Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? (4)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

1930ndad

(Hakati tegelema sõjatööstuse arenemisega), selleks tehti laene S suuretevõtetelt. Riiklikud tellimused toovad kaasa selle, et kaob tööpuudus. 30 lõpuks on sakslane oma riigiga rahul. Tööstustoodang kasvab kuni 12 korda. Välispoliitika · Likvideerida Veraille süsteem( rahudagamissüsteemi 1 osa) Selleks seab 1935 a sisse sõjaväekohustuse.sõjavägi Wehrmacht. Sellega rikutakse Versaille süsteemi. Lääneriigid ei reageerinud sellele. Sellega algab Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes.. Lepituspoliistika - ei reageerita kui Hitler rikub Versaille rahulepingu tingumise. Lääneriigid aitavad sellele kaasa (1935- sõlmitakse Inglise- Saksa mereväe kokkulepe) See on kahepoole Versaille rahulepingu tingimuste rikkumine inglise mereväes tohib saksamaa omada kolmandikus suurusega mereväge. Ololololololololololololo 1936 võtab Hitler vastu väga tõsise otsuse ja viib oma väed Reini demiliseeritud tsooni.

Ajalugu

1

doc

Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja

Arutlus ,,Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja" Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud

Ajalugu

3

odt

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda

Venemaa ja siis Lääneriigid (Nsv Liit, Hitleri vastase koalitsiooni riigidFasistliku bloki riigid ja Neutraalsed riigid.) Saksamaa taasrelvastus. 13. Rahvasteliit ja selle roll rahvusvahelistes suhetes ­ rahvasteliit pidi tagama rahu ja julgeoleku kuid sageli mängis see nii väikest rolli ja ei regaeerinud üldse kuna rahvasteliit ei toiminud kuna olid Juhtivate riikide omakasupüüded, ebaõiglased lepingud ja polnud jõudu otsuseid täide viia. 14. Lepituspoliitika ­ Lepituspoliitikat järgis peaaegu et kogu maailm. Oli meeletu patsifismilaine kuna 1. maailmasõda oli nii julm et uut ei soovinud mitte keegi. Kõike püüti lahendada läbirääkimiste teel. Kahjuks selle tõttu Hitler nii kaugele jõudiski et teda polnud enam peatada võimalik. Mõeldi koguaeg et see on hitleri viimane soov ning tüli ära hoidmiseks see täideti 15. Rahvusvahelised konverentsid, lepingud (dateering, olulisemad osalejad,

Ajalugu

6

doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt Jaapani ja Saksamaa vahel, millega 1937. aastal ühines Itaalia, 1939. aastal Ungari ja Hispaania. 4. Rahvastiku Liidust astusid välja Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 2. Lepituspoliitika, selle olemus ja põhjus, olulisemad järelandmised Saksamaale: Inglise-Saksa mereväeleping, ansluss, Müncheni sobing. Lepituspoliitika lõpp. Lääne-demokraatlikud riigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks sest: a) loodeti, et neile järeleandmisi tehes , rahunevad nad maha. b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud

Ajalugu

2

doc

Natsirežiim - Teise maailmasõja puhkemise peamine süüdlane?

Natsireziim - Teise maailmasõja puhkemise peamine süüdlane? Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei loodi 1919 aastal. Sinna hakkaksid kuuluma maailmasõja tuleustega rahulolematud kodanikud. Patrtei juhiks sai mõnda aega hiljem Adolf Hitler.1945. aastaks partei tegevus lõppes esindajate pagemise, arreteerimiste või enesetappudega. NSDAP juht Adolf Hitler sooritas enesetapu 30 aprillil. Milline oli natside roll II maailmasõja puhkemisel 1.septembril 1939? Kas natside reziimi saab pidada sõja puhkemise ainu süüdlaseks? Pärast I maailmasõja lõpu 1919 aastal sõlmitud Versaille'i lepingust tulenevad reparatsioonid olid Saksamaale rängad. Saksamaa pidi loovutama oma tähtsa tööstus piirkonna Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku kaotas ligi 1/8 esialgesest territooriumist. Saksamaa majandus oli sellega raskes seisus. Sakslased tundsis end Versaille'i rahulepinguga alandatud ja rahulolematud lõid Natsioonaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, mille ees

Ajalugu

6

docx

Kahe maailmasõja vahel (1930ndad)

Sisepoliitika- Hitler loob sõjaväe, keelustab kõik erakonnad, võtab juutidelt ära kodakondsuse. Riigikogu hakkab juhtima majandust ning tööpuudus kaob, majandus tõuseb. Välispoliitika- Hakkab lõhkuma Versailles`süsteemi, kui lääneriigid ei oleks ajanud lepituspoliitikat, siis Hitler poleks saanud Versailles`lepingut lõhkuda (1936 täielikult lõhutud). Laiendab eluruumi- Austria 1938, Sudeedimaa (Müncheni konverentsil loovutatakse Saksamaale 1938), Tšehhi 1938. 4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N. Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile). Suurriikide lepituspoliitika - suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad

Ajalugu

6

doc

Rahvusvahelised suhted 1930

*Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939): * vaba pääs läbi Poola koridori ühenduse pidamiseks Ida-Preisimaaga. * Gdanski piirkonna loovutamine. * Hitler allkirjastas aprillis 1939 välksõja plaani Poola vastu 6) Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda 23. märts 1939. ?Hinnang Sündmuste areng 1939. aasta kevadel (märtsis) näitas, et Suurbritannia juhitud lepituspoliitika oli läbikukkunud. Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Poola puutumatuse kaitseks ja koostööks Saksamaa vastu: kolmepoolsed kõnelused (aprill - august 1939). ?MRP sõlmimine 23. august 1939 1930 rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa

Ajalugu

2

doc

Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud?

Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud/ paratamatud? Saksamaa oli üks Esimese maailmasõja algatajatest. Põhiküsimus Saksamaa jaoks ning sõja peamine põhjus oli Saksamaa ja Suurbritannia vaheline võitlus liidrirolli pärast maailmas ning tüli Prantsusmaaga Elsass-Lotringi pärast. Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931. aastal. Lisaks kaotati Saksmaal sõjaväekohustus ning tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Lisaks oli ka armee suurus kindlaks määratud (100 000 meest, 15 000 vabatahtlikku)

Ajalugu

Kommentaarid (4)