorm, kardeti immigrante, et nad võtavad töö ära.
  
• USA tööstus areneb: telefon, raadio, pesumasin , auto – masstootmine parandab olmevahendite kättesaadavust
  

4.Nõukogude Venemaa:

• Peale kodusõda, kindlustavad kommunistid võimu keskvenemaal – konfliktid vene äärealadega.
  

Majandus:

• Talupoegade rahutused – majandus allutatud sõjavajaduste rahuldamisele – talupoegadelt võetakse nende vara ära.
  
• Jagatakse eluasemeid, tasuta toiduaineid, tööriistu, kuid see ei jõua maale.
  

• NEP – uusmajanduspoliitika – seatakse sisse toitlustusmaks, see motiveerib talupeogi töötama
  
  • rakendatakse vabaturumajanduslikke elemente
    
  • riik jagab majanduskontrolli erasektoriga
    
  • masinatootmine riigi kontrolli all
    
  • lubatakse koperatiive, äriühinguid
    

1928a. Rakendatakse käsumajandust:

• erasektor likvideeritakse
  
• viisaastastike plaan
  
• kolhooside rajamine
  
• industriaaliseerimine
  

Sisepoliitika:

• 30.dets 1922 loodi NSVL
  
• NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
  
• Sinna kuulub 14 liiduvabariiki
  
• I juht Lenin : riigid peavad olema suveräänsed
  
• II juht Stalin : riigid pole suveräänsed, allutatakse keskvõimule.
  
• NSVL alla kuuluvad:
  
  • Nõukogude Venemaa
    
  • Ukraina
    
  • Velgevene
    
  • Taga Kaukaasia föderatsioon(Aserbaitzan, Armeenia, Gruusia )
    
  • Kesk.- Aasia (Türkmeeni, Uspeki, Kasastan, Tasiki)
    

Stalin hävitab oma poliitilised vaenlased ja tõuseb riigijuhiks peale Lenini surma.
Totalitaarne diktatuur – Stalini isikukultuse ülistamine
5. Jaapan

• Rahvasteliidu liige
  
• Riigikord: keisririik
  
• Keisri kõrval tegutseb ka salanõukogu – genro
  
• Jaapanis duolistlik ühiskond: lääneriik ja samas ka hoitakse kinni traditsioonidest
  
• Välissuhted duolistlikud: aktsepteerib suhtluspartnereid, kuid samas tahab saada suurriigiks
  
• Said mandaate kaotajatelt riikidelt- Saksamaa valdused Vaikses ookeanis
  
• 1918 – 1922 sõdis Jaapan Kaug – Idas kommunistide vastu, talt nõuti Mere konverentsil, et ta oma väed välja viiks.
  
• 1925a. Pekingi leping . Jaapan ja NSVL, Jaapan viib oma väed välja.
  
• Jaapan kontrollib ka münda Hiina ala.
  

Hiina:

• Guomindang - valitsus – Rahvuslik rahvapartei . Juht: Sun-Yat- sen
  
• Valmistati ette Hiina ühendamist
  
• 1925a. Presidendiks Chiang Kai-shek
  
• 1926 kodusõda
  
• 1928a. Hiiina ühendamine lõpule viidud va Lõuna-Hiina( osa jäi kommunistide kätte)
  

Türgi:

• 1923a Vabariik, president: Mustafa Kemal Atatürk
  
• viiakse läbi euroopalikke muutusi
  
• islami usk kaotab oma senise tähenduse
  
• kohtud muudeti avalikuks
  
• ladina tähestik
  
• riidemoe muutus
  
• haridus allutati ilmalikule võimule
  
• naised võivad omandada haridust, töötada, valida
  
• kaotati mitmenaisepidamine
  
• türklastele perekonnanimed